Jumal on loonud meid tervikuks, kus füüsiline ja vaimne tervis toimivad tasakaalus. Tasakaal on just see, mille järele janunedes haaran jälle pliiatsi, et kirjutada Isale enda mõtetest, tunnetest võitlustes; usaldan Tema vastust, mis on alati parim palsam mu hingele. Sellest kujuneb tavaliselt väga lähedane kahekõne, mis saab paberile kirja. Usaldan sulle, kallis lugeja, värske sissekande sisu, et sind toetada. Isa on õnnistanud mind ülestõstva kogemusega, et kosutada sindki sellest üle voolava õnnistusega Temalt.
Muidugi, Sina paljundad viis leiba ja kaks kala ka minu peresuhetes.
Meie elu kuulub Isale, sest Tema on meie Looja. Tänan Teda siira armastuse eest iga loodolevuse vastu. Hüüdsin Isa poole oma ahastuses. Valasin Jeesuse risti jalamile kogu oma valu. Jah, raske on rääkida valusatest peresuhetest, kuid siiski teen seda, lootuses, et kas või üks lugev hing leiab siit kosutust, et usus edasi minna.
Nimelt olin taas haigeks jäänud. Alles kuu aega tagasi olin samuti haige. Hakkasin analüüsima ning leidsin, et ilmselt võtab keha jälle sundpuhkust, kosumaks väsimusest. Sobrasin põhjalikult mõtetes ja südames, leidmaks väsimuse põhjustajale täpsemat vastust. Mõne aja pärast saingi ühe kätte: emotsionaalne kurnatus lähisuhtepingetest. Lahendamata seisund: kvaliteetaega omavahel on olnud vaid paar päeva aastas. Sellest tulenevalt vaatame enamasti eri suundades. Valus on mõelda, et mu peresuhetest on alles vaid riismed. Pärit katkisest perest, olin siiani lootnud enda perest rohkem rõõmu ja harmooniat. Pere lagunemine on olnud minu suurim hirm. Valasin Jumala ees kõik välja. Küsisin Temalt vastust: „Mis edasi saab? Palun räägi minuga oma Sõna kaudu.“
Kvaliteetaega on olnud vaid paar päeva aastas ja sellest tulenevalt vaatame enamasti eri suundades.
Palve järel avasin Piibli, kus minu sõrme alla jäi Matteuse 14. peatüki lugu viiest leivast ja kahest kalast: „Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.“ Aga tema ütles: „Tooge need mulle siia!“ Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit. Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.“
Oh, armas Isa! Kuidas ma polnud sellele mõelnudki. Muidugi, Sina paljundad viis leiba ja kaks kala ka minu peresuhetes.
Isa on lubanud ustavatele õnnistusi jagada ülevoolavalt. Matteuse raamatus eelneb mainitud imeteole Ristija Johannese märtrisurm. Kaks nädalat olen lastetunnis selle mehe eluloost rääkinud. Jumal kõnetas mind tookord Johannese ja tema vanemate pühendunud usaldamist vaatlema. Jumalal oli nendega plaan, kuid selle täitumise eelduseks oli sügav usaldus. Sedasi kutsub Jumal meist igaühte. Kutsub meid juurduma Temas, alistudes Temale – kõiges.
Aitäh Isale, kes kinnitas mu usku nii sügava armastusega. Jah, Tema on parim palsam meie hingele. Jah, Isa teeb paljuks selle, mida meil on pisku, et õpetada meid seeläbi usaldama Teda veelgi sügavamalt (Matteuse 25:21).
Usk on me võidujõud.