Seoses meie koguduse korraga on aasta lõpus kohalikes kogudustes uute tööharujuhtide ja ametnike valimised. Koguduse näol on tegemist vabatahtlike grupiga, kes jagavad isekeskis tööülesandeid ning toimetavad nii, nagu oskavad. Meil on olemas koguduse tööharude ja ametikohtade juhend. Seal on põhjalik ülevaade iga ülesande sisust, mis võib tunduda kohati liiga suure vastutusena, et keegi selle vabatahtlikult vastu võtaks. Kogudusena oleme Jumala ees ühe tervikuna, kandes ühist vastutust. Sel valimiste ajal tekib küsimus, miks on vähe särasilmi, kes tahavad innustunult Isa teenistuses olla.
Eesmärk on kõik kohustused omavahel ära jagada. See on minu silmis olnud rutiinne tegevus. Enamasti pole ma oma vastutuse sügavusse ja Jumala kutsesse selles väga süvenenud. Tunnen sel aastal eriliselt Jumala ees suurt vastutust võtta vastu ainult see ametikoht, milles olen otsustanud Jumalale alistudes pühenduda ja valmistuda. Selle töö andja on Jumal, meie Isa. Kuidas suudan mina olla vastutav töötaja, kui Isa on minu tööandja ning meid seob omavahel sõlmitud leping?
Tema ootab ja kutsub meid igal hommikul kohtuma, et anda selle konkreetse päeva teemoon.
Mida enam sellele mõtlen, seda enam saan aru, et mina üksi ei suudagi olla vastutav töötegija või korraldaja. Mina vastutan selle eest, et olen iga päev Temaga dialoogis. Isa igatseb meie usku iga lubatud kogemuse kaudu tugevdada. Tema ootab ja kutsub meid igal hommikul kohtuma, et anda selle konkreetse päeva teemoon. Tema ise vastutab teemoona sisu eest.
Otsustasin võtta vastu Isa kutse selles kogudusetöö-teemalises kahekõnes kuulata ja kuuletuda.
Seal on põhjalik ülevaade iga ülesande sisust, mis võib tunduda kohati liiga suure vastutusena, et keegi selle vabatahtlikult vastu võtaks.
Küllap oled Piiblist lugenud Esrast. Mehest, kes oli Iisraeli rahva kirjatundja, preester ja käsuõpetaja. Ta kuuletus Jumalale ja juhtis rahva suurele usupuhastusele. Tahaksin üheskoos vaadata, kuidas Jumal oli juba nende tegevuste eos teerajaja ja südamete valmistaja. Jumala lähenemine torkab silma ka Esra kogemuses, kus sündmuste käigus selgub, et Jumal on kutsunud lisaks ka teisi inimesi tunnistama vajadust rahvahulga meeleparanduse järele.
Esral oli südamel Iisraeli rahva usupuhastus. Ta kutsus sellesse palju Paabeli vangipõlves olijaid. Seejärel alistus ta Jumala ligiolus. „Ja ma kuulutasin seal Ahava jõe ääres paastu, et me alandaksime iseendid oma Jumala ees ja paluksime temalt õnnelikku teekonda enestele ja oma lastele ja kogu oma varale. Sest mul oli häbi kuningalt küsida sõjaväge ja ratsanikke, et need kaitseksid meid teekonnal vaenlaste vastu, vaid me rääkisime kuningaga ja ütlesime: „Meie Jumala käsi on heana kõigi peal, kes teda otsivad, aga tema võim ja viha on kõigi vastu, kes tema hülgavad. “ Nõnda me paastusime ja otsisime selles asjas abi oma Jumalalt, ja tema kuulis meie palvet.“ (Esra 8:21–23)
Esra pühendus Jumalale alistudes ja paastudes. Ka Jeesus rääkis paastumise vajalikkusest (Mt 17:21). Paastumine on vajalik, puhastamaks keha, et saaksime palves ja mõtiskluses kohtuda keskendunult Jumalaga. Olen tundnud, kuidas mõne toidu seedimine on kehale nii koormav, et mõtted ja taju on nagu paksu udu sees, milles olen suutmatu soovitut eraldama. Paastumine on minu ettevalmistus, kuulmaks Jumala häält, selle eesmärk ei ole veenda Teda minu palvet kuulma, nagu vahel arvatakse.
Paastumine on minu ettevalmistus, kuulmaks Jumala häält, selle eesmärk ei ole veenda Teda minu palvet kuulma.
Esra oli otsustanud Jumalat usaldada. Ta alistus Jumalale. Märganud, et kaasatulijate leeri polnud tulnud ühtegi leviiti, tundis Esra valu. Ta saatis uuesti välja abilised, seekord konkreetselt leviitide kutsumiseks. Seepeale tuli kohale umbes 40 preestrit ja 220 templisulast. Nende kaudu plaanis Jumal teistele Püha Sõna avada ning usupuhastust läbi viia.
Esra läks kaaslastega Paabelist üles Jeruusalemma, et aidata seal templiteenistus taastada. Varem naasnud iisraellased olid alustanud templi ja müüride taastamist, kuid nüüdseks olid juba väsinud. Jumal oli Pärsia kuninga südant pehmendanud ning sillutanud tee õnnestumisele. Esra teekond kestis neli kuud. Teekonnale oli Jumala koja jaoks kaasa antud tohutult varandust: kuld, hõbe, kariloomad jms. Jumala käsi oli Esra peal ning kuningas Artahsasta toonitas Jumala tahte järgi tegutsemist. Ta usaldas Esra ja Jumala suhet. Ta tahtis olla Jumalale meelepärane, et riigil oleks õnnistus. Sarnase käsu olid varem andnud Jumala juhtimisel ka kuningas Koores ja Daarjaves. Teekond Jeruusalemma õnnestus ainult tänu Jumala kohalolule ja juhtimisele. Jumal pani Esra südamele korraldada süsteemne templivarade turvamine – selle eest vastutas 12 ustavat preestrit. Esrast sai Jumala häälekandja. Ta oli vaga ja agar mees, Jumala Seaduse levitaja. Kõiges selles austas ta inimesi, olles nendega õrn ja kannatlik. Esra käekiri, kui ta suhtles inimeste ja Jumalaga, sarnanes Jeesusega. Ümberolijad kogesid elavalt, et „Jumala Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks“ (Psalmid 19:8). Täpselt samuti sai Jumalast taganenud Iisraeli rahvas elustava kosutuse Issanda Sõnast, mis tegi ka taipamatud arusaajateks. Kõik sündis Jumala väes.
Suur vaimulik ärkamine toimus meeleparanduse kaudu, mis oli Jumalast juhitud protsess. Jumal juhib alati seestpoolt väljapoole. Esmalt puudutab Tema, kes on Armastus, inimese südant ja alles siis toimuvad välised muutused kõnes, käitumises, sihtides.
Kuulunud Isa kogudusse juba paarkümmend aastat, kogen iga päev võitlusi. Isa kutsub korduvalt teenistusse ja kinnitab: „See ei sünni mitte väe ega võimu läbi, vaid Jumala Vaimu läbi.“ (Sakarja 4:6) Tihti ehmatan end mõttelt: kuidas ma peaksin oskama, püsima? Miks on vähe särasilmi, kes tahavad innustunult Isa teenistuses olla?
See on suur võitlus, millesse oleme kaasatud. Vajame ikka ja jälle sügavat usupuhastust, et meie silmad säraksid Tema armastusest. Laskem Jumala elaval Sõnal oma südamele rääkida. Tema armastuse valgus pehmendab inimeste südant. Tema kutsub meid Sõna ja kogemuste kaudu avama enda südant (Joel 2:12). Kanname kogudusena ühist vastutust, milles Tema kutsub meid uskuma, sest usk on me võidujõud!
