Mervi Cederströmi raamatu „Tuhat väikest valikut“ kujundus on lihtne ja elegantne, kergelt kunstipärane – täpselt nagu autor ise (raamatu kujundaja on Kaile Tuvi, toim). Lehekülgedel jooksevad õrnad vooklevad jooned, mis loovad tunde, justkui mängiks taustal kerge meloodia, kandes lugejat ühelt jutluselt teisele. Paber on sõrmede vahel mõnusalt pehme ja kiuline – detail, mis lisab lugemisele intiimsust.
„Tuhat väikest valikut“ ei ole mahukas raamat, kuid see on sügav ja mõtisklevate jutluste kogumik. Iga jutlus algab piiblitekstiga ning peegeldab Mervi isiklikke kogemusi ja õppetunde Jumalaga. Kuigi olen ise mõnda neist jutlustest kunagi kirikusaalis kuulanud, on möödunud piisavalt aega, et need tunduksid taas värsked ja mõtlemapanevad.
Mitmed jutlused puudutasid väga minu südant – need olid vajalikud just praeguses eluetapis. Teised jäid pigem kaugeteks mõttevälgatusteks, mille aeg ja koht saabub hiljem. Eriliseks teeb raamatu aga see, et jutluste vahele on põimitud Mervi südamlikud lood tema mõtete ja tunnete maailmast.
See raamat ei ole lihtsalt lugemine – see on vaikne vestlus Jumalaga.
Ausalt öeldes olin rõõmus, et riiuli ees seistes just selle raamatu peale sattusin. „Tuhat väikest valikut“ ei ole teos, mida ühe hingetõmbega varahommikuni neelata, vaid pigem mõtlik elumemuaar, mida teetassi kõrval rahulikult lugeda. Ta on nagu aeglane jalutuskäik mälestuste aias. Sa ei torma – sa peatud iga õitsva põõsa juures, nuusutad, vaatad värve ja kuulad, mida autor sulle sosistab. See ei ole raamat, mida neelad ühe hingetõmbega, vaid pigem vaikne vestlus, mis kestab päevade või nädalate kaupa. Vahel jääd peatuma, et mõelda: kuidas mina oleksin selles olukorras käitunud? Millised on minu enda mälestuste värvid?
Kuigi iga lugeja võib loomulikult sellele raamatule omamoodi läheneda, avastasin mina raamatu võlu just nendel mõnusatel õhtutundidel, kui nutiseadmed võiks sahtlisse libistada, aga hing ihkab veel midagi rahulikku. Või varahommikustel hetkedel, mil maailm alles ärkab ja kõik on hiirvaikne. Istun fliisteki sisse, avan raamatu ja loen ühe või kaks jutlust. Siis võtan teetassi, vaatan aknast välja ja lasen mõtetel rännata – Jumala ja elu peale. Raamat juhatas mind hellalt palvemeelsusele ja äratas uudishimu uurida Piiblit sügavamalt.
Mõni teoloogiline küsimus jäi pikemalt mõtteis keerlema: milline oli pimedus Jeesuse ristisurma ajal? Mida mõistis Maarja kallist õli Jeesuse peale valades? Milline oli Johannese elu üksikul saarel? Need hetked olid väärtuslikud – raamat ei andnud kõigele vastuseid, vaid kutsus otsima.
Kokkuvõtteks oli „Tuhat väikest valikut“ võrratu lugemine. Oma lühisusele vaatamata ei ole see kiire raamat – mitte igavuse, vaid sügavuse tõttu. Soovitan seda eelkõige kristlastele, kuid mitme jutluse puhul tundsin, et tahaks neid ette lugeda ka mõnele mittekristlasest sõbrale, et koos arutleda ja mõtiskleda.
See raamat ei ole lihtsalt lugemine – see on vaikne vestlus Jumalaga.
