Meie koguduse raamatupoes on üks raamat, mis on minu absoluutne lemmik. See on esimene raamat, mille puhul tundsin, et pean selle endale ostma, kuigi olin selle juba sõbrannalt laenanud ja läbi lugenud. Raamat oli lihtsalt nii hea! Tahtsin, et see oleks alati käepärast, juhuks kui tekib soov seda uuesti lugeda. Ma tean, et inimeste raamatumaitse võib olla väga erinev, nii et sa võid minuga täiesti mitte nõustuda, kuid täna jagan oma veidi erapoolikut arvamust sellest raamatust.
Tundsin, et pean selle endale ostma, kuigi olin selle juba sõbrannalt laenanud ja läbi lugenud.
„Seitsmenda päeva härg“ on kogumik kolmest loost, mis räägivad päris inimestest ja päris sündmustest Nõukogude ajal. Kui olla täiesti aus, siis mulle tavaliselt ei meeldi raamatud, mis põhinevad päriselul. Nende süžeed kipuvad venima ja minu maitse jaoks liiga aeglaselt arenema, kuid see raamat purustas selle stereotüübi täielikult.
Kohe algusest haarab raamat esimese peatüki esimese lausega, maalides pildi üksildasest mehest hallitanud külmas vangikongis. Kes ta on? Miks ta seal on? Mis edasi saab? Ma ei jõua ära oodata, et teada saada! Iga lugu selles kogumikus teeb suurepärast tööd, tuues lugeja silme ette tolle aja karmid ja kurblikud tingimused. Vaeste elu sünge pimedus, mis on seotud õrna meeleheiteniidiga. Kuid ometigi ei koorma see pimedus lugejat, sest lugude peategelased kannavad endas valgust ja lootust ning nende iseloom inspireerib tugevuse ja vankumatu moraalitunnetusega.
Esimene lugu on parim, selles on kõik olemas! Kannatused, mis täidavad sind õudusega, maastikud, mis panevad ahhetama, tegelased, kellele sa kaasa elad ja keda vihkad, tegevused ja sündmused, mis panevad põnevusest toolilt tõusma. Kuid kõige rohkem toob see esile kujuteldamatuid imesid, mis inspireerivad uskuma.
Iga lugu selles kogumikus teeb suurepärast tööd, tuues lugeja silme ette tolle aja karmid ja kurblikud tingimused.
Teine ja kolmas lugu on palju lühemad kui esimene. Teine lugu on kõige sündmustevaesem, kuid mulle väga meeldib Aleksander kui tegelane. Tema armastus kirjanduse vastu, kuigi teda kirjeldatakse kui tugevat meest, kes on mõeldud võitlemiseks, loob suure kontrasti selle vahel, kes ta on sisimas ja kes ta on sunnitud olema väliselt. Ma imetlen tema austust ja tunnustust oma naise vastu ning ilmselget kiindumust nende vahel. Ühe lausega: teises loos on väikesed asjad need, mis teevad tolle loo suurepäraseks. Kuigi leidsin, et lugu oli kohati veidi jutlustav, ilma esimese loo suurejoonelisuseta. Kolmas lugu on kõige lühem, kuid mitte mingil juhul halvem kui teised. Jällegi on see lugu vangistusest, kuid veidi teise nurga alt kui esimene. Minu lemmikosa on, kui saladus paljastatakse ja sa mõistad, milline imeline huumorimeel Jumalal on. Absoluutselt hindamatu!
Raamat seob meie põlvkondi ja aitab meil õppida ja imetleda eelneva põlvkonna võitlusi ja usu sügavust.
Kokkuvõtteks, kolm lugu „Seitsmenda päeva härjas“ on tõeliselt üleloomulikud, kuni selleni, et tekib kiusatus arvata, et tegemist on muinasjuttudega. Kuid ma arvan, et see on meie raamatu tõeline võlu. See tuletab meelde, et lihtne usk Jumala tõelisse jõusse toob esile imelisi üleloomulikke vilju. Usun, et see raamat on suurepärane kristlik lugemine hingamispäeva õhtul noortele täiskasvanutele ja teismelistele, sest see on täis tegevust, suhteliselt kiire tempoga ning see heidab pilgu ajalukku, mis oli meie vanemate ja vanavanemate jaoks reaalsus. Raamat seob meie põlvkondi ja aitab meil õppida ja imetleda eelneva põlvkonna võitlusi ja usu sügavust. Raamat on ühtlasi lihtsa keelega ning kerge lugeda. Nii et lõpuks, kui peaksin „Seitsmenda päeva härjale“ hinde andma, annaksin sellele 10 punkti kümnest. Muretsege endale see raamat! Te ei kahetse seda! •
