Me kõik armastame lugu Taavetist ja Koljatist. Karjapoiss, kellel oli ling. Hiiglaslik sõdalane, keda tundus võimatu võita. Hetk, mil hirm kaotas ja usk võitis. Kui me aeglustame stseeni ja laseme Pühakirjal hingata, avastame enda elu jaoks midagi võimsat.
Kui Taavet oja ääres põlvitas ja viis siledat kivi valis (1. Saamueli 17:40), ei lootnud ta lihtsalt parimat. Jah, Jumal oli temaga, kuid Taavet oli ka aastaid oma oskusi harjutanud. Ta oli kaitsnud lambaid lõvide ja karude eest (1. Saamueli 17:34–37). Ta oli valmis. Enesekindel. Oskuslik. Sihikindel.
Taavet ei võitnud ainult seetõttu, et ta uskus. Ta võitis, sest ta uskus ja tegutses. Jumal andis võidu, aga Taavet oli see, kes õppis linguga sihtima ja valis sobivad kivid.
Taavet ei võitnud ainult seetõttu, et ta uskus. Ta võitis, sest ta uskus ja tegutses.
Paljud meist seisavad täna silmitsi hiiglastega: läbipõlemine, depressioon, pinged suhetes, ärevus, rahaline stress, kahetsus või valus minevik. Kui me neid hiiglasi vaatame, tunneme end väikestena. Me ütleme: „See on ebaõiglane.“ Me palume pääsemist... aga mõnikord ei tundu midagi muutuvat.
Võib-olla pole probleem selles, et su hiiglane on liiga suur. Võib-olla on probleem selles, et sa pole oma kive üles korjanud.
Taavet võttis viis kivi, mitte ühe. Ta teadis, et lahingud on ettearvamatud. Ta valmistus rohkemaks, kui ta ootas. Ja ma usun, et igaüks neist kividest võib sümboliseerida harjumust, mis viib meid Jeesuse tõotatud külluslikku ellu: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.“ (Johannese 10:10)
Võib-olla pole probleem selles, et su hiiglane on liiga suur. Võib-olla on probleem selles, et sa pole oma kive üles korjanud.
Käesolev artikkel keskendub esimesele kivile. Kivile, millel on võime muuta iga osa sinu elust, kui sa otsustad seda praktiseerida: isiklik vastutus. Võta vastutus oma elu eest ausalt, alandlikult ja usuga. See ei pruugi kõlada dramaatiliselt, aga vastutus on kogenud uskliku käes kõige siledam kivi. Kui sa võtad oma valikute, kasvu ja kuulekuse eest vastutuse, hakkavad hiiglased langema.
Isiklik vastutus – kasvu alus
Vastutus on palju enamat kui vigade tunnistamine. See on küpsuse elustiil – viis elada ärkvel, teadlikult ja aktiivselt Jumala eesmärgi nimel. Vastutus keeldub süüdistamast kõige halva eest teisi inimesi või asjaolusid.
Taavet seisis lahinguväljal ja kuulutas: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.“ (1. Saamueli 17:37) Ja kohe pärast nende usku täis sõnade lausumist … jooksis Taavet hiiglase poole (1. Saamueli 17:48).
Usk liigutab. Vastutus on ime oluline komponent ja moodustab iga päev sama koosluse, mis ühendab Jumala tegevuse sinu tegevusega. See tunnistab armust ja keeldub passiivsusest.
Kui sinu elus on midagi valesti (tervis, emotsionaalne maailm, suhted, vaimulikud harjumused), ütleb vastutus: „Ma ei saa kõike kontrollida, aga Kristuse kaudu saan astuda sammu õiges suunas.“
Julgus vaadata, mis peab muutuma
Üks vastutuse raskemaid osi on reaalsusele ausalt otsa vaadata. Me oleme harjunud laialt levinud õigustustega skeptitsismi või lootusetuse kohta:
„Mul pole aega. “
„See on liiga raske.“
„Ma olengi selline.“
„Teised inimesed tekitasid selle segaduse.“
„See on alati nii olnud.“
„Keegi ei taha aidata.“
Tõeline eneseteadvus annab jõudu, mida sellised vabandused anda ei suuda. Nagu Taavet, ei tohiks me kunagi teeselda, et hiiglast ei ole olemas. Alles pärast sellega silmitsi seismist saame valida võitmiseks õige relva.
Võta vastutus oma elu eest ausalt, alandlikult ja usuga.
Kui tahame vabadust (st rahu, rõõmu, tervist, ühendust, eesmärki), peame esmalt tunnistama, mis on katki või valesti. Mitte selleks, et end hukka mõista, vaid et õigesti diagnoosida – nii saame alustada paranemist.
Kuidas vastutustundlik käitumine igapäevaelus välja näeb
Vastutustundlik käitumine ei ole perfektsionism („Lihtsalt püüa rohkem“). See on osalemine („Ma lähenen Jumalale ja inimestele“). See paistab silma, kui me otsustame:
- tulla kohale,
- võtta kohustusi, mida kavatseme täita,
- paluda vajadusel vabandust ja võimalusel leppida,
- paluda abi, kui oleme ülekoormatud,
- seada piirid, et kaitsta seda, mis on oluline,
- olla ustavad väikestes asjades – isegi kui keegi ei näe.
Vastutus viib muutuste lootmisest muutuste elluviimiseni. Kas see on ebamugav? Kindlasti. Aga mugavus pole kunagi hiiglast võitnud.
Kui sa võtad oma valikute, kasvu ja kuulekuse eest vastutuse, hakkavad hiiglased langema.
Kui võtad vastutuse, võtad tagasi võimu
Hetkel, mil Taavet valis need viis siledat kivi, loobus ta ohvrirollist. Ta keeldus kuulamast hirmuseguseid hääli (isegi oma vendade ja temas kahtleva kuninga häält). Ta otsustas mitte oodata, et keegi teine probleemi lahendaks, vaid astus ise hiiglasega vastamisi.
Vastutus annab ohjad tagasi sinu kätte. Ja äkki...
- ei määra tulevikku enam teiste tegevus,
- minevik ei takista enam sinu paranemist,
- hirm ei piira enam sinu potentsiaali,
- sinu lootus on praktiline ja sinu elu keskendub missioonile.
Nagu Taavet, ei tohiks me kunagi teeselda, et hiiglast ei ole olemas.
Vastutus ei peaks olema üksildane
Mõned inimesed järeldavad, et vastutus tähendab kõige tegemist üksi ja abi mitte palumist. See pole sugugi nii. Tervislik vastutus hõlmab toetust. Sa võid – ja peaksidki – kutsuma oma arengusse usaldusväärseid inimesi:
- sõber, kellega saad olla aus,
- mentor, kes sind kontrollib,
- nõustaja või pastor, kes sind juhendab,
- abikaasa või vend või õde, kes sinuga koos palvetab,
- kogukond, mis julgustab kogema distsipliini ja rõõmu.
„Parem on olla kahekesi kui üksi … kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles.“ (Koguja 4:9–10)
Vastutus kasvab suhetes, nii et lõpeta üksi tegutsemine ja ütle oma arvamus välja! Räägi lähedastele oma vajadustest, raskustest ja palu neil end konkreetselt toetada.
Kas see on ebamugav? Kindlasti. Aga mugavus pole kunagi hiiglast võitnud.
Esimese kivi viskamine
Nüüd, kui sa mõistad vastutuse sisu ja selle rakendamise potentsiaalset jõudu, luba mul soovitada selle ilusa harjumuse kujundamiseks mõned leebed viisid. Võta endale kohustus teha üht järgmistest asjadest (või ole konkreetne ja sea endale oma vastutuse eesmärgid!):
- Täna räägin ma tõtt – eriti iseendale.
- Täna valin ühe tegevuse, mis on kooskõlas sellega, kelleks Jumal kutsub mind olema.
- Täna palun abi, selle asemel et häbenedes peitu pugeda.
- Täna jätkan ma püüdlemist – isegi kui eile läks kivi mööda.
Kui Taavet võitis Koljati, oli võit kohene, kuid ettevalmistused võtsid aastaid ustavat distsipliini.
Üks oluline tõde, mida tuleb meeles pidada: kui Taavet võitis Koljati, oli võit kohene, kuid ettevalmistused võtsid aastaid ustavat distsipliini. Taavet oli lingu käsitsemisel suurepärane. See ei olnud tema esimene hiiglane (kuigi see võis olla kõige karmim). Tal oli oskus, mis oli lihvitud täiuslikkuseni.
Me ei tohi heituda, kui meie katsed vastutustundlikuks saada ei too keeruliste probleemide lahendamise esimesel katsel tulemust. Me peame jätkama harjutamist – iga päev, endaga lahke olles, kuni vastutustundlikkus muutub sisemiseks narratiiviks, orgaaniliseks ja loomulikuks.
Sinu ülesanne on astuda järgmine ustav samm. Alusta sealt ja jätka enda vastu leebe olles.
Jeesuse pakutav külluslik elu ei ole elu ilma võitlusteta – see on elu, kus võitlused sind ei murra.
Missugune tundub vastutustundlikule inimesele tulevik?
Jeesuse pakutav külluslik elu ei ole elu ilma võitlusteta – see on elu, kus võitlused sind ei murra. Just vastutustunne annab julguse nendele võitlustele vastu astuda.
Võib-olla tunned end täna väiksena, aga sa teenid sama Jumalat, kes seisis Taaveti kõrval orus. Sama Vaim, kes andis jõudu karjapoisile, annab jõudu ka sulle. Selle asemel, et öelda: „See on liiga suur ülesanne“, ütle: „Ma olen kohal. Ma harjutan. Ma püüdlen eesmärgi poole. Ja Jumal on minuga.“
See on sinu esimene sileda pinnaga kivi. Võta see kätte. Sa ei ole üksi.
Kokkuvõte
Taavet vajas vaid ühte kivi, et hiiglane maha lüüa ... aga ta valmistas targalt ette viis. Täna oled sa üles võtnud oma esimese sileda kivi, vastutuse – julguse võtta vastutus oma elu eest ja teha koostööd Jumalaga töös, mida Ta sinu sees teeb (Filiplastele 2:13). See üks muutus võib muuta kõike.
Kuid ojas ootab veel neli kivi – neli harjumust, mis aitavad sul kindlalt Jeesuse lubatud külluslikku ellu astuda (Johannese 10:10). Järgmistes artiklites ehitame sellele alusele:
- teine kivi – isiklik läbivaatus: mõista, kus sa tegelikult oled, ja määratleda, kuhu Jumal sind juhib;
- kolmas kivi – emotsionaalne tarkus: õppida tunnistama ja juhtima oma emotsioone vaimse küpsusega;
- neljas kivi – kristlik suhtlemine: tervete suhete loomine selguse, aususe ja armastusega;
- viies kivi – aja haldamine: oma aja kulutamine sellele, mis on Jumala kuningriigis kõige olulisem.
Sa ei ole sellel lahinguväljal üksi. Jumal, kes varustas Taavetit, varustab ka sind. Hoia seda esimest kivi kindlalt käes – ja ole valmis. Teekond võidu poole on alles alanud.
