Meid ümbritsev kultuur mõjutab oma varjatud või varjamata sõnumitega meid kõiki. Üks neist sõnumitest, mis jõuab meieni nii filmide kui ka raamatute, aga teinekord ka päriselust võetud lugude kaudu, on see, et tõeliseks õnneks on tarvis kõigi potentsiaalsete suhtekandidaatide hulgast üles leida see ainus ja õige. Rose jäi pärast Titanicu uppumist terveks eluks Jacki taga igatsema, sest ta oli oma eluarmastuse tollel jäisel ööl kaotanud. Kristlikku konteksti ümber pannes ütleb see teooria, et Jumal on igaühele meist loonud ühe ideaalse kaaslase, kes tuleb – kas või teiselt poolt maakera – üles otsida ja kinni püüda. Kui see üks ja ainus jääb leidmata, jääb leidmata ka tõeline abieluõnn.
Rose jäi pärast Titanicu uppumist terveks eluks Jacki taga igatsema, sest ta oli oma eluarmastuse tollel jäisel ööl kaotanud.
Kas teooria peab paika? Ehk teisisõnu – mida Piibel selle kohta õpetab?
Lühike vastus sellele küsimusele on ei. Piiblist ei leia mingit õpetust selle kohta, et meil on ainult üks õige potentsiaalne paariline, kes tuleb iga hinna eest üles leida ja ilma kelleta jääksime alati õnnetuks. Mingis mõttes õpetab Piibel hoopis vastupidist, sest neil kahel juhul, mil Jumal valis mehele spetsiaalselt tema abikaasa – Aadamale Eeva ja Iisakile Rebeka –, läksid perekondlikud suhted üsna kiiresti keeruliseks. Isegi täiuslikust keskkonnast tulnud inimpaar, kes oli sõna otseses mõttes üksteise jaoks loodud, ei suutnud teineteise jaoks alati olla see ideaalne õige; ka nende suhtes oli süüdistamist, haavamist ja sügavat südamevalu. Nii et ühe ja ainsa teooria ei leia teoloogia tasandil kinnitust.
Neid nõuandeid võiks võtta kui jalgpalliväljaku piirjooni või karjakopli tara, mis muudavad piiride sees toimuva turvalisemaks ja valikud targemaks.
Aga kas see tähendab, et suhet võiks alustada ja abiellu astuda ükskõik kellega? Ei, see ei tähenda ka seda. Piiblis on ometi terve hulk väga häid suhtealaseid nõuandeid, mida tasub tähele panna ja millest kaaslast otsides lähtuda. Neid nõuandeid võiks võtta kui jalgpalliväljaku piirjooni või karjakopli tara, mis muudavad piiride sees toimuva turvalisemaks ja valikud targemaks. Mõned põhimõtted, mis on piibellikud ja millele tuleks tähelepanu pöörata, on:
otsi kedagi, kes
- on sügavalt jumalakartlik,
- püüdleb suhtes sügava ja isetu agape-armastuse poole,
- on kõigis oma toimetustes aus,
- on valmis enda tahtmisest lahti ütlema,
- on töökas,
- on truu oma abikaasale,
- oskab end mõistlikult majandada,
- otsib Jumala tarkust,
- on külalislahke ja heldemeelne nende suhtes, kellel on vähem,
- on tahtlik andestama,
- on aeglane vihastama,
- austab oma ema ja isa,
- ei armasta tühje jutte ega tagarääkimist,
- ei tee oma välimusest maailma keskpunkti,
- ei aja vahendeid valimata taga maailmalikku rikkust ega edevust.
Selliseid inspireeritud nõuandeid kuulda võttes on valik nende vahel, kes neisse piiridesse mahuvad, üsna vaba – ja siin on hea anda ruumi ka tunnetele ning iseloomule. Mõnega lihtsalt klapib paremini, mõni tekitab palju tugevama tunde kui teine, mõnega on palju lihtsam ja rõõmsam koos olla kui mõne teise (toreda ja uskliku) inimesega. Muutes küsimust konkreetsemaks: kas ma oleksin võinud piibellikku nõu silmas pidades kellegi teisega abielluda? Jaa, absoluutselt. Oleksin ma olnud hirmus õnnetu, kui oleksin otsustanud suhet alustada ja abielluda kellegi teisega? Ei, tingimata mitte. Mulle tulevad sellele küsimusele mõeldes isegi mõttesse paar jumalakartlikku noormeest, kellega oleksin suutnud ette kujutada ühist elu. Ma arvan, et need suhted oleksid nõudnud minult palju suuremat pingutust ja tööd, kui püüan neid oma peas võrrelda oma päris abieluga. Aga Samuel ei olnud enne abiellumist minu jaoks tingimata see ideaalne, kõiki teisi välistav üks ja ainus, kes tuli võõralt maalt tikutulega üles leida (kuigi tajusin tugevalt Jumala kohalolu ja juhatust ajas, mil me kokku saime). Aga nüüd on ta päris kindlasti mu ainus ja õige – nii kaua, kui Jumal meile elupäevi annab.
Kas ma oleksin võinud piibellikku nõu silmas pidades kellegi teisega abielluda?
Ehk ongi see parem viis sellest teemast mõelda. Enne tõsise suhte loomist ja Piibli põhimõtteid meeles pidades on nii mõnelgi juhul inimeste ees valik – kas see või teine või hoopis kolmas? Kui valik on langetatud ja abielu on sõlmitud, seda valikut enam ei ole ning kõik tuleb teha selleks, et suhe ühe ja ainsaga oleks nii hea, rahuldust pakkuv, rõõmus ja Jumalat ülistav kui võimalik. Nii et ärgem laskem maailmalikul kultuuril endale võõraid ideid maha müüa, vaid püüdkem alati ammutada oma tarkus Jumala Sõnast. •
