Tervise mikroteod – väikesed harjumused, mis muudavad palju
Me sööme iga päev, sageli mitu korda päevas.
Ometi on söömine üks neist tegevustest, mis võib muutuda nii automaatseks, et
me ei pane enam tähele, mida me suhu paneme, kuidas me maitseid kogeme või
millal keha ütleb: „Aitab küll.“
Teadlik söömine on väike, kuid sügav
mikrotegu, mis toob rahu, toetab seedimist ja aitab meil suhtuda toitu kui
Jumala kingitusse, mitte lihtsalt kütusesse.
Söömine ei ole ainult bioloogiline protsess.
See on osa terviklikust elust, kus keha, meel ja vaim töötavad koos. Aeglane
söömine ja teadlik maitsmine on selle terviklikkuse lihtne, praktiline ja
kõigile kättesaadav väljendus.
Miks me sööme
liiga kiiresti?
Kiire elutempo, stress, harjumused ja pidev
ekraanide lähedus on muutnud söömisest sageli kõrvaltegevuse. Me sööme autos,
arvuti taga, telefon käes või koosolekute vahel.
Kiire söömine mõjutab otseselt:
- seedimist,
- veresuhkru taset,
- söögiisu
reguleerimist,
- kehakaalu,
- meeleolu.
Kui sööme kiiresti, ei jõua keha anda ajule
märku, et kõht on täis. See võib viia ülesöömiseni, väsimuseni ja
seedimisvaevusteni.
Seedimise ja
närvisüsteemi seos
Seedimine töötab kõige paremini siis, kui
keha on rahulikus olekus.
Kui sööme kiirustades, stressis või ekraani
vaadates, on keha pigem „võitle või põgene“ seisundis. Selle tagajärjel:
- seedimine aeglustub,
- toitained imenduvad
halvemini,
- veresuhkru
kõikumised suurenevad,
- võib tekkida
raskustunne või puhitus.
Aeglane söömine on üks lihtsamaid viise keha
rahustada. Iga rahulik suutäis on sõnum närvisüsteemile: „Kõik on
korras, sa võid puhata.“
Emotsioonid
ja söömine
Söömine võib olla tihedalt seotud
emotsioonidega. Kui sööme kurbuse, ärevuse või väsimuse peale, ei pruugi me
enam märgata keha tegelikke vajadusi.
Teadlik söömine aitab eristada:
- füüsilist nälga – keha vajab
energiat;
- emotsionaalset nälga – vajame lohutust,
puhkust, tähelepanu või ühendust teistega.
See eristus on oluline tervise mikrotegu, mis
võib mõjutada kogu päeva kulgu.
Söömine kindlal
ajal ja koos teistega
Adventistlik terviseõpetus on alati rõhutanud
regulaarsete toidukordade tähtsust.
Kindlad söögiajad:
- toetavad seedimist,
- aitavad hoida
stabiilsemat veresuhkru taset,
- loovad päevakavasse
rahu ja rütmi.
Koos söömine pere, sõprade või
kogudusekaaslastega muudab söögikorra enamaks kui lihtsalt keha toitmiseks.
Sellest saab suhtlemise, osaduse ja tänulikkuse hetk. Vestlus aitab loomulikul
viisil söömist aeglustada ning keskenduda rohkem inimestele ja vähem
kiirustamisele.
Söömine ilma
segajateta
Üks suurimaid väljakutseid tänapäeval on
ekraanide pidev kohalolek. Kui söömine toimub samal ajal telefoni, arvuti või
televiisori ees, on lihtne kaotada kontakt keha signaalidega.
Kui sööme hajameelselt:
- me ei märka toidu
maitseid täielikult,
- täiskõhutunne jõuab
meieni hiljem,
- kipume sööma rohkem
kui tegelikult vajame.
Teadlik söömine kutsub meid tegema üht asja
korraga. Ka see väike samm võib avaldada märkimisväärset mõju nii seedimisele
kui ka üldisele heaolule.
Toidu
päritolu märkamise kunst
Vanasti oli lihtne näha, kust toit tuleb –
põllult, aiast, loomadelt või loodusest. Tänapäeval on see side sageli
nõrgenenud.
Siiski tasub aeg-ajalt mõelda:
- kust toit pärineb,
- kes selle kasvatas
või valmistas,
- kui palju tööd ja
hoolt selle taga on,
- kuidas Jumal on
loonud toidu maitsed, lõhnad ja värvid.
Selline mõttehetk muudab söögi tänulikkuse
praktikaks. Toit ei ole enam lihtsalt midagi, mida kiiresti tarbida, vaid
kingitus, mida saab teadlikult vastu võtta.
Kuidas tempo
mõjutab veresuhkrut
Kiire söömine võib põhjustada veresuhkru
järsemaid tõuse ja suuremat ülesöömise riski. Aeglane söömine seevastu aitab:
- stabiliseerida
veresuhkru taset,
- vähendada ülesöömise
ohtu,
- toetada kehakaalu
tasakaalu,
- parandada seedimist.
Loma Linda ülikooli pikaealisuse uuringud on
näidanud, et tervislik toitumine koos teadlike eluviisivalikutega toetab
paremat ainevahetust ning rohkem tervena elatud aastaid.
Mikroteod,
mida saab kohe rakendada
· Pane kahvel
aeg-ajalt lauale. Iga paari ampsu järel kahvli käest panemine katkestab
automaatse kiirustamise.
· Lisa igale
suutäiele paar lisasekundit. Märka maitset, lõhna ja tekstuuri. Luba endal
toitu päriselt kogeda.
· Tee enne sööki kolm
sügavat hingetõmmet. See aitab kehal minna rahulikumasse seisundisse ja
valmistuda seedimiseks.
· Söö siis, kui oled
füüsiliselt näljane. Püüa eristada füüsilist nälga emotsionaalsest soovist
midagi süüa.
· Hoia võimalusel
kindlaid söögiaegu. Rutiin toetab nii seedimist kui ka üldist heaolu.
· Söö ilma
ekraanideta. Anna söögikorrale oma täielik tähelepanu.
· Söö koos teistega.
Osadus aeglustab tempot ja toetab vaimset heaolu.
· Mõtle hetkeks toidu
päritolule. See aitab kasvatada tänulikkust ning märgata Jumala hoolitsust.
Vaimne mõõde:
tänulikkus kui aeglustaja
Enne sööki võib peatuda hetkeks ja öelda
lihtsa tänupalve:
„Aitäh, et see toit on minu ees. Aita mul
süüa rahus ja tänulikkuses.“
See väike hetk võib:
- rahustada meelt,
- aeglustada tempot,
- avada südant,
- luua ühenduse
Jumalaga.
Mõnikord ei vaja tervis suuri muutusi. Piisab
ühest teadlikust suutäiest, ühest sügavast hingetõmbest või ühest tänulikust
hetkest. Just sellistest väikestest valikutest sünnivadki püsivad harjumused ja
parem tervis.
Kasutatud
allikas
Adventist HealthCare. How to Become
a Mindful Eater.
https://www.adventisthealthcare.com/living-well/how-to-become-a-mindful-eater/
