Maailm on digitaliseerinud (väljavõttes ka). Kas peaks olema digitaliseerunud? Ma ei osanud kommentaare lisada.
Ole sa vana või noor – ma usun, et ei ole ühtegi inimest, kes ei oleks osalenud vestlustes, kus esitatakse järgmisi küsimusi: „Kas sa seda või toda teadsid? Guugelda!“ või „Tead, mida ma näoraamatus nägin?“ Viimase mõne aasta jooksul on järjest enam ja enam nii meedias kui ühiskonnas tervikuna kerkinud päevakorda inimeste poolt välja arendatud tehisaru ehk siis keerulised algoritmid või reeglistikud, millele järgnevad mingisugused arvutuslikud otsustusprotsessid ja mis omakorda, peaksid suurendama inimese heaolu. Kuna tehisaru hindab, mida sa guugeldad või milliseid postitusi näoraamatus või instas laigid, siis seda enam need platvormid sulle just sedalaadi postitusi ette löövad. Selle tõttu võib mõne inimese maailmapilt päris mustaks muutuda. Oma internetikäitumisega seab AI meid valiku ette, millist koletist me toidame – kas head või halba.
AI on igal pool – GPS teie nutitelefonis, mis arvutab kiireimat trajektoori teekonna alguspunktist lõpp-punktini, otsingumootor, mis „püüab“ anda parimat võimalikku vastust teie küsimusele, või isegi mõni uuem pesumasin, mis arvutab välja optimaalse vee ruumala masinasse visatud pesu hulga kohta ning mis kellaks pesu pestud saab. Suured keelemudelid, mis suudavad analüüsida tekste ning anda vastuseid, mille sisu on eristamatu inimese kirjapandust ja võimalik, et isegi parema õigekirjaga, on aga pelgalt viimase paari-kolme aasta teema.
Lõpuaja prohvetikuulutuse kinnipitseerimise kohta ütleb ingliskeelne Taanieli raamatu 12. peatüki tõlge, et „lõpuajal jooksevad paljud edasi-tagasi ning teadmised suurenevad“ (12:4 „many shall run to and fro, and knowledge shall be increased“, KJV). Eestikeelses nii 1968. kui ka 1997. tõlkes on ainest kitsama interpretatsiooni jaoks ja suunatud antud prohvetikuulutusele ehk et lõpuaegadel saabub arusaamine selle konkreetse prohvetikuulutuse kohta. Adventteoloogid on arvamusel, et see tekst viitab ka sellele, et lõpuaegade üheks märgiks on lihtsustatud ja mastaapsemad reisimis- ja kommunikatsioonivõimalused. Üha harvemaks on jäämas see, kui minna külla eakaaslastele või endast noorematele, et leiaks raamaturiiulist EE neljanda köite IST-KONI, pigem on arvutis-mobiilis lahti Wikipedia. Paksude entsüklopeediaköidete järele pole enam vajadust, maailm on digitaliseerinud ja suurem osa vajalikust infost on kättesaadav internetiavarustest – teadmised ja info kättesaadavus on suurenenud!
Suured keelemudelid nagu ChatGPT võivad olla suurepäraseks abivahendiks, mis saavad inimese elu oluliselt lihtsustada, kuid mille kasutamisega peab olema ettevaatlik, eriti kus mängus on inimhinged ja igavik. ChatGPT-l ei ole tundeid ega „südant“, mis tunnetaks või saaks aru, mis on õige ja vale (Õp 4:23). Kuna keelemudel põhineb juba eilse päeva andmetel, siis võib ChatGPT-lt küsitud vastus sisaldada vanu või juba lausa valesid andmeid. Lisaks võib ChatGPT ka hallutsineerida, ehk siis fabritseerida „fakte“, mis reaalsusega kuidagi kooskõlas ei ole. Need on vaid mõned põhjused, miks peaaegu 90% pastoritest hiljutises Ameerika pastorite seas läbiviidud uuringus ütleb, et ChatGPT-l nad oma jutluseid kirjutada ei lase (https://www.barna.com/research/pastors-use-ai/). Info kättesaadavus pole kunagi olnud nii suur kui praegu, kuid kindlasti on paberraamat endiselt sama oluline kui otsingumootorist leitav.
Lugesin kunagi ühte lugu, kus toodi paralleel lekkiva ämbriga vee kandmisest ja sellest, kui Piiblit lugedes tundub, et midagi meelde ei jää. Mõned retked määrdunud ämbriga veekogu äärde, et majja vett tuua, tundusid luhtunud, sest iga kord jõudis ämber majani jõudes pea tühjaks voolata. Loo moraal oli siiski selles, et määrdunud ämber sai nende retkedega palju puhtamaks – nii juhtub ka meie meelte ja mõtetega, kui uurime Pühakirja ja otsime sealt oma hingele kosutust. Pühakiri puhastab meie meeli nii nagu vesi määrdunud ämbrit, ja kindlasti jääb midagi ka meelde, kas või alateadvusesse. Jh 14:26 tõotas Jeesus: „Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.“ Seega on kindel, et Püha Vaim tuletab meile Pühakirja tekste ja tõotusi meelde just siis, kui meil seda kõige enam vaja läheb, aga selle jaoks on meil neid tekste esmalt vaja olnud lugeda. Selleks et ära tunda ja vahet teha tõel ja valel (nt AI poolt genereeritul), peame seda tõde enne tundma õppima, sest Jumala Sõna on tõde (Jh 17:17).
Seega, paradoksaalsel kombel tundub, et AI teeb meie elu justkui lihtsamaks, aga kui toidame oma internetikäitumisega hea asemel kurja koletist, siis selliseks meie sotsiaalmeedia või isegi guugeldamise otsitulemused ka muutuvad. Positiivne on seegi, et Pühakirja tundes märkame ka valeõpetust, mida AI võib „südametult“ propageerida.
