„Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.“ Matteuse 6:13
Paljude aastate eest, kui mõtlesin meie Isa palve kiusatuse teemale, ei saanud ma kõikidest tagamaadest aru. Jumal ei saada ju kedagi kiusatusse, seda teeb hingevaenlane. Aga Jumal saab ja tahab meid kiusatusetunnil hoida langemast. Eriliselt peame meeles pidama, et isegi kui teeme pattu, ei hülga armastuse Jumal meid sugugi. Ta andis palve ettelugeja, oma armsa Poja, et patused saaksid Tema ohvri kaudu andestuse.
Taevariigist jätab inimese välja ainult selle pääste hülgamine, Kristuse kalli lunastuse hülgamine. Kui me kiusatusetunnil ei lange – nagu Jumal tahab, siis ei toimu see meie endi jõust, vaid hella Jumala eelhoolitsuse tulemusena. Me peame siinkohal endale selgelt aru andma, nagu Jaakobus ütleb: patt ja himu luuravad meis endis, meie rikutud südames, muserdatud loomuses. See ei ole inimlike vahenditega võidetav. Just seda pidas ka Õnnistegija silmas, kui rääkis päästmisest kurjast.
Kuri on meis ja seda saab võita üksnes Jumal, kelle päralt on kõik võimsus. Hell ja armastav taevane Isa pole selline nagu mõned maised isad, kes peksavad oma lastest välja seda, mis neile ei meeldi. Kurjad on nad tegelikult ise.
Jumala teed on teised. Need teed panevad meie silmad särama, nagu Joonatani silmad särasid, kui ta oli saavutanud Jumala abiga suure võidu. Sama seaduspära kehtib ka võidu kohta, mis saavutatakse kiusatuse üle.
Iseenda jõul võib saavutada küll inimestele meelepärase eluviisi, aga Jumal ei vaata sellise ohvri peale.
Lihasuretamistega, mida end usklikeks nimetavad inimesed on ajaloo jooksul harrastanud, selliseid võite ei saavutata. Me ei saa end iseenda käest päästa, aga me saame päästmise töös usaldada kõige pühamat Jumalat ja Tema Poega, kes on meile kõiges eeskujuks. Tema on usu alustaja ja täidesaatja. Samm-sammult puhastab Tema arm oma lapsed kõigest ebapuhtast, alustades olulisematest asjadest, alustades kõigest isekusest lahtisaamisega.
Iseenda jõul võib saavutada küll inimestele meelepärase eluviisi, aga Jumal ei vaata iial sellise ohvri peale, nagu Ta ei vaadanud ka Kaini ohvri peale. See olgu meile kõigile usuteel käimisel algusest peale selge. Vaid Jumalal on kogu vägi. Meie, inimesed, peame lihtsalt ja siiralt Teda kõiges usaldama, eriti aga kiusatustega võideldes. Siis oleme võitjad ja Issand annab meile võidupärja.
