harjumus ‹-e 5› ‹s› kordamise ja õppimise teel tavaks, kombeks v. automaatseks kujunenud tegevus, mille sooritamine muutub sageli vajaduseks. Hea, meeldiv, halb, kahjulik harjumus. Aastatepikkune, igapäevane, sissejuurdunud harjumus. Harjumuseks kujunema, saama. Harjumust kujundama, maast-madalast sisse kasvatama. Harjumusest loobuma, vabanema. // Igal inimesel on oma harjumused. Alkoholi tarvitamine võib muutuda harjumuseks. Inimene on sageli oma harjumuste ori. //
Olen viimasel ajal hakanud märkama iseenda ja ka oma pereliikmete harjumusi. Nagu eesti keele seletav sõnaraamatki näitena välja toob, oleme sageli harjumuste orjad ehk toimime erinevates olukordades automaatselt, nii nagu endale sisse harjutanud või ka geneetiliselt pärinud oleme. Sõna „ori“ viitab, et harjumusest vabanemine on keeruline protsess, aga samas annab sõnaseletus ka lootust, et tegevust saab kordamise ja õppimise teel muuta.
Kui Johann sündis, lugesin raamatut sellest, kuidas Jumal on seadnud sisse korra ja regulaarsuse ning kuidas rutiin meid elus väga palju aitab; olgu selleks siis regulaarselt Jumalaga aja veetmine palve ja Piibli lugemise kaudu või mõni justkui tavaline igapäeva toimetus: söömine, magamine vm. Kui pühendame kõigi nende tegevuste jaoks igal päeval sama (kella)aja, oleme hoopis rõõmsamad, rahulikumad ja tervemad. Igal päeval samadel kellaaegadel süües valmistab keha juba seedemahlad toidu lagundamiseks ette. Regulaarne liikumine aitab kaasa nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kindlal kellaajal magamaminek soodustab melatoniini teket ning magame seetõttu paremini. Igal päeval samal ajal Jumalaga koos veedetud aeg tagab, et leiame igas päevas selle erilise aja koos oma Loojaga ning saame seeläbi täidetud rõõmu, rahu, armastuse ja käesolevaks päevaks vajaliku tarkusega.
Kui pühendame kõigi nende tegevuste jaoks igal päeval sama (kella)aja, oleme hoopis rõõmsamad, rahulikumad ja tervemad.
Ilmselt suuresti kõige eelpool väljatoodu teadasaamise tõttu olen alates sellest ajast, kui Johann oli 6-nädalane, püüdnud Jumala abiga luua meie igasse päeva rutiini, millest on kujunenud ka erinevad harjumused. Ärkame igal päeval enam-vähem samal ajal, loeme Piiblit ja palvetame koos, sööme ning Johann ka magab kindlatel kellaaegadel (viimase pea kahe aasta jooksul on need ajad olnud muidugi muutuses seoses söömisvajaduse ja päevaunede vähenemisega). Võtame alati aega ka nii vabaks kui juhendatud mänguks ning õues käimiseks. Kindlas rütmis elamine on minu jaoks teinud emaks olemise nauditavaks ja etteaimatavamaks, mille tõttu on vähem stressi. Lisaks on kujunenud harjumused kinkinud mitmeid armsaid hetki. Jagan neist paari.
Johannil on oma toas madal raamaturiiul, kust ta saab ise endale meeldiva raamatu võtta ning seda uurida. Sageli toob ta mullegi mõne raamatu ning saame seda siis koos lugeda. Loeme hommikuti koos Piiblit ja mõnikord soovib ta ka vabamängu ajal mõne loo oma Piiblikesest lugeda. Ühel päeval, kui ta oli umbes 1 aasta ja 3 kuud vana, kõndis ta minu juurde erinevate raamatutega ja viimasena tuli ka Piibliga. Hakkasin talle seda juba lugema, kui ta mind peatas ja käed kokku pani. Mul hakkasid vaikselt pisarad voolama, sest see oli samaaegselt nii armas kui piinlik – mu aastane laps teab, et enne Piibli lugema asumist tuleb palvetada (teeme seda alati hommikul enne, kui Piibli avame), kuid mina olin mänguhoos selle unustanud. Teine eredalt meelde jäänud hetk toimus mõned kuud hiljem. Sättisime abikaasaga enne Johanni magamaminekut enda asju järgnevaks päevaks valmis pisut kauem kui tavaliselt, kui ühel hetkel tabasin end mõttelt: kus Johannike nii vaikselt on? Sammusin ettevaatlikult tema tuppa ja leidsin ta, käed koos, oma voodi ees põlvitamas. Teeme alati enne voodisse minekut ja piiblilugude lugemist koos õhtupalve ning tema juba teadis, et kohe on see hetk tulemas, nii et põlvitas vaikselt ja ootas, kuniks meiegi jõuame. Usun, et ta palvetab harjumusest, aga kui imeline harjumus see on – pöörduda regulaarselt Jumala poole nii õhtul kui hommikul, mures ja rõõmus. Valida kõige muu asemel Jumal.
Jumala loodut vaadates mõtlen ikka, kuidas Tema on pannud kõik kasvama ja arenema. Puud kasvavad ja lapsed kasvavad, kuid igaüks omas tempos, samm-sammult. Jumal lõi maailma kuue päevaga, kuigi oleks suutnud selle kindlasti ka ühe sõrmeviibutusega valmis teha, kui Ta vaid oleks seda soovinud. Ja nii nagu kasvamine toimub aegamööda, võib ka halbadest harjumustest loobumine aega võtta. Keegi on öelnud, et tavaliselt kulub selleks 21 päeva. Usun, et Jumal saaks meie halvad harjumused ka hetkega eemaldada, kuid minu elus on Ta näinud, et seda on parem teha samm-sammult. Üks palve, üks tund, üks väljakutse korraga.
Kindlas rütmis elamine on minu jaoks teinud emaks olemise nauditavaks ja etteaimatavamaks, mille tõttu on vähem stressi.
Minu jaoks oli väga pikalt suur probleem ärritumine. Nagu ütleb Rm 7:15: „Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.“ Kui miski mind kindla nurga alt ärritas, siis kaotasin enesekontrolli ehk andsin oma südames Püha Vaimu asemel maad kurjale. Pärast igat sarnast ärritumist olin aga väga-väga kurb ja endas pettunud. Palvetasin sellepärast palju ja ühel pimedal õhtul üksi autoga trennist koju sõites tabasin end mõttelt: kui ma teeksin järsu keeraku paremale kraavi, juhtuks suure tõenäosusega suur õnnetus, aga ma ei soovi auto üle kontrolli kaotada ega käest lasta, sest see võib lõppeda surmaga. Kohe tuli mulle pähe ka mõte sellest samast ärrituvusest, millega maadlesin, ja sellest, kuidas ärritudes annan rooli kurjale ning ka niiviisi võib mu elu lõppeda surmaga, igavese surmaga. Ka seda ma ei soovi. Soovin, et mind juhiks alati Jumal, mitte kuri. Soovin, et minu südames elaks alaliselt Jeesus ja mu elus ilmneksid läbinisti vaid Püha Vaimu viljad. Mõistsin, et vajan pidevat palveühendust Jumalaga ning valvelolekut, et kuri ei saaks mu südamesse hiilida. Hakkasin palvetama igal päevapoolel: „Jumal, palun, et ma sel hommikupoolikul, lõunal, pärastlõunal… ei ärrituks“ ning kui miski soovis mu südamesse hiilida, tundsin, kuidas Jumal ütles mulle: „Sa just palvetasid ja ma juba andsin sulle võidu.“
Meie parim valik ja suurim võit siin elus on harjumus valida Jumal – et Jumala poole pöördumine ja Tema armastava tahte täitmine saaks tavaks, pideva õppimise ja kordamise teel. Samm-sammult.
Vali ärgates Piibel enne telefoni. Vali halbade mõtete asemel Jumala tõotused. Vali süüa toitu, mille söömise järel tunned end hästi. Vali kuulata Jumalat rohkem kui inimesi. Vali ärritumise asemel palvetada. Vali diivanil istumise asemel värskes õhus jalutada. Vali minna magama siis, kui pole veel südaöö, et jaksaksid hommikul varakult tõusta ja Jumalaga kvaliteetaega veeta.
Meie parim valik ja suurim võit siin elus on harjumus valida Jumal.
Võtame aega märgata, kas meie harjumused viivad meid samm-sammult Jumalale lähemale või hoopis Temast tasapisi kaugemale. Harjumus ilma sisulise mõtteta võib muidugi olla ka meie vaenlane. Seega mõelgem ka sellele, miks midagi teeme ja kuidas see meile pikas perspektiivis kasuks või kahjuks tuleb. Harjumused kujundavad meie elu ning tean, et need on Jumala väes muudetavad. Nii et
1. märka harjumust,
2. võta Jumalalt vastu jõud seda vajadusel muuta,
3. tee seda samm-sammult, kindlas usus edasi liikudes. Valigem harjumuslikult Jumal ning teadkem, et inimlik pingutus + jumalik vägi = edu!
