See küsimus ei ole sulle võõras ja kindlasti oled seda ka ise kasutanud. Mäletan, et lapsena võis mäng alata ilma kaaslase nime teadmata. Alles mängu sees võis tulla vajadus teise nime teada. Täiskasvanuna olen aga tihti kaalukam ning enne ühist ettevõtmist soovin uue inimese kohta teada rohkem kui lihtsalt tema nime.
Kui Jumal kutsus Moosest oma rahvast orjusest vabastama, siis küsis Mooses Temalt sama küsimuse. „Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?“ Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!“ Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma Olen“ on mind läkitanud teie juurde.““ (2Ms 3:13–14) Salmis 15 annab Ta teada ka teise nime – Jahve. Heebrea keeles on see Jhwh, mis tähendab iseenesest eksisteeriv ja on sisu poolest päris sarnane nimega Mina Olen (heebrea keeles ehyeh). Nimi Mina Olen on kogu aeg olevikus. Vahet pole, kas 6000 aastat tagasi, 300 aastat tagasi, täna või 50 aasta pärast – see nimi on ikka Mina Olen. Aastad mööduvad, maailm muutub, aga Jumal on kogu aeg seesama ja igal hetkel kohal. Kahjuks praegu me päris täpselt ei tea, kuidas Jumala nime Jhwh hääldada, sest seda peeti niivõrd pühaks, et ainult üks kord aastas, lepituspäeval pühamu kõige pühamas paigas võis ülempreester seda öelda. Jumala nimi asendati teiste nimetustega: Adonai ehk Issand ja Elohim ehk Jumal.
Nimi Mina Olen on kogu aeg olevikus.
Piibliaegsetel nimedel olid tihtipeale tähendused, mis ütlesid midagi selle inimese elu või tema iseloomu kohta. Näiteks Aabraham – paljude rahvaste isa, Jaakob – ta petab, Peetrus – kivike. Tänapäeval lapsele nime andes tähenduse peale nii palju ei mõelda, pigem on oluline, et see meeldiks vanematele, kõlaks hästi ja sobiks lapsega. Kindlasti on ka erandeid. Nägin kunagi ühte poisikest, kelle nimi on Maru, ja tema iseloomule ning olekule on tõesti sobivamat nime raske leida.
Kui mõelda Jumala nimele Mina Olen, siis esiteks avardab see arusaamist Tema igavese kohalolu kohta. Teiseks on see nagu ennast kirjeldava lause algus. Näiteks: mina olen pikk, ma olen rõõmus, ma olen ilus. Kuid Jumal ei kirjelda siin ennast vaid ütleb: „See on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!“ (2Ms 3:15)
Nüüd ma palun, enne kui sa edasi loed, ava Piibel 2. Moosese 33 ja loe alates 12. salmist kuni
2. Moosese 34:9.
2. Moosese raamatu algusest kuni uute käsulaudadeni märkame, et Jumal tegutseb oma rahva juures üks imetegu teise järel. Nuhtlused Egiptuses, tule- ja pilvesammas, vee lahknemine, manna, vesi kaljust jne. Seda kõike on teinud Mina Olen. Nüüd, 2. Ms 33:19 lubab Jumal Moosese eest mööduda kogu oma ilul ning kuulutada talle oma nime. Järgmisel päeval läks Mooses üles Siinai mäele, käes uued käsulauad, ning siis möödus Mina Olen temast pilve sees ja kuulutas: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!“ (2Ms 34:6–7)
Võibolla oligi see Jumala soov, et Teda ei ülistataks Tema nime järgi, vaid selle poolest, kes Ta oma iseloomult on.
Jumal kuulutas oma nime tähenduse. Ümber sõnastatuna võiks see olla midagi sellist: Mina Olen halastaja, armuline, kannatlik, rikas heldusest, rikas tõest, andestaja ja õiglane, eile, täna ja igavesti. On palju inimesi, kes püüavad Jhwh hääldust lahti seletada ning arvamusi on erinevaid, aga võibolla oligi see Jumala soov, et Teda ei ülistataks Tema nime järgi, vaid selle poolest, kes Ta oma iseloomult on – halastaja, armuline, pika meelega, rikas heldusest ning tõest, andestaja ja õiglane.
