Seekordne lugu on ühest kirjast ja ühest teenimise kogemusest selles kirjas. Tänapäeval me vist enamasti oma käega kirju ei kirjuta ja postiga kirju ei saada ning meile tulevad meie päris postkasti valdavalt reklaamid, vahel ka mõni arve või muu ametlik kiri. Aga vanasti saatsime me kõik kirju just samasugustes ümbrikutes nagu sellel Eha Põldaru saadetud pildil, kirju, mis pärinesid samuti nagu Eha kiri ajast, kui internetti ja mobiilsidet veel olemas ei olnud.
Sugulased tõid mulle kirja, mille olin 44 aastat tagasi saatnud oma tädile, kes nüüdseks puhkab mullapõrmus. Vahepeal olen jõudnud vanaemaks saada ja võin pajatada lugusid oma lapsepõlvest lastelastele. Ometi ei olnud ma selle kirja olemasolust teadlik ja ei mäletanud ka seda kogemust, millest olin tädile kirjutanud, aga see lugu kõnetas mind nüüdki. Mulle meenusid kirjakohad, kui Jeesus ütleb: „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.“ (Jh 5:17); „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“ (Hb 13:8) Mõtlesin seda kirja teiega jagada, sest seal on inimesed, kes tunnevad end ära ja võib-olla isegi mäletavad seda kogemust. Lugejatele on see kogemus kinnituseks, et Jumal on meie Abimees olenemata ajast ja oludest, milles elame. Oli ju siis hoopis teine riigikord, nagu ümbrikultki on näha.
See vana kiri julgustas mind nüüdki, et Jumal on ustav, kui me koos Temaga kaasinimesi teenime. Jeesus ütleb meile tänagi: „Ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.“ (Jh 14:16)
Selline on kogemus, millest tädile kirjutasin. Kirjapilt on muutmata. Olin seda kirja kirjutades 18-aastane.
Jumal aitab meid alati ja paneb ise sõnad suhu, mida rääkida ja laulud huultele.
„Elsa (nüüdseks puhkama läinud Rakvere koguduse õde) ütles, et kõik matuselised (90 inimest) on kiriku kutsutud. Kell viis hakkas koosolek. Läksime kiriku, saalis ainult mõned inimesed. Ehmatasime ära. Laulsime siis algul kolm laulu: koor; duett Koit ja Irene ja Irene soolo. Valdek pidas kõne. Siis laulsime tertsetti (kõik tüdrukud) ja järsku hakkas matuselisi ükshaaval tulema. Paljud sellised, kes esimest korda kirikus. Siis laulsime koorilaulu. Valdek läks uuesti pulti kõnet pidama, sest imelik ka koosolekut ära lõpetada, kui saal rahvast täis ja kõik tulid alles tund aega koosoleku algusest hiljem. Valdeku kõne ajal otsisid tüdrukud laule. Ja kui Valdek lõpetas, laulis Irene veel ühe soolo ja meie – Koit, Mirje, Heli, Kaja, mina, Virve, Irene, Aime, Heiki Kõrgend ja Marjam saatis – laulsime 2 noortekoori. Siis laulsime veel ühe koori. Kõik laulud, kuigi nad olid ruttu valitud, läksid matusteliste südametesse. Hea meel oli vaadata, et meid kuulati suurima huviga. Jumal õnnistas meid sel õhtul ja nii pidasime nagu 2 koosolekut maha. Valdek pärast tänas kõiki, et nii hästi sellises olukorras käitusime. Loodan, et midagi jäi sellest õhtust kõigi hinge. Pühapäeval veendusime kõik, et Jumal aitab meid alati ja paneb ise sõnad suhu, mida rääkida ja laulud huultele, sest alles lauldes märkasime, et laulude teemad on lohutamisest, mida ainult Taeva Isa võib teha. Nüüd kirjutasin päris pikalt sellest õhtust. Aga me olime kõik tõesti väga õnnelikud, et saime kasuks olla inimestele, kes polnud enne usust kuulnud.“
Eha Põldaru
Suur osa Piiblist on ka kirjad, mille keegi Jumala juhtimisel kellelegi saatis, vahel kogudustele, vahel mõnele Jumala lapsele isiklikult. Kui kujutame endale ette hoolsasti kokkuseotud vanade kirjade pakki, mida paljudest kodudest võib tänagi leida, siis Jumala Sõna on ka nagu üks kokkuseotud kirjade pakk, mida Jumal juhtis inimesi kirjutama ning mida Tema armu ja hoidmise läbi on säilitatud meie päevadeni. Ta on need meie jaoks kirjutanud ja alles hoidnud. Osa neist Tema kirjadest on mitu tuhat aastat vanad ja ometi just meie tänast kogemust ja olukorda puudutavad. 1Kr 10:11 on kirjas, et need vanad lood „on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud“. Üks õde kirjutas kord, et Jumala Sõna on nii värske, nii kohane meie tänastele olukordadele, justnagu poleks tint neis kirjades veel jõudnud ära kuivada. Ja me ei saa aru, kuidas Jumal seda korraldab, et me loeme Jumala Vaimu juhtimisel täna just seda osa Pühakirjast, mida praegu vajame.
Kui ma lugesin Eha lugu ehmatama panevalt väikesest hulgast inimestest kirikus, siis täna ei olegi seda vaja ette kujutada, sest me elame ajal, kui kirikukülastajaid eriti palju pole. Tallinna koguduse õhtustel koosolekutel (kui need veel toimusid) oli ka sageli vähe osalejaid. Kord reedeõhtust palvekoosolekut alustades olingi saalis koos üldlaulu saatja ja helimehega. Hakkasime siis kolmekesi koos usus üldlaulu laulma ja rahvast hakkas kogunema. Neil arakstegevatel kordadel liigub mõte ikka Jeesuse elu olukordade peale, kus Jeesus rääkis mõne inimesega neljasilmajuttu. Ta tuleks ka täna jumalateenistusele kohale ka siis, kui seal oleks vaid üks kuulaja. Samas olen märganud neil õhtustel koosolekutel alati mõnd uut inimest, kes kirikuuksest on sisse astunud. Ja siis ma mõtlen, et Jeesus tahabki iga inimesega seda neljasilmajuttu rääkida – isegi siis, kui meid seal palju koos on. Ta kasutab selleks iga jumalateenistusel teenijat: pastorit, lauljat, pillimängijat, avajat, lastejutu rääkijat, et meie jaoks tänaseks mõeldud sõnum edastada.
Need noored seal 44 aastat tagasi ei jätnud laulmata, sest esialgu oli vähe inimesi kuulamas ja Jumal tasus neile nende usu eest, andes neile südamesse rõõmu, mille toob Jumala kiitmine, Tema plaanis ja juhtimises olemine, kellelegi toeks olemine või lohutuse toomine. Js 55:10–11 on kirjas Jumala tõotus igale Tema teenijale: „Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.“
Neil arakstegevatel kordadel liigub mõte ikka Jeesuse elu olukordade peale, kus Jeesus rääkis mõne inimesega neljasilmajuttu.
Koguja 11:6 võime lugeda: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!“ Ja Mt 13:37 ütles Jeesus: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.“ Kui Inimese Poeg külvab head seemet, teeb Ta seda inimeste kaudu. Ja meie võime olla need õnnelikud inimesed, kelle kaudu Ta seda teeb ja kelle jutt, laul, pillimäng, kogu elu võib panna inimesi mõtlema Jeesuse peale, kes meid ja neid armastab; Tema peale, kes andis oma elu, et meie võiksime elada; kes suri, et meie ei peaks surema; kes tuleb kaasa meie päevadesse, kui meie ei jaksa ise astuda või ei taha ilma Temata astuda.
Selles Eha kogemuses sai tõeks ka Jeesuse mõte, mis on kirjas Jh 12:32: „Ja mina tahan, kui mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata enese juurde!“ Kui meie teenistuse kaudu saab Jeesus üles tõstetud, siis Tema tõmbab inimesed enda juurde, oma risti alla, kus nad leiavad pääste ja Päästja.
