Paljudel meist on kogudus, kus oleme üles kasvanud, ristitud või mille jumalateenistusi regulaarselt külastame. Tõenäoliselt on see armas ja südamele kallis koht.
On loomulik, et soovime oma kogudustele kasvu, uute inimeste lisandumist, uute teenimisvormide arengut ja muud sarnast. Me tahame, et meie kogudused õitseksid, ja see on täiesti õigustatud.
Sageli kuuleme innustavaid lugusid koguduse kiirest kasvust, kus liikmete arv on lühikese ajaga mitmekordistunud ja ulatub sadadesse. See paneb meid unistama, et ka meie koguduses võiks toimuda selline kiire areng.
Kuid suurtes kogudustes on ka oma puudused. Näiteks võib uuel inimesel olla väga lihtne jääda märkamata. Samuti võivad mitmed probleemid ja konfliktid jääda aastateks lahendamata. Kõigile koguduse liikmetele ei pruugi jaguda teenimisvõimalusi, kuna koguduses on vabade ametikohtade arv alati piiratud.
Eesti koguduste näitel oleme näinud, et mõnikord on kiiret kasvu lihtsam saavutada kui hoida kõiki neid inimesi, kes sellel perioodil kogudusse tulevad. Pärast NSV Liidu lagunemist kasvasid Eesti kogudused kiiresti, kuid hiljem oleme jälginud 27 aastat kestnud liikmete arvu vähenemist. Võib-olla peaksime keskenduma kõige olulisemale.
Paljude teiste strateegiate seas on koguduste rajamist peetud parimaks evangelismimeetodiks ja väikegrupi teenimist kõige tõhusamaks tööriistaks jüngrite tegemisel.
Kui sageli mõtleme, et kogudus pole mitte ainult koht, kus koguneme Piiblit uurima ja Jumalat ülistama, vaid iga kogudus on kutsutud olema misjonitöö keskus?
Koguduseliikmete kohta on üks hea nali: hea koguduseliige olemine on lihtne – istu vaikselt ja ära sega! See on irooniline viis juhtida tähelepanu sellele, et mõnikord tajutakse koguduse elus osalemist vaid passiivse kohalolekuna.
Muidugi, sügavamas tähenduses hõlmab koguduseliikme roll palju rohkemat: vaimset kasvu, teenimist ja koguduse toetamist.
Jeesus ütleb, et lõikust on tõesti palju ja Jumal vajab töötegijaid misjonipõllule! Võib-olla peaksime keskenduma mitte ainult oma koguduse säilitamisele, mis on täis armsaid mälestusi, vaid ka uute koguduste rajamisele, kus teised inimesed leiavad oma teenimiskoha. Sellised kogudused võiksid saada uueks misjonitöö keskuseks ja suureks õnnistuseks ühiskonnale.
Tõsi, uute koguduste rajamise idee võib tunduda ahvatlev, kuid samas tekitab hirmu: mis siis, kui emakogudus jääb ilma mõnest perspektiivikast inimesest? Äkki pole praegu õige aeg uue koguduse loomiseks? Piiblis on tekst: „Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata.“ (Koguja 11:4) Tõeliselt sobivat aega ei tule kunagi.
Inimesed võivad pool elu valmistuda lapsevanemaks saamiseks, aga kui nad kord vanemateks saavad, mõistavad nad, kui kaugel nende ettekujutused tegelikkusest olid.
Uusi, misjonile orienteeritud kogudusi rajades suurendame võimalust päästa võimalikult palju inimesi. Uute koguduste arendamise tegelik eesmärk on päästa elusid igaviku jaoks. Seda saavutatakse õigesti kujundatud visiooni, keskendumisega evangeeliumi levitamisele ja võimalusega, et iga koguduseliige leiaks aktiivse teenimiskoha.
Uute koguduste rajamine pole trend ega meelelahutus, vaid võimalus valmistada ette uusi töötegijaid Jumala riigi jaoks.
Kui kaua on möödunud sellest, kui teised rajasid sinu jaoks koguduse? Kui kaua läheb aega, kuni sina (taas)rajad koguduse teiste jaoks?
