1Sm 28:19 on väidetavalt prohvet Saamueli öeldu kuningas Saulile: „Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures.”
Ütlen „väidetavalt” seetõttu, et ma ei usu, et seda ütles Saulile Saamuel. Võib-olla mõnele on üllatav, et kõike Piiblis kirjutatut ei saa võtta sõnasõnalt ning üks selliseid kohti on 1. Saamueli raamatu 28. peatükis. See, kas öeldut tuleb võtta sõnasõnalt või mitte, selgub kontekstist ja Piibli kui terviku õpetusest.
1Sm 28. peatükis räägitakse, et vilistid kogunesid Iisraeli vastu sõtta. Iisraeli kuningas Saul kartis väga ning soovis tegutsemiseks Jumala nõu ja toetust, aga Jumal ei vastanud talle, ei vahetult temale endale ega prohvetite ega preestrite vahendusel. Arvata võib, et see sisendas Saulisse veelgi suuremat hirmu. Prohvet Saamuel, kes oli talle varem nõuandjaks olnud, oli surnud. Saul mõtles: kui saaks temaga rääkida. Kirjutatu põhjal mõistame, et Saul uskus võimalusse saada ühendust surnutega, seda inimeste abil, kellel on vastavad võimed, tänapäevaselt öeldes, spiritistlike meediumide vahendusel. Nii siirdus ta Een-Doori, kus teati olevat nõianaine, kes väidetavalt sai surnuvaime välja kutsuda, (ing tõlge palus tal Saamuel välja kutsuda). Selle loo kirjapanija ütleb, et naine nägi Saamueli. Saul ise ei näinud kedagi, küll aga kuulis kellegi häält ja vestles temaga. Kõigepealt aga küsis Saul naiselt, kuidas tema poolt nähtud isik välja näeb. Öeldu põhjal, aga samuti seetõttu, et ta oli ju soovinud, et naine Saamueli välja kustub, järeldas Saul, et see on Saamuel ning asus temaga vestlusse. Temaga vestleja (väidetavalt Saamuel) esmalt pahandas Sauliga, et ta teda tülitab, aga ütles muu hulgas ka selle artikli alguses tsiteeritud sõnad: „Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures.” Kuna Saamuel oli surnud, siis pidi öeldu tähendama, et homme oled ka sina koos poegadega surnud. Millegipärast aga ei öelnud rääkija seda nii, vaid ütles, et oled minu juures.
Kuidas hinnata väidatavaid Saamueli sõnu, et homme oled sa koos oma poegadega minu juures? Etteruttavalt võime öelda, et Saul ja ta pojad ei maetud sinna, kuhu oli maetud Saamuel. Nende jäänused ei lebanud lähestikku, et selles tähenduses oleks saanud öelda „minu juures”. Kui surres satutaks kuskile surmavalda, kus ollakse teadvusel ja kus ollakse maa peal toimuvast teadlikud, siis pidanuks väidatava Saamueli sõnad tähendama, et Jumalale ustav prohvet, Jumalast hüljatud Saul ja tema pojad, missugused nemad ka olid, saavad järgmisel päeval jälle Saamueli juures kokku – „homme oled sa koos poegadega minu juures”. Rikka mehe ja vaese Laatsaruse loos, Luuka 16. peatükis, ei sattunud ilmselt jumalakartlik kerjus Laatsarus ja jumalakartmatu rikas surres sugugi mitte samasse kohta, ja nad ei saanud kokku, vaid nägid teineteist kaugelt. Kuigi väidetavalt nad vestlesid, oli nende vahel ometi suur kuristik nii, „et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde”. (Lk 16:26) Miski neis kahes loos justkui ei klapi. Tegelikult ei klapi mitte miski! Miks? Asi on lihtsamast lihtsam. Mitte kumbagi, ei väideavaid Saamueli sõnu Een-Dori nõianaise juures ega kogu jutustust rikka mehe ja vaese Laatsaruse surmajärgsest olukorrast ei saa võtta sõnasõnalt. Esiteks, Een-Doori nõia juures toimunu oli üks suur pettus. Teiseks, rikka mehe ja vaese Laatsaruse lugu oli tähendamissõna ehk mõistukõne, mida ei saagi võtta sõnasõnalt.
Siinkohal peame jälle meenutama Piibli õpetust surmajärgsest olukorrast, mida varem oleme käsitlenud põhjalikumalt. See, kes Een-Dooris Sauliga rääkis, ei saanud olla Saamuel. „Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb. Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib.” (Kg 9:5,6) Ja, „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Kg 9:10) Ega Jumal asjata surnutega kontakti otsimist ära keelanud. „Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat! Sest igaüks, kes seda teeb, on Issandale jäle...” (5Ms 18:10-12) See, kes Een-Dooris Saamuelina esines, oli valelik vaim ja võis rääkida mida tahes, osaliselt tõtt, osaliselt valet, nii nagu see saatanale ja kurjadele vaimudele omane on.
Mis puutub tähendamissõnasse rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, siis see õpetab meile vähemalt kaht olulist tõde. Esiteks, inimese igavene saatus oleneb sellest, kuidas ta elab, ning pärast surma pole enam võimalik seda muuta. Paulus kirjutas, et „me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.” (2Kr 5:10) Teiseks, õige valiku tegemiseks on meile antud Piibel. Kui see inimest ei veena, siis ei veena teda ka imeteod, millest suurim on surnuist ülestõusmine. „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!” (Lk 16:31) Aga elatud elu eest „palka” makstakse mitte kohe (või varsti) pärast surma igaühele individuaalselt, vaid ühiselt Kristuse taastulekul. Siin maa peal elades kutsus Jeesus inimesi üles heategudele. Seda tehes ei öelnud Ta, et inimene saab tasu surres, vaid et „see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.” (Lk 14:14) Ilmutuses Johannesele ütles Jeesus: „Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.” (Ilm 22:13)
