„Pole probleemi, ma küpsetan!“ teatasin abikaasale, kes äsja valminud šokolaadikreemi maitses ja puuduolevale valgele saiale vihjas. Oli küll reede ja ettevalmistuspäev, aga teadsin, et mul on piisavalt vähe toimetusi ja piisavalt palju vaba aega, et üks saiategu sinna vahele sobitada.
Läksime tütrega poodi, kui äkitselt haarasid mu pilgu riiulile laotud saiad. Tegelikkuses polnud ma juba ammu poesaia ostnud ning päris kindlasti ei plaaninud ka täna ühte neist koju viia.
„Osta see ära,“ helises äkitselt mu sees. „Mul pole seda vaja,“ punnisin vastu. „Ma küpsetan ise ja juuretisega.“ Surusin tugeva tunde endas maha ja lahkusin. Kodu poole astudes ei andnud see tunne jätkuvalt rahu. „Kas Sa tõesti tahad, et selle saia ostan? Miks, Jumal? Kas mu päeva tuleb midagi, millest ma ei tea? Mul on ju aega lahedalt!?“ uurisin Jumalalt, ent vastus jäi samaks. Andsin oma tarkusele ja arusaamisele alla, pöörasin ümber ja sammusin tagasi poodi. 46 krooni (ligi neli eurot, toim)! Jõllitasin saia hinda vaadates. „Ma ei seleta seda kellelegi ära, miks ma kirvehinnaga saia ostan,“ pomisesin endamisi saia haarates ja selle tagant koostisaineid lugema hakates. „Juuretis,“ lugesin sealt ja jäin vaikseks. Veel vaiksemaks jäin, kui kassas selgus, et mul oli kliendikaardiga registreerides sellele saiale sooduskupong, ning viisin selle juba üdini mõistliku summa eest koju.
Seekord oli justnimelt poesai see puhas Jumala õnnistus ja imeline palvevastus!
Mis selgus? Koju olid vahepeal jõudnud meie lapsed, sõber kaasas, ning üks olukord ajas teist taga ja ilma saiatagi ei jõudnud ma oma toimetustega valmis! Jah, sa said õigesti aru, seekord oli justnimelt poesai see puhas Jumala õnnistus ja imeline palvevastus!
Siit tuleb küsimus: kuidas on võimalik ilma Jumalata midagi teha (Jh 15:5)? Minu ainus kogemus on, et polegi! Ükskõik kui loogiline tolle reede päevaplaan ka polnud, ma ei teadnud seda, mida Jumal juba eos teadis!
Toon siia veel ühe kogemuse. Kogemuse, kus ma ei palvetanud ega järginud Jeesuse juhtnööri: „Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.“ Lk 11:28
Olin väsinud ja oleksin parema meelega tütrega raamatut lugenud või vaikselt tema kaisus juttu ajanud, ent korraga katkestas selle abikaasa meeldetuletus Eesti netipoest lastele pükste ostmise kohta. Pidin seda juba ammu tegema, ent olin täiesti unustanud ning teadsin, et vaid napilt nädala jagu on aega jäänud. Meie tuttav oli peagi Eestist siia Norra reisimas ning see oli minu viimane võimalus see hädasti vajalik asi veel ära teha. Jaa, päriselt ka, meie lapsed lihtsalt söövad pükse! „Ära tee seda,“ helises sees. „Aga täna on justnimelt pükstele viimast päeva soodushinnad ja neid on nii vaja,“ punnisin vastu. „Ära tee seda, “ helises taas, ent ma ei kuulanud. Ma tahtsin neid pükse ja pealegi, mul olid ju üdini mõistlikud argumendid ja nii surusin Jumala minu jaoks hetkel ebaloogilise ja ebameeldiva vastusega lihtsalt nurka.
„Nii, tule nüüd siia, ostame sulle püksid!“ teatasin tütrele, kes kohe end kaissu sättis. Aga sellest, millest pidi saama tore ostlemine, sai miski, mis ajas mu pea valutama! Leht venis, seejärel vajutasin kordi valesti, otsingumootor ei töötanud ning enne kui arugi saime, oli õhtusest pere kvaliteetajast tund aega mööda läinud ning mul polnud veel makstudki. „Ära tee seda,“ helises pidevalt sees, ent surusin selle alla. Olin juba nii palju aega oma heasse plaani investeerinud, et oleks olnud rumal see nüüdki katkestada. Kas vahel jätkame oma plaaniga, sest mõtleme nii?
Mis on Tema täielik tahtmine sinu tänase, homse ja ülehomse päeva tarvis – ka pisikestes asjades?
Maksma hakates jooksin täiesti ummikusse ja ainus asi, mis selles kaoses õrnalt, aga järjekindlalt helises, oli: kas tead, mis päeval tuttav siia tuleb? Korraga leidsin end esimest korda peale oma tõe pealesurumist palvetamas ja Jumala tahet otsimas ning alistusin. Mis selgus? Tuttav tuleb siia tunduvalt varem, kui olin arvestanud ning see pakk ei oleks eales õigeks ajaks temani jõudnud! Kogu selle ostukorvi koostamine oli täiesti mõttetu ajaraiskamine!
„Anna mulle andeks,“ palusin huugava peaga Jumalalt pisarsilmi. „Mul on nii kahju, et ma juba alguses Sind ei kuulanud ja alistumiseni ei palvetanud. Milline raiskamine! Ma oleks võinud tütrega selle aja hoopis vaimulikku raamatut lugeda!“ Mul oli nii kahju ning mõistsin selgemalt kui eales varem, kui abitud me ilma Jumalata oleme – jaa, ka kõige pisemates valikutes ja toimingutes!
„Mina juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Js. 42:16 Jumal teab, millest Ta räägib! Sest minu enda arusaamisele, mulle teadaolevatele faktidele ja minu loogilisele mõistusele toetudes, samal ajal Jumalaga lõpuni läbi palvetamata, Temaga aru pidamata ning Tema tahtele ja juhtimisele täieliku alistumiseta on kogemus jätkuvalt sama – läbikukkumine!
Me ei saa selles elus kunagi teadma kõiki fakte ega asjaolusid, mida Jumal juba täna teab. „Vaata, eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi; enne kui need toimuma hakkavad, teen ma need teile teatavaks.“ Js 42:9
Varasem lähedane kogemus Jumalaga ei ole garantii järgmise valiku õnnestumisele.
Armas kaasteeline, julgustan sind lakkamata palvetades Jumala kaissu minema (1Ts 5:17). Uuri läbi, mis on Tema täielik tahtmine sinu tänase, homse ja ülehomse päeva tarvis – ka pisikestes asjades (1Ts 5:21). Sest meie päevad koosnevadki pisikestest asjadest, kuni justnimelt neist kõige pisematest valikutest ja otsustest punutakse meie elupärlid! Milline muster on sinu elupärlis? Kelle käeline muster sealt peegeldub? Kas Jumala või sinu oma? „Seepärast on nõnda nagu Püha Vaim ütleb: „Täna kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat...ja ma ütlesin, nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: nad ei saa minu hingamisse!“ Hb 3:7–11
Keda sa oma otsuste ja valikutega teenid? Iseennast ja oma tarkust või Jumalat ja Tema tarkust? Pean tunnistama, et mina teenisin viimases loos iseennast ja toetusin oma inimlikult puudulikule tarkusele. Samuti kinnitas see kogemus, et varasem lähedane kogemus Jumalaga ei ole garantii järgmise valiku õnnestumisele, sest mineviku valikutest hoolimata, murdume hetkel, kui hakkame ise majandama, raksaki Jeesuse kui puu küljest lahti! Kui see on juhtunud ja oleme veel elus, on meil alati võimalus minna Tema juurde, kes saab ainsana meid tagasi pookida – palves Jumala palge ette! Meie õnneks on Tema suurim igatsus meid alati kahel käel vastu võtta ja meie süda Tema südame külge tagasi liimida! Milline igavikulise väärtusega hinnaline kingitus!
„Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal.“ Hb 4:16
„Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mida ma teen ega jäta tegemata. Aga taganema peavad ja häbenema peavad need, kes loodavad nikerdatud kujude peale, kes ütlevad valatud kujudele: „Teie olete meie jumalad!“ Js 42:16, 17 Oh et me ei toetuks inimkätega valatud kujudele ehk oma tarkusele ja arusaamisele! Mingem julgelt ainult meie ainsa tõelise Jumala ette ja alistugem Temale kõiges – küll Tema toimetab kõik hästi! Väga-väga hästi!
Millist imelist Jumalat me teenime! •
