„Ma tahan öelda: Niikaua kui pärija on väeti laps, ei erine ta milleski orjast, ehkki ta on kõige isand, vaid ta on eestkostjate ja majapidajate meelevalla all kuni isa määratud tähtajani. Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.”
Galaatlastele 4:1–5
Apostel Paulus võrdles kirjas Galaatlastele Kristuse-eelset aega ajaga, mil pärija on alles alaealine laps ja on seetõttu isa poolt määratud tähtajani eestkostjate ja majapidajate meelevalla all. Meie võime öelda, et isa poolt määratud tähtaeg, mil pärijaks olnud laps vabanes eestkostjate meelevalla all olemisest, saabus harilikul siis, kui laps sai täiskasvanuks. Selles võrdluses aga ei räägi Paulus midagi lapse kasvamisest täiskasvanuks, mis tinginuks Isa poolt määratud tähtaja saabumise. Selles võrdluses saabus Isa määratud tähtaeg sõltumata lapse kasvamisest. Jumala Poeg sündis Petlemmas inimeseks ajal, mis oli Jumala poolt ammu paika pandud. Ma ei tea täpselt, aga usun, et see aeg pandi paika juba lunastusplaani tegemisel.
Edasi räägib Paulus, et nii nagu pärijaks olnud laps oli eestkostjate ja majapidajate meelevalla all kuni isa poolt määratud tähtajani, olid inimesed enne Kristust orjuses „maailma algainete meelevalla all“, nagu on meie eestikeelses 1999. aasta piiblitõlkes. 1926. aastal ilmunud eestikeelses piiblitõlkes öeldakse „esimeste maailma seadmiste all“. Ülekantud tähenduses tuleb sõna „algaineid“ mõista siin kui algelisi teadmisi. Paulus ütleb, et inimesed olid siis oma algeliste teadmiste meelevallas. Mis olid need algelised teadmised, mille meelevallas olid inimesed enne Kristust ja millest Kristus nad vabastas? Paganliku päritoluga Galaatia kristlased ja kõik mittejuutidest kristlased olid enne kristlasteks saamist oma paganlike (algeliste) teadmiste meelevalla all, ja Kristus on nad neist vabastanud. See on ka tänapäeval nii inimestega enne kristlasteks saamist. Selles pole kahtlust. Ometi, kuna Paulus ütles, et Kristus tuli „lahti ostma seadusealuseid“, siis pidas ta sellega silmas vanatestamentlike seaduste all olijate vabastamist tseremoniaalsüsteemi võrdumite täitmisest. Seitsmenda päeva adventistide poolt välja antud Piiblikommentaarides on lause: „Paulus viitab siin tseremoniaalsüsteemile kui religiooni aabitsale ja selle ettekirjutustele kui elementaarsetele juhistele lunastusplaani kohta.“ (6BC 965) Pole kahtlust, et nende hulka ei kuulu moraaliseadus ehk kümme käsku. Mis oli halb ja vale enne Kristust, on halb ja vale ka nüüd ning mis oli hea ja õige enne Kristust, on hea ja õige ka nüüd. Pole kahtlust, et neid tuleb ikka järgida. Vanatestamentlikud seadused olid ettetähendus Kristuse lepitustööle, mistõttu on need seoses Kristuse ohvrisurmaga ja eestkostega oma kehtivuse kaotanud. Suure osa vanatestamentlikest seadustest moodustas ohvrite toomine. See oli omaette suur süsteem. Nendega avaldati Jumalale tänu Tema hoole eest, nendega otsiti lepitust Jumalaga ja väljendati patukahetsust. Kui Vana Testamendi ajal astus inimene moraaliseadusest üle ehk tegi pattu, siis pidi ta oma patukahetsuse väljendamiseks tooma loomohvri, aga nüüd ta ei pea seda enam tegema. Kristus on ta sellest nii-öelda lahti ostnud sellega, et suri ise ohvrina kõikide inimeste kõikide pattude eest.
Pauluse sõnadest „kui me olime väetid lapsed“ saab järeldada, et need, kes tema sõnul olid kunagi „väetid lapsed“, seda enam ei ole. Väetite lastega on asi nii, et nad ei mõista alati, miks neile midagi keelatakse ja miks midagi teha kästakse, aga oma vanemaid ja kasvatajaid usaldades nad lihtsalt teevad seda, mida neilt oodatakse. Neile väetitele lastele ei saabunud algelistest teadmistest edasijõudmine mitte nende ajapikku toimunud vaimuliku kasvamisega, mida paljudel juhtudel ei toimunudki, vaid evangeeliumiga, kui nad seda kuulsid. Siia sobib Jeesuse poolt jüngritele tehtu: „Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama.“
(Lk 24:45)
Küsimust tekitab Pauluse väljend „olime orjuses“. Kas Jumal, Moosese vahendusel need seadused andes tõesti orjastas oma rahva? Kindlasti mitte. Ühest küljest Paulus lihtsalt kasutas orjust täieliku kuuletumise sümbolina. Näiteks 1Kr 7:22: „Sest orjana Issanda poolt kutsutu on Issanda vabakslastu, niisamuti vabana kutsutu on Kristuse ori.“ Teisest küljest võttes aga on küsimuse all nii-öelda orjameelsus, mida Paulus siin just silmas peab. Ori on kohustatud oma isanda korraldusi täitma olenemata sellest, kas need talle meeldivad või mitte, kas ta tahab või mitte. See, kes allub Jumala poolt ettekirjutatule ainult seetõttu, et peab, aga kui võiks, siis jätaks selle kindlasti täitmata, on orjameelne. See käib nii tseremoniaalseadusele kui ka moraaliseadusele kuuletumise kohta. Õige on nii nagu Taavet ütles ja kuulutas sellega ette kuidas Kristuse suhtub Jumala tahtesse, Ps 40:9: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.“ Nendega, kellest Paulus siin kirjutas: „kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all“, ei olnud nii. Sellisest olukorrast tuli Jumala Poeg inimesi „lahti ostma“.
Jeesuse sünd Petlemmas toimus siis, kui saabus Jumala poolt määratud aeg. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest. Eeva eksitanud maole Jumala poolt välja öeldud needuses, et tuleb naise seeme, naisest sündinu, kes purustab mao pea, oli pattu langenud inimestele lootus ja tõotus. Mao pea purustamine on alles ees, aga naisest sündinud Jumala Poeg on juba tulnud. Tema tuleku ootuses tõid patriarhid loomohvreid, mis osutasid tuleva Jumala Poja eneseohverdusele. Iga ohver pidi meelde tuletama, et ehkki patustanud, leiab ohvri tooja Jumala käest armu, sest tema eest sureb keegi teine – Jumala Poeg. Läks palju aastaid. Jumalat uskunud ja usaldanud patriarhide järeltulijaist tekkinud Iisraeli rahvale andis Jumal lausa pühamuteenistuse süsteemi, mis kõik osutas tuleva Jumala Poja ohvrile ja eestkostele. Aeg-ajalt värskendas Jumal Tema Poja tuleku ootajaid ja ootust sõnumitega prohvetitelt kuni umbes pool tuhat aastat enne Tema tulekut andis Ta Taanieli kaudu teada ka Tema tuleku aja. Me leiame selle Taanieli 9. peatükist. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Seaduse alla sündinuna täitis Ta moraaliseadust laitmatult, nii kui keegi peale Tema seda iial teinud pole. Tseremoniaalseaduse nõudeid täitis Ta nii palju, kui need olid rakendatavad Tema kui patuta olevuse kohta. Ta tuli just selleks määratud ja ettekuulutatud ajal ning täitis oma missiooni tollase osa. Taevas meie eest kostes täidab Ta oma missiooni praegust osa, ja täidab ka selle, mis veel ees on, et võiksime päästetuina elada kord Jumala riigis igaveses õnnes ja rõõmus. Olgu Ta selle eest tänatud!
Heino Lukk on emeriitpastor
