Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?” Tema ütles talle: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!” Mees küsis temalt: „Millised?” Jeesus lausus: „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!” Noormees ütles talle: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?” Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure aranduse omanik. Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga. Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.” Matteuse 19:16–24
Matteuse evangeeliumi 19. peatükk sisaldab lugu rikkast noormehest, kes ütles Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja.” Nagu me sellest loost teame, pidi noormees asetama Jumala oma varandusest kõrgemale, kuid see ei tulnud tal välja. Palun loe seda lugu Matteuse 19:16–24. Noormees ütleb Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja”, millele Jeesus vastab: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea.” Jeesus soovib pöörata oma küsimusega noormehe tähelepanu sellele, kes Kristus tema meelest on: kas Jumal või Iisraeli õpetaja? Mida noormees teada tahtis? Teda huvitas tulevik ja see, kas ta saab Taevariiki. Seepärast küsis ta, mida head selleks teha. Aga kuna noormees ei täpsusta, kelleks ta Jeesust peab, saab ta Jeesuse käest kaks vastust korraga. Esimene tuli Kristuselt kui Iisraeli õpetajalt: pea käsud. Teine tuli Jeesuselt kui Jumalalt: mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule järgne mulle!
Noormehe reaktsioonist näeme, et tegelikult ei otsinud ta uut infot Jumala ega taevariigi kohta, ta soovis kinnitust sellele, et see, mida ta on siiani teinud, on õige ja et tema palgaks on igavene elu. Aga Jeesuse kui Jumala vastus, mis sisaldas korraldust müüa kogu varandus, tabas noormeest ootamatult. Ta ei suutnud uskuda, et pilet taevariiki osutub nii kalliks.
Mis oli Jeesusel noormehe varanduse vastu? Miks pidi selle müüma? Miks ei võiks seda välja rentida või sugulastele anda? Kui loeme seda piiblilugu korduvalt, siis näeme, et noormehe probleem ei olnud raha. Jeesus kasutas raha, et näidata noormehele tema tõelist probleemi – noormees ei otsinud päästet Jumalas. Tema, nagu ka paljud teised tolle aja inimesed, uskusid seaduse päästvasse väesse. Ta püüdis saada igavese elu tänu oma pingutustele, kaasa arvatud käsu pidamisele. Sellepärast annabki Jeesus noormehele teise vastuse, mõeldes sellega, et kui noormees on nii kindel oma tegudes, mis garanteerivad tema arvates igavese elu, las ta siis teeb ühe sammu veel – müüb oma varanduse. Jeesus ütleb talle mitte ainult, et müü kogu varandus, vaid jaga selle eest saadud raha vaestele. Sellisel juhul ei oleks noormehele pidanud midagi jääma, see omakorda viiks teda täielikku sõltuvusse Jumalast, nii et oma jõuga ei saaks enam hakkama. Kui Jeesuse jüngrid nägid noormeest kurvastades lahkumas ja kuulsid Jeesuse käest, et taevariiki pääseb ränga vaevaga, esitasid nad Jeesusele küsimuse, mis minu meelest ei olnud nende pikaaegse analüütilise protsessi vili, vaid peegeldas pigem nendes valitsevaid emotsioone. Palun loe, mida jüngrid Jeesuse käest küsivad, Matteuse 19:25, 26. See on minu meelest tüüpiline hetk, kui valitsevate emotsioonide pärast küsitakse seda, mis esimesena pähe tuleb.
„Kes siis küll võib pääseda?” Mulle tundub, et nad ei mõistnudki veel, et oma küsimusega tabasid nad täpselt kümnesse. Nad esitasid ilmselt mõtlematult Jeesusele kõige tähtsama küsimuse.
Lugedes evangeeliume ja erinevaid lugusid Jeesusest, näeme, et Jeesus leidis alati mida vastata. Vahel suruti Ta olukorda, kus ei saanud öelda A või B. Kohati on Tema vastused palju sisukamad kui küsimused. Samuti siin, selles loos. Jeesus ütleb, et pääseda saab mitte see, kes peab käske, vaid see, kes loodab Jumalale. Taevariiki pääsevad mitte ainult kõige tugevamad, kindlamad, vagamad, kõlbelisemad või need, kes ei ole oma usuelus kunagi longanud, Jeesuse sõnul on “kõik võimalik Jumala käes”. Teiste sõnadega öeldes vihjab Jeesus sellele, et pääsemise ainuke vajalik tingimus on usaldada ennast täielikult Jumala kätte, eirata pöördumatult oma mina. See mina võib kõlada meie elus liiga tihti: mina tean, mina oskan, mina saan, mina teen, mina pean – selle asemel et öelda: Jumal, anna tarkust, Jumal, õpeta, Jumal, tugevda, Jumal, aita, Jumal, juhi.
Veel üks lugu, kus Jeesus rääkis sellest, et tuleb loobuda usust enda jõusse, on kirjas Johannese evangeeliumi 3. peatükis. Palun loe Johannese 3:1–10. Johannes mainib, et Nikodeemos tuli ühel ööl Jeesuse juurde. Võib-olla tahtis Nikodeemos hoida seda saladuses. Samuti näeme tekstist, et Jeesuse ja Nikodeemose dialoogis on kaks korda kasutatud sõna õpetaja, kreeka keeles didaskalos. Teises salmis pöördub Nikodeemos Jeesuse poole ja tunnistab, et Jeesus on Jumala juurest tulnud õpetaja või didaskalos. Kümnendas salmis nimetab Jeesus Nikodeemost Iisraeli õpetajaks, kasutades sedasama sõna didaskalos. Jh 8:12: „Siis Jeesus rääkis neile taas: Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses...” Jeesus kui Õpetaja on maailma valgus. Nikodeemos kui õpetaja käib pimedas. Nende dialoog algab sellest, et Nikodeemos tunnistab, et keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida Jeesus teeb, kui Temaga ei oleks Jumal. Aga ta ei jõua oma mõtet lõpuni sõnastada, kui Jeesus võtab initsiatiivi ja ütleb Nikodeemosele selle õhtu kõige tähtsamat: „Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Jeesuse sõnades näeme sarnasust noormehe looga, Matteuse 19. peatükist, kus Jeesus ütles: „Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.” Tundub, et Nikodeemose ja Jeesuse vestlus ütleb kõigile, et peab sõlmima Jumalaga lepingu vees ristimise kaudu, millele järgneb rikkalik Püha Vaimu kohalolu ja Vaimu vilja ilmnemine. Jeesus Kristus, Jumala Poeg, räägib Jumala riigist ja vajadusest sündida Vaimust.
Ülalt sündimise või Vaimust sündimise mõtte võib jagada kolmeks: 1. ristimine vees nagu sümboolne surm patule ja sellest astumine uude ellu, kus valitseb Jumal. Peale seda peab toimuma Püha Vaimu voolamine inimese peale. Nii nagu seda on kirjeldatud loos Jeesuse ristimisest. Mt 3:16: „Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale.” 2. Vaimust sündimine meenutab Jeesuse sünnilugu. Luuka 1:35: „Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.”” Kuidas toimub ülalt sündimine, on raske kirjeldada, sest see on pigem üleloomulik, aga mäletame Jeesuse sõnu: „...kõik on aga võimalik Jumala käes.” 3. Veest ja Vaimust sündimine viib meid mõtetes sinna, kus kõik on täiuslik, sinna, kus viibib Jumal ja kus ei ole pattu. Piiblist loeme, et selliseid kohti on kaks: uus Jeruusalemm ja maa enne loomist või enne selle kujundamist. Kui liita need kolm punkti, siis näeme, et lastes ennast ristida sünnime ümber uuele elule, kus me saame üleloomulikul viisil Püha Vaimu.
Rääkides pääsemisest peaksime mõistma, et Jumala eesmärk ei ole tuua meid taevariiki ainult füüsiliselt, vaid luua meid esmalt taas kunagi Eedenis kaotatud Jumala palge järgi. 1Ms 1:26 on kirjutatud: „Ja Jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks.” Millised muutused toimusid Aadamas ja Eevas, kui nad sõid hea ja kurja tundmise puust? Nad said surelikuks. Ja samuti on öeldud 1Ms 3:22: „Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja.”” Aadam teadis, mis on patt ja miks ta Eedenist välja saadetakse. Niisiis ülalt sündimine, millest Jeesus Nikodeemosele räägib, on kunagi kaotatud Jumala-sarnasuse taasloomine meis, meie mõistuse täitmine jumaliku auga. Jumala pale on mõtlemisviis, mis hõlmab ka käsu pidamise. Jumala pale on inimese tahte allumine Jumala tahtele. See on Jumala usaldamine.
Vahel lubab Jumal, et me katsetaksime oma võimeid ja jõudu, et saaksime lõpuks tunnistada oma abitust. Sarnane lugu noormehe looga toimus Peetrusega. Ketsemani aias võttis Peetrus mõõga, et kaitsta oma Õpetajat. Ta näitas oma vaprust, oma ustavust Jeesusele. Jh 18:3 ütleb, et Juudas oli „võtnud kaasa terve väeosa ning ülepreestritelt ja variseridelt sulaseid”. See sõna väeosa on tõlgitud kreekakeelsest sõnast speira, mis tähendab „kohort” või kümnes osa leegionist. Esimese sajandi alguses koosnes kohort 555 jalaväelastest ja 66 ratsanikust. Tähendab, et Peetrus ei näidanud üksnes vaprust, kui hakkas Jeesust mõõgaga kaitsma, vaid ta demonstreeris lausa kiskja kartmatust. Aga juba lühikese aja pärast salgab ta Jeesuse kolm korda, kartes sama saatust, mis langes tema Õpetajale. Täpselt samuti nagu noormehe loos, pakkus Jumal Peetrusele veel ühe sammu. Kui noormees tahtis saada igavest elu tänu oma tegudele, siis Peetrus tahtis teenida Issandat oma julgusega. Kuid nad mõlemad taanduvad, kui Jumal annab neile keerulisema ülesande.
Oma hüvastijätukõnes ütles Jeesus jüngritele: „Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi.” (Jh 16:32) Kui ülempreester, kelle juurde Jeesus esmalt viidi, süüdistab Jeesust salajases õpetuses, ütleb Jeesus talle: küsi neilt, kes on kuulnud minu õpetust. Palun loe
Jh 18:19–21. Seal olid Peetrus ja Johannes, kuid kumbki neist eí toetanud oma Õpetajat, tõestades Tema sõnu. Just siin läksid täide Jeesuse sõnad, kui Ta ütles, et nad kõik jätavad Ta üksi. Hetkel, kui Ta vajas avalikku tunnistust nende poolt, keda Ta oli pika aja jooksul õpetanud, ei lausu keegi sõnagi. Kuid siiski polnud Ta üksi: Jumal Isa oli Temaga ja Püha Vaim viibis endiselt Temas. Johannes ei kirjuta Peetruse edasisest käitumisest, ilmselt sellepärast, et Luukas on sellest enne kirjutanud. Palun loe Luuka 22:60–62. Vapper Peetrus nutab nüüd kibedasti…
Kolm erinevat lugu – ühes on raha, teises teadmised, kolmandas julgus. Kuid mitte ükski nendest faktoritest ei saa pääsemises otsustavaks. Kui palju me ka ei üritaks, Jumal ütles: „inimeste käes on see võimatu. Kolm lugu kolmest inimesest, kes said hea õppetunni Jeesuse käest: rikas noormees, austatud Iisraeli õpetaja ja endine kalamees, kes järgis Jeesust. Milline on sinu lugu?
Aleksandr Tsugai on Tallinna III adventkoguduse pastor
