Kõige traagilisem on see, et inimesed ei tea, mis maailma peale on tulemas. Mõned ootavad kõige paremat – tuhande-aastast rahuriiki; teised kardavad kõige hullemat – tsivilisatsiooni enesehävitamist. Kuid mis siis tegelikult meid ees ootab, küsib Viktor Nõmmik. “Olen näinud hukkumas paljusid – mitte maailma, vaid iseenese pärast.” Nii tõdes Godfrey Winn ühes oma intervjuus.
KAS SINA TEAD, missuguste pealkirjade all ilmusid artiklid viimase paari aasta meediaväljaannetes? Tahan neist mõned sinu jaoks välja tuua:
„Texase osariigi Wildorado linnale langes tohutu rahe.“
„Laava väljavool Kjutševski vulkaani kraatrist kutsus esile jääliustike aktiivse sulamise.“
„Põhja-Kaukaasia külmarekord löödud!“
„Sellist kuumust Euroopa ei mäleta.“
„Tornaado hävitas peaaegu täielikult Kansase osariigi väikelinna.“
„USA-d räsisid tohutud trombid.“
„Baikali ääres põleb rohkem kui 15 tuhat hektarit taigat.“
„Rahe Essentukis tekitas kahju rohkem kui 500 hoonele.“
„Jakuutia kaob vee alla.“
„Peterburile läheneb aafrika palavus.“
„Aafrika külmub.“
„Bangladeshis tapab neljakümnekraadine kuumus.“
„Võimas orkaan kihutas üle Saksamaa“
„Põhja-Itaaliat tabasid trombid ja rahe.“
„USA lääneosariikides on õhutemperatuur tõusnud üle 50º, on esimesed ohvrid.“
„Stiihia purustab ja lõhub Hiinat.“
„Euroopa hakkas sulama ja uppus.“
„Suve alguse Itaalia mattus lumme.“
„Üleujutused Suurbritannias jätkuvad.“
„Eurooplased vahetavad autod paatide vastu.“
„Kasvab hiljutise üleujutuse ohvrite arv Indias.“
„Arktika jääväljad ei pidanud globaalsele soojenemisele vastu.“
„2000 temperatuurirekordit poole aasta jooksul – see pole veel piir!“
KAS SINA TEAD, et viimase 20 aasta jooksul on katastroofide arv neljakordistunud?
Eelmise sajandi 80-ndatel aastatel oli terves maailmas toimunud looduskatastroofide arv 120. 2007. aastal oli neid rohkem kui 500. Orkaanide arv kasvas samadel aastatel 60-lt 240-le. Peale selle, nende aastate jooksul on stiihiate ohvrite arv kasvanud peaaegu 70%. Sealhulgas, alates 1985. kuni 1994. aastani oli ohvreid igal aastal umbes 174 miljonit, kuid vahemikus 1995-2004 aastani umbes 254 miljonit inimest aastas.
Kui soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside eraldumine jätkub, siis tõuseb ka kõige optimistlikumate prognooside alusel 2100. aastaks keskmine temperatuur maailmas 4,5ºC. Seoses sellega tõuseb õhutemperatuur poolustel, algab jääkilbi sulamine Gröönimaal ja Antarktikas, aktiviseerub Brasiilia troopiliste metsade väljasuremine ja mere tase tõuseb tunduvalt. Eksperdid on veendunud, et globaalne soojenemine on rohkem kui 90% ulatuses põhjustatud inimtegevusest, mitte aga kliima loomulike muutuste tagajärg. ÜRO andmetel läheb globaalsetest kliimamuutustest tekitatud kahju inimkonnale maksma 1 triljon dollarit aastas. Euroopa kindlustuskompaniid, kes samuti prognoose teevad, räägivad, et ÜRO andmed on rohkem kui reaalsed.
Kliimakatastroofid – üleujutused, põuad, orkaanid, palavus nõudsid 2007. aastal 16 517 inimelu. See on küll vähem kui 2006 aastal (21 342 inimest), kuid katastroofides kannatanute arv on tunduvalt kasvanud, jõudes 200 miljonini, võrreldes 2006. aasta 123 miljoniga. Nendest arvudest lähtudes põhjustasid enamuse ohvritest (164 mlj) üleujutused. Aastatel 2000-2006 kannatas üleujutuste tõttu keskmiselt 95 miljonit inimest. 2007. aastal viisid orkaanid 5 970 inimelu. 2007. aasta 10 kõige surmatoovamat katastroofi olid klimaatilised. Bangladeshis toimus kaks katastroofi: novembris tsüklon Sidr, mis nõudis 4234 inimelu, ja suvised üleujutused – 1100 inimelu. Kõige rohkem on kataklüsmidest kannatada saanud Aasia, 10 tõsisemast katastroofist 8 leidsid aset sellel kontinendil. USA-s loeti kokku 22 looduskatastroofi, Hiinas 20, Indias 18.
Suurbritannia teadlaste ettekanne kinnitab planeedi globaalse kliimamuutusega seotud kartusi. Lumi Aafrikas, üleujutused kõikides maailma nurkades, viiekümnekraadine kuumus Euroopas. Sünoptikud arvavad, et inimkond ei ole veel täielikult mõistnud hädaohtu, mis nende kohal ripub. Nad hoiatavad, et Arktika jääd sulavad, maailmaookeani tase tõuseb, tormid ja orkaanid muutuvad iga korraga tugevamaks. See ähvardab mitte ainult ökoloogiliste süsteemide ja paljude loomaliikide hävinemisega, vaid kliimamuutused toovad kaasa ka ettenägematud majanduslikud tagajärjed.
KAS SINA TEAD, et Hiina majandusele 2008.a üleujutustega tekitatud selleaastane otsene kahju on 48,5 miljardit jüaani (7 miljardit dollarit)? Üleujutuste tõttu on hukkunud 305 hiinlast, 73 on kuulutatud teadmata kadunuks. Ühel või teisel moel on kannatada saanud 61,4 miljonit inimest. Vesi mattis enda alla 3,64 miljonit ha põllumaid, hävitas 249 tuhat maja. Põhja- ja Kirde-Hiina, sealhulgas Peking, on sellel aastal tugevate paduvihmade tõttu kannatanud. Hiinas loeti kokku ka pikaleveninud pakase tekitatud kahjud. Ametlike võimude teadaannete põhjal on 12. veebruariks külmade tõttu hukkunud 107 inimest, 8 on teadmata kadunud. Otsene majanduskahju moodustab 15,4 miljardit dollarit. Maavärinaohvrite arv Hiinas Hanvangis on tõusnud peaaegu 70 tuhande inimeseni. Haavatuid on 366 tuhat. Kannatanute üldarv ületab 45 miljonit.
KAS SINA TEAD, et meie elame ajal, mil täituvad Jeesuse prohvetlikud sõnad: “Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke ja maa peal on rahvastel ahastus ja nõutu olek mere kohina ja veevoogude pärast. Ja inimesed lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid kõigutatakse” (Lk 21:25)? Mäletad apostel Peetruse sõnu: «Aga Issanda päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei ole enam» (2Pt 3:10)? Prohvet Nahum ütleb selle kohta: «Mäed värisevad Tema ees ja künkad sulavad! Tema palge ees kerkib maa, maailm ja kõik, kes seal elavad!» (Na 1:5)
KAS SINA TEAD, mida mõtleb Jumal, kui seda planeeti varitsevad nii suured probleemid? Mis on Tema mõtteis? On see Võitja juubeldus, kes vaenlase oma väele alistanud on? Ei, see on hüljatud Õnnistegija valuhüüd: «Miks peaksite surema?» See on armastava Isa kaastundehüüd, kes on oma lapsi kutsunud, need aga ei ole tulnud. «Jeruusalemm, Jeruusalemm... kui mitu korda olen ma tahtnud su lapsi koguda otsekui kana kogub oma pojukesi tiibade alla, ja et teie ei ole tahtnud!» (Mt 23:37).
Prohvetlik sõna, mis on maalinud nii tõepärase pildi tänapäeva olukordadest, annab otsese vastuse sellele küsimusele: “Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega!” (Lk 21:27). Tuleb välja, et meid ootab lähemas tulevikus ees hoopis kohtumine Jeesuse Kristusega Tema teisel tulekul! Selle tõe valgel tuleb maha panna valelootused maapealsest rahuriigist, kuid ühtlasi vabastab see teadmine meid asjatust hirmust tuleviku ees. Inimesed, kes on Jumalaga õiges vahekorras, ei vaja valelootusi ega tarvitse neil ka hirmu tunda tuleviku ees. Ainus manitsus selle põlve rahvale on, ja see on esitatud kohe järgmises salmis: “Aga kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Lk 21:28).
Üleskutse “vaadake üles!” tähendab kõigepealt oma pilgu tõstmist maistelt asjadelt taevastele. Me peame tegema selle läbimurde, või me kaotame kõik! Meil tuleb oma süda lahti rebida ajutiste asjade küljest ning teha südameasjaks igaveste väärtuste omandamine. Jeesuse üleskutse ja tõotus on: “Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike /maiseid väärtusi/ antakse teile pealegi!” (Mt 6:33). Pea meeles Pühakirja sõnu: «Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?» (Mt 16:26).
KAS SINA TEAD, kallis Sõber, et Jeesus on tulemas! See on vabanemine kaduvusest, vabanemine haigustest, vabanemine patu lähedusest. Siin ilmas on igal asjal algus... ja kõigel on ka lõpp. Sa võid tänada Jumalat, et varsti saabub lõpp patutragöödiale, lõpp hirmule, lõpp pisaratele, lõpp lahkumistele, lõpp surmale! Siis algab igavene elu, millel ei ole enam lõppu, sest lõppu ei ole Jumala armastusel, mis loob kõik uueks!
“Tõesti, mina tulen varsti!” teatab Jeesus, ja need sõnad on täna ajakohasemad kui kunagi varem. Jeesus tuleb! Milline auline päev on see sellele, kes on Teda oodanud ja on nüüd valmis! Sellel päeval paneme maha reisikepi ja võtame kätte palmioksa! Sellel päeval vahetame risti krooni vastu! Kõigil on silmis rõõmupisarad! Milline ülev ja liigutav silmapilk!
Tasub võidelda, et võita! Tasub kanda risti, et kord kanda krooni! Tasub end ära salata, et kord näha Jumalat ja süüa elupuust! Tasub proovida pisut viletsust enne ülevoolavat õnne! Tasub olla kristlane, tasub kanda Kristuse teotust, tasub armastada ja teenida Jumalat!
