„Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge,
siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm
on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis.“ (Mt 6:22, 23)
Nägemine on meie üks kõige kallimaid meeli, mis meil on. Silmadega saame suure osa informatsioonist, mis meil on. Ning see, kuidas silma võrkkestalt jõuab kujutis meie ajju, on ülimalt keeruline protsess. On oluline, et me hoiaksime oma silmad avatud, puhtad ja terved, et me võiksime jätkata maailma tunnetamist ja tundmaõppimist nägemismeele kaudu.
Kuid nägemisel ja nägemisel on vahe. Ma võin midagi vaadata, ja ometi mitte näha. Silmadel on ka vaimulik mõõde. Jeesus ütleb Mäejutluses: „Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis.“ (Mt 6:22, 23) See on väga huvitav kirjakoht ning et seda mõista, ei saa me lihtsalt ühe või kahe lause põhjal järeldusi teha.
Et mõista, mida Jeesus siin mõtleb, vaatame sellele eelnevat kirjakohta ja sellele järgnevat. Salmides 19–21 on kirjas: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.“ Ma nimetaksin seda antud kontekstis lühinägelikkuse kirjakohaks, kus on kirjas, et kui me ei vaata kaugemale, vaid ainult enda nina ette, siis meie varandus hävib. Kui me näeme vaid seda, mis on hetkel meie ees, ja tahame koguda varandust siia maa peale, et siin end hästi tunda, mõtlemata kaugemale tulevikule, oleme lühinägelikud. See on hoiatus. Me kõik ootame Jeesuse tulekut, kuid siiski oleme klammerdumas maistesse asjadesse.
24. salm ütleb: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.“ Seda nimetaksin topeltnägemise kirjakohaks. Ehk olete isegi olnud olukorras, kus silme ette ilmub kaks kujutist vaadeldavast asjast, ja alles silmade pilgutamisel muutub see üheks. Niikaua on võimatu vahet teha, kumb on õige. Samamoodi on ka meie elus, kui ajame enda püüdlused segi Jumala tahtega. Siis tuleb silmad puhastada, mitu korda pilgutada, et normaalne nägemine taastuks.
Kui oleme vaadanud neid tekste natuke lähemalt, siis tekib küsimus, milleks salmid 22–23 üldse seal vahel on? Saaks ju ka ilma nendeta, ja oleks loogiline ka. Esimene pool räägib rahast ja varandusest, ja igavikulisest aardest. Teine pool räägib mammonast ja kahe isanda kummardamise võimatusest. Ja siis silmade tekst seal vahepeal? Arvestades konteksti, peab ka see kuidagi olema seotud varanduse või rahaga ja õigete valikute tegemisega.
Loeme selle uuesti: „Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis.“ Ilmselt on siin mõeldud, et silm on midagi, mis valgustab meie sisemust, sest viidatud on meie ihu sees olevale valgusele või pimedusele. Valgus on siin valgus, mis tuleb Jeesuselt. „Sest teie olete maailma valgus. /.../ Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.“ (Mt 5:14 ja 16) Pimedus on valguse puudus.
Aga silmad, on need siis head või halvad? Kui me ütleme millegi kohta hea, on see liiga umbmäärane. Mida siin tegelikult mõeldakse, pole lihtsalt hea, vaid kreekakeelne sõna haplous tähendab pigem selgust, tervislikkust, ja viitab ainsusele, kergusele ehk teisisõnu kirjeldab silma, mis näeb selgelt ja ei näe topelt. Kui su silmanägemine on terve, siis sa näed ju asju selgelt, kindlapiiriliselt, mitte topelt või uduselt. Kui me selle sõna tüve juurde tagasi tuleme – haplo, siis see ise tähendab lahkust ja andmise vabadust, rõõmu. Hea silm on järelikult silm, mis näeb selgelt, ja on lahke ja valmis andma. Üks piiblitõlke versioon laiendab asja nii:
„Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale, on kogu su keha valgust täis.“ Mt 6:22
Halb on jällegi liiga umbmäärane. Mida võiks tähendada halb silm? On see haige, näeb see valesid asju või ei suuda see fokusseerida? Mida on selle all mõeldud?
Sellele küsimusele leiame vastuse Mt 20:15. Siin on juttu töötegijatest viinamäel, kes tulid erinevatel aegadel tööle, kes hommikul, kes lõuna ajal ja mõni alles paar tundi enne töö lõppu. Kuid palka said kõik sama palju. Ja siis ütleb majaisand: „Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?“ (Mt 20:15) Heebreakeelne Piibel ei ütle mitte lihtsalt kade, vaid lausa õel silm. Näiteks Õp 28:22 on kirjas: „Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus.“ Originaaltõlkes kõlab see nii: „Mees kellel on õel/kade silm, tahab kiiresti rikkaks saada.“
Ehk see paha silm on selline silm, mis on kade, mis on õel, mis tahab kiiresti rikkaks saada ja näeb ainult materiaalseid hüvesid. See on silm, mis ei suuda näha armu ilu (ei suutnud näha majaisanda lahkust). See ei suuda näha teistele osaks saavaid ootamatuid õnnistusi kui kingitust Jumalalt. See on silm, mis on pime sellele, mis on tõeliselt ilus, selge, kallis ja jumalik. See on maailma silm. See näeb raha ja mille puhul on materiaalsus rohkem ihatud kui puhas Jumalale meeltmööda lahkus, heldus, vabadus maailma kütketest.
Ehk siis ära kogu maiseid varandusi, vaid taevaseid. Näita, et su süda, su silmad, on fokuseeritud õigetele väärtustele. Veendu, et su silm on lahke ja helde, mitte õel ja kade. Ehk siis veendu, et sa näed taevaseid aardeid oluliselt kallimatena kui maiseid aardeid. Kui su silm näeb õigesti, oled sa täis valgust, Kristuse valgust.
