9. juunil 2010 ütlesid teineteisele jah-sõna Külli ja Priit Keel. Priit, erialalt üldehitaja ja hetkel teoloogiatudeng, on pärit Ida-Virumaalt Jõhvi lähedalt, ja Külli, õppinud ämmaemandust, veetis lapsepõlve Pärnumaal Tõstamaa vallas. 2014. aasta sügisel sündis nende perre pisitütar Eliise, kes on olnud perele suureks õnnistuseks ja rõõmuks. Ehkki pere unistus oli kolida tagasi maale, on nende praegune elukoht hoopis Kuressaares. Seda seetõttu, et 2015. aasta suvel vastasid nad jaatavalt kutsele minna sinna misjonäriks.
Möödunud aastal liidu tööliste laagris paluti teie perele õnnistust ja teid lähetati Kuressaarde misjonitöölisteks. Mida teie jaoks misjonäriks olemine tähendab? Kuidas te seda enda jaoks lahti olete mõtestanud?
Priit: Misjonär on keegi, kes võtab Jumala töö tegemist täie tõsiduse ja kogu südame pühendumisega. Ja seda ma teha püüangi. Olen aru saanud, et olla hea ükskõik milles või kellena, tuleb oma elus esikohale seada Jumal, minu Lunastaja, sest ainult Tema teeb mind vägevaks. Minu ülesanneteks on olla kogudusele ja koguduse pastorile toeks nii vaimselt kui füüsiliselt. Suurt rolli mängib kogudusemaja teise korruse renoveerimine ning sellega seonduv. Jutluste koostamine on samuti veel üsna aeganõudev protsess.
Külli: Misjonär on isik, kes laseb Jumalal oma elus märkimisväärselt tegutseda. Ta püüab igas asjas Jumala tahte esikohale seada. Misjonäriks olemise puhul on vist kõige tähtsam otsus surra iseendale ja seeläbi saada tõeliselt elavaks Jumala töös. Ma näen seda reaalselt iga päev, kuidas me liigume mööda kitsast rada, mis muutub üha ja üha kitsamaks.
Kui ütlen sõna "misjonär", siis ilmselt paljudel seostub see inimestega, kes on lahkunud oma kodumaalt kuhugi kaugele, et Jumala Sõna kuulutada. Teid lähetati mandrilt saarele. Millised mõtted teil tekkisid, kui tehti ettepanek koos väikese tütrega misjonäriks hakata?
P: See, kuhu meid saadetaks, mängis suurt rolli otsustamisel. Kui saime teada, et Saaremaale, siis polnud enam mingit kahtlust ka, et see on Jumala juhtimine – olime selles 100% kindlad. Oleme siiani täiesti veendunud, et Jumalal on meie jaoks suur plaan, peame olema lihtsalt kannatlikud ja valmis kõigeks, sest Jumala jaoks on absoluutselt KÕIK võimalik.
K: Väga positiivsed ja ootusärevaks tegevad emotsioonid ja mõtted. Mõte sellest, et meist saavad saarlased, oli lihtsalt nii põnev. Saaremaa oli alati olnud selline kauge, kättesaamatu ja kaunite kohtadega seonduv paik, kuhu ei satu isegi mitte aastas korra. Ja nüüd sinna elama kolida eesmärgiga teha Jumala tööd, seda, mida Tema tahab, et me teeksime! Suurima rõõmuga, igatahes! Mul on tohutult hea meel, et selle otsuse tegime ja andsime oma elud Jumala kätte, igal hommikul jälle uuesti.
Mis on teie elus muutunud pärast otsust kolida Saaremaale ja hakata tööle misjonärina?
P: Kõik! Võib-olla enim mõjutab finantsiline pool ja vajab kõige rohkem harjumist – õppida hakkama saama varasemaga võrreldes suhteliselt tagasihoidliku sissetulekuga. Kuid pigem on see positiivne, kuna selle kaudu saame kasvada Jumalale lootes. Ja perega koos olemiseks on oluliselt rohkem aega kui varem.
K: Elu on küll palju muutunud, aga ega meil pole midagi taga igatseda, sest oleme teinud maailma kõige parema otsuse. Lambad olid küll armsad, aga nii ei saanud me peaaegu üldse misjonitööd teha, ainult palvetasime: „Jumal, palun muuda meie elu! Sina tead, mis on meie jaoks! Aamen!“ Ja siin on meie muutus. Palvetasime kuid, õnneks päriselt ära ei väsinud. Meie elud on igapäevaselt nagunii muutumises, vaid koos Jumalaga tuleme muutustega toime ja suudame neid isegi nautida, olgugi et kõik ei pruugi esialgu meeldida. Tõelist rõõmu tunneme Jumalaga kontaktis olemisest, teiste aitamisest. Tema tunneb meid ja lihvib meid õrnalt iga päevaga järjest enda sarnasemaks.
Misjonäriks olemine eeldab inimestega aktiivset suhtlemist. Kuidas te uusi kontakte loote?
P: Kõigepealt püüame koguduseliikmetega tuttavaks saada ja nende võimalikud vajadused välja selgitada ning otsida võimalusi aitamiseks või koostegemiseks. Kooli, ehitamise, kogudusetöö ja pere kõrvalt konkreetselt tutvuste otsimiseks aega eriti ei jäägi. Kõige olulisem kontaktide allikas on Jumal, Tema juhib vajalikud ja õiged inimesed meie teele. Ja vahel vägagi üllataval moel.
K: Plaane ja mõtteid on mitmeid. Kuna olen Eliisega kodune, siis olen otsinud võimalusi, mida temaga koos ette võtta. Oleme mõelnud minna kuhugi ujuma, kus käivad ka teised väikelaste emad, ja lasteaeda, kus käivad koos kodused emad oma lastele suhtlemisharjumust loomas. Võimalusi on veel, aga pikk haiguste periood lükkas mõneks ajaks kõik edasi. Varsti oleme hoogsalt ujumas ja kontakte loomas.
Kas ja millised eesmärgid te olete seadnud endale Saaremaal teenimise perioodiks?
P: Üheks suureks eesmärgiks ja ka väljakutseks on koguduse elavdamine. Kuna kogudus koosneb enamuses vanematest inimestest, siis me palvetame, et jõuaksime noorteni väljaspool kogudust. Jumal teab täpselt, kuidas nendeni jõuda ja millal on õige aeg. Samuti ehitusega lõpule jõudmine. Kui ülemine korrus valmis saab, on ka all vaja remonttöid teha.
K: Kasvada jumalakartuses, kasvatada Eliiset Jeesust ja teisi inimesi armastama, kuulata vaikuses Jumala häält ja järgida seda.
Millised on olnud seni teie endi jaoks kõige märgilisemad sündmused ja ettevõtmised Saaremaal?
P: Abilised, kes käisid ehitusel abis – see oli tõeline sündmus! Tänan siinkohal kõiki lahkeid abistajaid, kes lubasid veel tulla: Vallo, Allan, Kalle, Sanno ja Mairo. Nad aitasid soojustusmaterjali paigaldada, suur töö sai kiiresti tehtud. Märgilisi sündmusi on kindlasti veel palju tulemas.
K: Minu jaoks on Fast-grupi käimasaamine olnud kõige rohkem ootusärevust põhjustav ja ka pingutust nõudev. Oleme kaks korda koos käinud ja areng on juba märgatav. Me õpime koos piiblisalme pähe, uurime Jumala Sõna salmhaaval, tõotuse haaval – see on tõeliselt mõnus! Soovitan kõigile.
Nagu mainisite, on hetkel käimas Kuressaare kirikus ehitustööd. Mille ehitus täpsemalt käib?
P: Teise korruse seestpoolt väljaehitamine. Kõigepealt oli vaja teisele korrusele viiv trepp valmis saada, kohale toimetada ja paigaldada, et saaks sinna ehitusmaterjale tassida, kuigi ahju ehitamiseks vajalikud materjalid said üles vinnatud isetehtud vintsiga. Trepi-lugu võib nimetada küll üheks isemoodi lõbusaks ja õpetlikuks tralliks. Eriti kui arvestada, et treppidega pole eriti kokkupuuteid olnud ja tuleb arvestada talviste oludega. Sellistes olukordades on Jumala abikäsi kohe eriti vajalik ja hästi märgatav – näiteks tõi Ta meile keevitaja Toomase. Suur tänu! Täname ka Raimut ja Urmast ning kõiki teisi, kes on abiks olnud nii nõu kui jõuga.
Milline on ajakava, millal on lootus ehitusega lõpule jõuda?
P: Loodame sisse kolida selle aasta sees, mida varem, seda parem. Ehitustööde ajakava sõltub mõningal määral ilmast, sest ahju saab ehitada siis, kui väljas pole enam külmakraade. Kui tuleb veel abilisi, siis seda kiiremini ehitustööd edenevad ja motivatsioon kasvab.
K: Mina loodan, et abilisi käib nii palju, et suveks on valmis! Siiralt loodan ja palvetan selle pärast! Nii et tulge aga! Jumalal on ju kõik võimalik.
Toetudes senisele elukogemusele, kuidas teie arvates saaksid kogudused ja koguduseliikmed oma ülesannet veelgi paremini täita? Igale poole misjonärid ju ei jõua ja oma kogukonnas peaksime me kõik misjonitöö tegijad olema.
P: Tõsi, misjonärid igale poole ei jõua, kuid entusiastlik tööline saab olla igaüks ja igal pool. Kui inimene annab oma elu ära, Jeesusele, siis saab ta teha väga palju tööd isekuseta, raha- ja kasuahnuseta, siirast südamest, ta leiab selleks aega ja energiat. Ja hämmastaval kombel ei ole ta mingil viisil puuduses. Kas pole imeline!
K: Usun, et meie näide võiks toimida pea igaühe puhul, sest selleks on vaja vaid inimese nõusolekut. Uskuge, Jumal on valmis kasutama igaühte, kuid inimesed pole valmis.
Milline on teie sõnum neile, kes tunnevad südames igatsust investeerida rohkem aega ja vahendeid Jumala riigi töösse?
P ja K: Kui sa tõesti tunned sellist igatsust, siis tea, et meie tundsime ka ja mida me tegime? Me palvetasime, et Jumal juhiks meid ja kasvataks, et me oleksime valmis ja ei hoiaks kinni maistest asjadest, sest see on suurim takistus, mis inimesi tagasi hoiab Jumala heaks töötamast. Palveta! Palveta nii kaua, kuni tead, mida Jumal sinu elu jaoks planeerinud on.
Külli ja Priiduga vestles märtsis 2016 Helis Rosin
