Septembri alguses ühines adventkoguduse Eesti pastoriperega Vadim Skrypiy, kes tuli Eestisse Venemaalt. Vadim teenib nüüd pastorina Tallinna III koguduses. Enda elust, tööst, perekonnast ja Eestisse tulemisest räägib ta Aleksandr Tsugaile.
Vadim, räägi palun veidi endast, oma elust ja sellest, kust tuled?
Mina tulen Venemaalt. Olen seal teeninud pastorina, sündisin Sotšis adventistide perekonnas.
Mis sind Eestimaaga seob?
Minu vanaema oli eestlane ja ka minu ema oskas eesti keelt. Vahel suhtlesid nad omavahel eesti keeles, kui nad ei tahtnud, et keegi nende juttu mõistaks.
Kas teadsid enne Eestisse tulekut midagi selle riigi kohta? Võib-olla ema ja vanaema rääkisid midagi?
Ma lugesin Eesti kohta internetist. Tundsin huvi selle vastu, missugune on Eesti riik. Jalutasin Google’i kaartide abil Tallinna tänavatel. Lugesin Eesti majanduse kohta. Lugesin selle kohta, kuidas siin suhtutakse venelastesse. Ma lugesin enamasti inglisekeelset materjali ja usun, et see info, mis ma sain, on hea.
Mis motiveeris sind langetama nii olulist otsust ja tulema perega Eestisse?
Ma ei oska ühtegi punkti eraldi välja tuua. Üldiselt on see minu- poolne. Mulle on ikka öeldud, et olen ema moodi, kes omakorda oli vanaema moodi, nii et võib-olla olen ma pärinud mõned eestlaslikud iseloomujooned. Ühelt poolt see, ja teiselt poolt: Eestis elab palju vene rahvusest inimesi, seega saab siin vähemalt alguses rääkida ja suhelda vene keeles, mis oli tähtis kaalukeel minu abikaasa jaoks. Aga kokku on selle otsuse taga palju põhjuseid.
Sa mainisid oma abikaasat, ent praegu (intervjuu on tehtud 2015. aasta oktoobris, nüüd on terve Vadimi pere juba Eestis, toim) oled Eestis üksinda. Kindlasti jagad nendega oma esmamuljeid siinsest eluolust. Kuidas sulle tundub, kas nad ootavad siiatulemist põnevusega? Kas neile meeldivad sinu muljed?
Jah, neile meeldib väga. Ma saadan neile pilte kohtadest, kus ise käin. Neile meeldib, et kõik on korras ja puhas ja inimesed heasoovlikud. Kui ma alles saabusin Tallinna lennujaama, siis panin kohe tähele, et ootesaalid on väga kaunid. Igas saalis on oma unikaalne stiil. On ka palju lastetubasid, ma tegin neist pilte ja saatsin abikaasale. Mulle väga meeldib selline loov lähenemine ja inimeste sõbralikkus.
Aitäh! Kõik tunnevad kindlasti huvi ka selle vastu, kus sa oled varem pastorina töötanud.
Ma olen pastorina teeninud kahes linnas. Kui täpsem olla, siis olen elanud kahes linnas, aga töötanud paljudes kohtades, kuna teenisin mitut kogudust korraga. Elasin Rõbinski linnas. Seal töötasin Rõbinski ja Uglitši koguduses. Hiljem kolisin Kostromasse, vastutasin Kostroma piirkonna eest ja kõigi selle piirkonna koguduste eest.
Sõitsin palju Kostroma piirkonnas ringi, et kõigi koguduste töös osaleda. Selles piirkonnas on umbes 12 gruppi/kogudust, mõned on suhteliselt väiksed. Ühes on vaid kolm liiget. See grupp oli minu kodust saja kilomeetri kaugusel, lähedal ei olnud teisi usklikke ja grupp koosnes vanemaealistest inimestest. Nad kogunevad siiski igal nädalal ja sellesse gruppi peab suhtuma kui iseseisvasse kogudusse, vaatamata sellele, et seal on ainult kolm inimest.
Ütle palun, missugune mulje on sul eesti keelest? Kas tundub, et saad selle õppimisega hakkama ja ehk oled mõne sõna juba ka selgeks õppinud?
Jah, õpin kogu aeg midagi ja nüüd on ka eesti keel selles nimekirjas, kus on kirjas need asjad, mille ma pean ära õppima. Olen eesti keele õppimisega juba alustanud. Oskan öelda mõned väljendid, näiteks tervitussõnu: tere, tere hommikust. Selles programmis, mille abil hakkan keelt õppima, oli nii: tere hommikust, kullake. Ja ka teised: tere päevast, tere õhtust, ma ei oska eesti keelt, ma oskan vene keelt. Oskan natuke numbreid. Selles programmis olid ka sõnad klikkige ja arvuti.
Oled selle lühikese aja jooksu palju õppinud. Luba küsida sinu kaugemaleulatuvate plaanide kohta. Kas näed enda ja oma pere tulevikku Eestis. Missugune on sinu plaan?
Mull on raske nii kaugele vaadata. Minu pere ei ole veel Eestisse jõudnud. Nad on endiselt Venemaal ja tulevad mulle hiljem järele. Hetkel on plaanis töötada Tallina III koguduses, arendada kogudust. Kaugema tuleviku peale pole ma veel mõelnud.
Ma saan aru, et sa polnud enne Eestis käinud. Missugused olid sinu ootused enne siia tulemist? Kas tegelikkus, mida sa kohtasid, ei rikkunud neid ootusi?
Esmamulje oligi selline, nagu ma ootasin. Kõik, mida ma ette kujutasin, on reaalselt olemas. Üks asi on küll ette kujutada ja hoopis teine tulla kohale ja jalutada linna tänavatel, suhelda inimestega. Võin öelda, et mulle meeldib väga atmosfäär, mis siin valitseb, see on väga sõbralik. Võib-olla suhtutakse niimoodi ainult külalistesse, aga üldmulje on väga hea.
Venemaal tundus Eesti mulle olevat unistuse maa ja siia jõudes nägin, et reaalsus on täpselt selline nagu minu ettekujutus. Tavaliselt on reaalsuse ja unistuse vahel viis protsenti erinevust. Siinne sõbralikkus üllatas minu ootusi.
Arvasin, et eesti rahvas on põhjamaa rahvas, et inimesed on külmad. Kui siia jõudsin, tuli mulle liidu kontorist lennujaama vastu viis inimest. Ma ei osanud seda oodata, ka edasine suhtlus oli väga huvitav. Mis veel tundus mulle huvitav olevat, on see, et mõnes Tallinna linnaosas saab suhelda vene keeles. Arvasin, et pean tihedamini inglise keelt kasutama ja saan siis vestluse edenedes minna üle vene keele peale, aga tuleb välja, et võin hakata kohe vene keeles rääkima ja tähtis on see, et mulle vastatakse ka vene keeles. Võib-olla näen välja nagu Venemaa inimene.
Kas sul on selle lühikese aja jooksul tekkinud tunne, et oled kodus?
Selline tunne tekkis siis, kui olime Riias [SEEDS konverentsil, toim]. Seal ma tundsin, et minu kodu on Tallinnas ja ma tahan kiiremini siia tagasi saada.
Paranda mind palun, kui eksin. Sa oled 27 aastat vana.
Ma ei tea, millal ajakiri trükist tuleb. Kui pärast 9. oktoobrit, siis olen 28.
Arvestades, et oled üsna noor, oled juba palju aastaid pastorina töötanud. Räägi palun, kuidas või millest algas sinu teenistus.
Soov saada pastoriks tekkis juba varases eas, olin siis kuueaastane. Sain sel ajal tuttavaks ühe väga hea pastori ja tema perega. Minus tekkis soov olla temaga sarnane. Kooliajal oli see soov minus endiselt olemas ja valmistusin pastoritööks. Pärast kooli lõpetamist läksin õppima Zaokskisse. Õppides võtsin osa kogudusetööst ja arenesin. Sealt edasi kutsus sealse koguduste liidu juhatus mind praktikale. Ja kuna nad tundsid mind juba varasemast ajast, usaldati mulle kohe ka pastoriamet. Olin ühe aasta selles piirkonna pastori abiline, õppisin temalt palju just töö praktlise poole kohta. Selline see algus oli ja pastoriks sain siis, kui olin 19aastane.
Sa oled juba kohtunud oma siinse kogudusega. Räägi veidi sellest, kuidas sind vastu võeti ja kuidas sa ennast tunned.
Praeguse seisuga olen koguduse juures olnud ainult ühe hingamispäeva ja nädala sees oli paar kohtumist. Kogudus ja selle liikmed meeldivad mulle. Kõik tundusid olevat väga sõbralikud, suure potentsiaaliga. Nägin palju andekaid inimesi.
Ma panin tähele, et kogudus oli minu vastuvõtmiseks ettevalmistusi teinud. Nad korraldasid õhtusöögi, mille jooksul paljud koguduseliikmed minuga vestlema tulid, mind kutsuti külla. Ja loomulikult tekitab see meeldiva tunde.
Mida sa pead pastoritöö juures kõige tähtsamaks?
Kõige tähtsam on armastada Jumalat ja inimesi. Need kaks peavad olema tasakaalus. Aga loomulikult on palju asju, mida pastor peab oskama ja teadma. Öeldu on iga kristlase jaoks universaalne reegel. Jumala armastamine aitab pastoril seada õigeid prioriteete ja innustab töös.
Aitäh! Me loodame, et sa hoiad oma reeglitest kinni – armastad Jumalat ja inimesi. Kindlasti soovime sulle õnnistusi, et sinu töö oleks tulemuslik ja et sinu pere saaks võimalikult ruttu sulle järele tulla.
Aitäh!
Mulle meeldis näha Vadimi nii asjalikult töö kallale asumas niipea, kui ta Tallinnasse jõudis. Vadimil on selge visioon pastoritööst ja, olles tutvunud kohaliku koguduse ja seonduvaga, rääkis ta juba oma visioonidest. Ma usun, et Tallinna III kogudus ja pastor Vadim saavad koostööst head rahuldust tundma. Isiklikul tasandil on Vadimiga suhtlemine olnud väga muhe. Meie kokkupuude on olnud küll lühike, aga ma tunnen rõõmu väljavaatest temaga koos töötada. Vadimil on käsil väga põneva teemaga doktoritöö, millest tahan selle edenedes ka rohkem kuulda.
Eesti liidu esimees Ivo Käsk
