Räägi pisut enda taustast. Paljud lugejad ei tunne sind veel.
90ndate alguses tuli minu ema Rein Mülbergi seminarile. Siis oli ka minu jaoks esimene kord astuda sisse adventkiriku ukstest, ma olin siis viieaastane. Nii ma siis kasvasingi, kuni ükskord mõistsin, et maailm pakub ka midagi huvitavat, mida ma pole veel uurinud ja proovinud. Üle kümne aasta olin kogudusest eemal. Kui sain 25, otsustasin minna Rootsi õnne otsima, elasin seal kolm ja pool aastat. Elu pani mind seal ka korralikult proovile ja siis ma mõistsin et ainuke koht, kus mind ikka oodatakse, on ikka seesama adventkirik, isegi kui ta asub teises riigis.
Mis motiveeris sind minema teoloogiat õppima? Miks otsustasid taas kooli minna?
Ma tundsin suurt soovi teha midagi kasulikku misjonitöös ja üleüldse Jumala riigi töös, aga ei teadnud, mida peaksin tegema. Kui elasin Stockholmis, pakkus sealne pastor mulle võimalust aidata teda vene inimeste väikegrupiga. Lisaks kujundasin plakateid koguduse jaoks ja käisin linnas neid plakateid levitamas.
Mõte minna teoloogiat õppima tekkis siis, kui hakkasin pidevalt hommikuti lugema Piiblit. Iga päev enne kui kodust hommikul lahkusin, lugesin vähemalt kümme peatükki. Alguses oli küsimusi küll rohkem kui vastuseid. Vaikselt tekkis mõtte, et Piiblit võib uurida ka kõrgemal tasandil.
Uuesti kooli minek mind ei ehmatanud, vaatasin põnevusega tulevikule, kui saab koguda uusi sõpru ja teadmisi.
Sa töötad juba praegu täistööajaga Tallinna koguduses. Kas selle õppeaasta jooksul on sinu jaoks ka muutunud arusaam kogudusetööst?
Jah, hetkel olen poole kohaga Tallinna koguduse piiblitööline ja poole kohaga Tallinna misjonilinna projekti koordinaator. Enne tundus küll, et kogudusetöö ja tööprotsesside korraldamine on nii lihtne asi ja seal pole üldse midagi vaja teha. Selline arusaam muutus kohe esimesel nädalal. Nüüd mõistan, et kogudus on niivõrd keeruline struktuur, millele tuleb pühenduda oma aega, et saada säravat tulemust.
Mis on see, mis sind kogudusetöö juures võlub?
Kogudusetöö juures võlub mind see, et kõik inimesed on nii erinevad. Igaüks on oma erilise mineviku ja tulevikuga, aga kõik tulevad kogudusse, otsides Jumalat, ja Ta armastab kõike võrdselt. Sedasama ootab Ta ka meilt. Mis iganes sa ise arvad, kõigepealt peab olema armastus. Mind võlub see, kuidas Jumal suudab panna kõik inimesed kokku suurde peresse ja hoida selles peres rahu ja armastust.
Aga mis näib olevat keeruline?
Keeruline on meeles pidada, et kõik, mis mul on, on Jumala poolt antud. Keeruline on olla kindel, kui tuleb teha suuremaid otsuseid, ja olla kindel, et Jumal õnnistab seda, mida ma teen. Tagasi vaadates on lihtne näha, kus oled teinud valesti või õigesti. Kuid täna ja nüüd see nii lihtne ei ole. Jumala usaldamine on üks Piibli põhiteemasid. Paljud ja paljud Piibli tegelased on teinud vigu teel, millel nad õpivad usaldama Jumalat.
Kas sa näed, et sinu koht on olla pastor, ka pärast KUSi lõpetamist?
Ma olen loomu poolest väga uudishimulik, tahan alati kõike teada saada mitu aastat ette. Oma töö ja teenistuse peale katsun mitte mõelda. Jumalal on palju erinevaid töid ja pastoriamet ei ole ainuke, mida mees võiks teha. Näiteks Taaniel oli prohvet, kuid tegi riigiametniku tööd. Jumal teab, kus Ta meid vajab ja selles küsimuses ootan kannatlikult Tema otsust.
Mis on teoloogia-alases ettevalmistuses sellist, mis aitab kogudusetöölisel oma tööd paremini organiseerida ja teha?
Teoloogia aitab mitte ainult Jumalat paremini tundma õppida. Kui sa oma teoloogiaõpingutes näed, et probleemid, mis on eri aegadel olnud, kipuvad ka täna esile tõusma, siis leiad sealt samast ka nippe, kuidas probleeme lahendada. Lisaks sellele õpetab teoloogia, mis otsast tuleb kogudusetöös alustada, mis on prioriteedid ja mis on kogudusetöölise põhiülesanded.
Missugused on sinu soovitused neile, kes kahtlevad, kas pühenduda kogudusetööle ja kas minna selles vallas õppima?
Minu soovitus oleks see, et kui oled kindel, et sul on soov panustada Jumala töösse, siis ära mõtle selle peale, millest sa võiksid alustada – selle eest hoolitseb Jumal ise. Samas, õppimine kellelegi halba ka ei tee ja kui on võimalus minna õppima, siis peaks seda ka realiseerima.
