13.–18. märtsini kestis Tallinnas seminar teaduse ja Piibli suhetest. Seminari raames külastas Eestit kaks teadlast, Raúl Esperante ja Timothy Standish.
PhD Timothy Standish õpetab Loma Linda ülikoolis (USA). Ta töötab üleilmse adventkoguduse peakonverentsi Geoteaduste Uurimise Instituudis Loma Lindas.
Sinu uurimisvaldkond on DNA. Oled läinud imede sisse, mis on nähtavad looduses, inimeses, kogu looduses. Sa mainisid, et oled täheldanud DNAs muutusi. Räägi meile, mis on sinu uurimuse tulemused öelnud sulle piibelliku loomise kohta.
Üks olulisemaid asju, mida olen teada saanud enda uurimusest ja teiste uurimustest, on see, et viis, kuidas meid alguses loodi, on väga-väga-väga hea. On tõsi, et DNAs on aset leidnud muutused, mis omakorda võivad mõjutada selle organismi heaolu, kus muutused toimuvad. Muutused, mida me DNAs näeme, ei ole sedalaadi, mis teevad uue hämmastava molekulmasina või toodavad organismile uskumatuid uusi funktsioone. Need muutused põhjustavad seda, et asjad ei tööta nii, nagu nad töötasid enne või neid ei saa enam organismi poolt nii hästi kontrollida. Mõnikord on see eesõigus. Ma toon näite. See ei ole midagi, mida mina avastasin.
Eurooplastel ja paljudel aafriklastel on võime juua piima terve elu jooksul, me suudame seedida suhkrut, mis seal on, seda nimetatakse laktoosiks. Kui paljude teiste maailmajagude inimesed proovivad seda laktoosiga piima tarbida, tekivad neil probleemid seedimisega. Sest nad on kaotanud võime täiskasvanueas seda suhkrut ainevahetuses töödelda.
Mis on juhtunud? Ensüüm, mis peaks olema pärast imikuiga välja lülitatud, ei ole Põhja-Euroopas välja lülitatud. Imikueas me selgelt vajame seda ensüümi, sest me oleme imetajad ja me vajame lastena piima. Täiskasvanutena ei vaja me tavaliselt piima. Meie kehal on loomulik võime lülitada selle ensüümi tootmine välja, mida vajatakse ainevahetuseks. Välja arvatud siis, kui me murrame selle väljalülitamise võime, siis me võime juua piima terve elu.
See on näide sellest, kuidas me võime muuta DNAd, aga see ei tekita uut funktsiooni, vaid kasutab vana funktsiooni, millel oli oma mõte. Vähemalt vanasti, kui inimesed ei joonud piima terve elu.
Kui sa mõtled enda uurimusele ja asjadele, mida oled looduses ja loomises avastanud, mis on kõige hämmastavam sinu jaoks? Mis tõuseb teiste seast esile? Või ei ole sellist erinevust esile tuua võimalik?
Need asjad, mida mina oma laboris uurin, on väga tehnilised. Need on seotud sellega, missugused erinevused on organismides, mis võimaldavad neid eristada DNAs. See aitab meil näha teatud asju, näiteks kui uskumatult robustne on elu ja missuguseid variatsioone on organismides ja nii edasi. See on minu jaoks hämmastav. See ei ole kergesti selgitatav paari sõnaga, see on väga tehniline.
Üldisemalt rääkides, vaatluste tulemusena näen hämmastavaid viise, kuidas elu on integreeritud. Kui me vaatame geneetilist süsteemi, geeni. Me arvasime, et geen on üks infokild ja seda infot kasutades tehakse proteiini. Aga see ei ole üldse nii. Hiljuti muutus seisukoht geeni kohta. Selle asemel, et käsitleda seda infokilluna, mõistame, et see on tegelikult osa info protsessimise süsteemist. See on nagu väike programm, mis on kirjutatud arvutikoodi, arusaamine, et on olemas midagi veel põhjapanevamat kui see, mida me arvasime seal olevat – inimese DNAs ja teiste elusorganismides. Kui vaatame organismidevahelist suhet, siis ka need on väga seotud. Inimesed ei saa ei jääda ellu ilma paljude teiste organismideta, mõned neist elavad meie enda sisikonnas. Taimed, mida sööme, teised taimed, mis toodavad hapnikku, mida me hingame ja mis töötlevad süsihappegaasi, mida me välja hingame. Elu iseenesest sõltub teistest eludest. Me teame, et organismid ei saa eksisteerida üksi. Me oleme kõik osa hiiglaslikust integreeritud süsteemist.
Ma leian, et see on ilus ja hämmastav. Mind hämmastab inseneritöö selles, hiilgav süsteem selles. Emotsionaalsel tasandil olen lihtsalt hämmastunud kõige selle ilust. Kui vaadata loodust, võib leida ka koledust, kisklemist, parasiite, surma ja kannatust ja kõike seda. Aga elu olemasolu nõuab koostööd ja ilusaid süsteeme, mida võime nautida ja mille eest Jumalat kiita.
Kas on võimalik, et kõik, mida me näeme, on lihtsalt tekkinud, ilma planeerimata kujundatud? Mida see räägib loodusest, Loojast ja meist kui loodutest.
Kui me vaatame elusaid asju – ma olen bioloog –, ei ole head alternatiivset selgitust kujundatusele. Kui vaatame näiteks infot, mis on kodeeritud DNAsse, siis me ei näe, et infot toodetaks kui mõistuseta eesmärgiga produkti. Mõistusega inimesed saavad infot toota kogu aeg. Ma räägin, see tähendab info tootmist. Inimesed kirjutavad – see on info tootmine. On palju teisi viise, mille kaudu me suhtleme, kasutades infot. Ma liigutan rääkides oma kätt, see on viis toota infot, annan sellega teatud infot edasi. Info tuleb mõistuslikul pinnal. Kui me leiame seda elusorganismide DNAsse kodeeritult, siis miks peaksime seda tõlgendama mingil muul moel kui ükskõik missugust muud informatsiooni. Me teame, kust info tuleb – mõistusega olendilt. Me ei peaks reegleid muutma lihtsalt sellepärast, et sama asja on leitud elusorganismist.
Me teame, et tänapäeval on ka teisi selgitusi. Evolutsioon on üks neist. Kuidas sa näed, kas see on võimalik, et toimus evolutsioon?
Ma usun, et evolutsioon on toimunud erinevatel viisidel. Ma ei usu seda, et mehhanismid, mida esitas Darwin ja need, kes enda teooriaid tema ideedele rajasid, mis esitavad DNA juhuslikke muutusi, olid paaris loodusliku valikuga. See ei selgita selliseid asju nagu elu algus. Sest enne kui sul on geneetiline süsteem ja mingi võimekus taastoota, ei saa see mehhanism toota asju. Sa pead tuginema teistele loodusseadustele ja juhendamata protsessidele, mida me nimetame juhuseks.
See mehhanism saab selgitada teatud küsimusi, aga see ei ole hea selgitus sellele infole, mida me DNAs näeme.
See on ka väga kesine selgitus molekulide toimimisele, mida me näeme rakkudes ja mis on vajalikud elutegevuseks. Need koosnevad mitmetest osadest ja kui kõik need osad ei ole kohal samal ajal, ei hakka see masin tööle. Looduslik valik ei saa valida mittetoimivat masinat. Ma usun, et see selgitab teatud asju üsna hästi, siis suuri asju: elu algus, tõeliselt erinevate organismide algus, uute geenide tootmine uute organismide sees – neid asju ei selgita see mutatsioonivaliku mehhanism ära.
Kuidas on loomislugu ateismi- ja evolutsioonimaailmas toime tulnud? Kas loomise uskujad saavad sellest paksust seinast läbi?
Inimesed saavad sellega hakkama, nii et see on võimalik! On erinevaid aspekte neile väljakutsetele, millega me ilmalikus materialistlikus maailmas silmitsi seisame. Üks neist on meie enda usu küsimus: kuidas meid mõjutavad teiste inimeste eelarvamused? Kas me laseme faktil, et meil ei ole kõiki vastuseid, mõjutada end loobuma väga headest vastustest, mis meil on juba olemas?
Mida rohkem ma olen otsinud võimalusi mõista materialistlikku ateistlikku ilmalikku lähenemist, eriti evolutsiooni, seda vähem rahuldunud ma olen ka selle selgitusega. Elus on palju saladusi. Aga on ka kindlaid tõsiasju, mida me teame. Üks neist on fakt, et Jeesus Kristus tuli siia maailma ja suri ja tõusis surnuist üles. See on väga hästi tunnistatud. Selle eitamine on ajaloo eitamine. Seda saab muidugi teha, aga ma ei usu, et see on hea viis reaalsuse mõistmiseks.
Lisaks, kui me vaatame elus asju, siis näeme seda, mis näib olevat selge tõend loomisest. Näeme asju väljaspool teadust, nagu armastus, altruistlik käitumine. Jah, on ka teisi selgitusi, miks me paneme teised oma elus esikohale, ka loomad ohverdavad end liigikaaslase eest jne. Need selgitused ei ole ka väga rahuldust pakkuvad, ent kristlus ja loomise doktriin selle keskmes annab imelised loogilised selgitused, et uskuda füüsika- ja loodusseadusi, et neil on mõte ja need säilivad. Need annavad meile põhjuse armastada üksteist, eetilise raamistiku olukordadega tegelemiseks, need julgustavad meid hoolitsema nende eest, kes on vähemas olukorras: vaeseid, abivajajaid, puuetega, välismaalasi – mis on huvitav. Kui me näeme kristluses neid imelisi aspekte, mis ilmnevad ühiskonnas, on see imeline ja ilus. Ja minu vaatenurgast on raske neid mitte uskuda.
Sa oled kristlane ja teadlane. Kas tunned end selles raskes maailmas mugavalt?
Me elame kõik uskumatute eelarvamuste maailmas. Küsimus on, kas me lubame eelarvamustel juhendada oma mõtlemist, ja eriti oma usku sellesse, mis on tõsi. Enamuse ajast ma ei leia, et teised teadlased oleksid minu suhtes õelad, sest ma olen kristlane. Mind on usu pärast küll rünnatud, aga see tuleb alati väljastpoolt. Ma ei püüa ise tüli norida.
On põhjus, miks ma tahtsin teadlaseks saada. Ma olen uudishimulik inimene, ma tahan teada, kuidas asjad töötavad. Kui ma saan aru, kuidas miski töötab, olen ma põnevil, kuidas neid asju selgitada, see on huvitav. Kui ma avastan elegantse reegli, mille kohaselt loodus töötab, siis olen rõõmus ja põnevil. Ilusad asjad ajavad mind põnevile.
Mulle meeldib olla teadlane. Teadus panustab minu kristlusesse. Ma väidan, et teatud ideed, mis on omased kristlusele, on vajalikud, kui soovime olla teadlased. Näiteks loodusseaduste uurimine. Miks me usume, et nad säilivad? Kui nad muutuvad kogu aeg, siis täna nende uurimine oleks ajaraisk, sest homme võivad nad muutuda. Ma usun, et on looja Jumal, kes hoiab looduse jätkusuutlikuna. Jumal, kes on eile, täna ja homme sama, ei muutu, seega ei muutu ka Tema seadused. Ka moraaliseadused, mis on kümnes käsus, ei muutu. Kui vaatad 2. Moosese raamatu 31. peatüki lõppu, viitab see neljandale käsule kui igavesele seadusele, mille Jumal on paika pannud. Loodusseadused ei muutu samuti. Mul on seega julgus uskuda, et kui ma uurin loodust, leian midagi kasulikku, siis see jääb kasulikuks pikka aega.
Ja muidugi annab Piibel ilusaid näiteid kangelastest, kes olid tegelikult teadlased. Parim näide on kuningas Saalomon, ta õppis bioloogiat, ta uuris taimi, loomi, tal oli selles palju tarkust, teiste maade inimesed tulid tema käest õppima.
Pühakiri innustab meid loodust uurima, nägema selles Jumala au, annab meile metafüüsilise aluse teaduse tegemiseks. Kõik see minu kristluses panustab minu teaduseese ja entusiasmi teaduse suhtes.
Kas sul on eesmärk oma uurimuse suhtes või sa ei saa planeerida oma avastusi? Kui kaugele saab inimene oma teadustöös minna?
Ma ei ole prohvet. On teatud asjad, mis on seotud aja küsimusega. Küsimus sellest, millal Jumal lõi maailma, on muutunud suureks küsimuseks, millega inimesed maadlevad. Piibel viitab selgesti, et loomine oli suhteliselt hiljutine sündmus, tuhandete, mitte miljonite või miljardite aastate tagune. On fossiilide andmete tõlgendusi, mis hindavad fossiile sadade miljonite aastate vanuseks, nii et mind huvitab see küsimus. Ma mõtlen praegu oma uurimuse suuna muutmisele.
Olen hakanud huvituma molekulidest, mis on seotud fossiilidega. Elusad asjad toodavad molekule, mis annavad hiljem mõista, et see oli kindlasti elusolend. Nagu proteiini, polüsahhariide, triglütseriini näiteks. Uskumatu on, et vähemalt mõnes fossiilis on need alles, mis tekitab palju küsimusi. Bioloogilised molekulid on küll keemiliselt stabiilsed, aga mitte nii stabiilsed, et nad kestaksid miljoneid aastaid. Võib-olla paar tuhat aastat, aga mitte miljoneid. Me leiame dinosauruste ja teiste organismide luudest ning fossiilidest proteiine ja teisi bioloogilisi molekule – mida me sellega teeme, mida see tähendab? Soovin uurida neid molekule. Selles töös osalen praegu.
Ma kahtlustan, et me saame teada veel ja veel sellistest asjadest seoses fossiilidega. Kõige mõistlikum selgitus on, et nende vanus ei ole miljoneid, vaid tuhandeid aastaid. See on põnev valdkond.
Millest mõtlevad teadlased ja loomisloo uskujad, kui nad viibivad ilusas looduses?
Mul ei ole kõiki neid mõtteid korraga peas. Mõnikord vaatan, kui ilus kõik on, ilma detailidele mõtlemata. Miks on loodus nii ilus? See ei sõltu piirkonnast. Ma elan kõrbe lähedal. Kui ma jalutan kõrbes, siis seal on ilus. Aga ka metsas on ilus. Mõnikord näen metsas kitsi, koiotte, olen näinud mägilõvi, see oli väga põnev. Loodus on väga ilus. Siin, Eestis on nii ilus. Miks on loodus nii ilus? See võiks olla kole. Mõned hooned on koledad, aga loodus on ilus. Jah, võib-olla jahti pidades näed koledaid loomi, aga meid ümbritseb nii palju ilu. Võta võimalus nautida, see on Jumala and meile.
Mõnikord mõtlen, kuidas asjad töötavad. Kui näen seent, vaatan alati ringi ja mõtlen, kust see seen tuleb. See seen on ainult väike osa organismist, maa all on hiiglaslik võrgustik sellest seenest. Küsin, kust ta tuleb. Sageli on nad seotud puudega, kuid neid võib näha ka lagedal. Seen on sageli seotud puudega. Ta võtab vett ja viib selle koos mineraalidega puuni ja puu annab seenele suhkrut, nii et see saab kasvada. Seal on peidus ilus suhe. Ja siis ma mõtlen, kui palju on siin suhteid, millest ma ei tea. Nii mõelda on lõbus ja põnev.
Jeesus avas pimeda silmad maa peal elades. Kas meie ülesanne on püüda avada inimeste silmi siin maa peal looduse ja Jumala suhtes?
See on osa kristluse misjonist. Me peame vabastama inimesi filosoofiast, mis seob ja pimestab neid, tooma neid ilu juurde, mis elus on. Kujuta ette, et sa oled sunnitud nägema kogu loodust kui võitlust elu ja surma peale. Darwin selgitab seda nii. See laieneb selle peale, kuidas me näeme loomi ja taimi, aga ka seda, kuidas me näeme üksteist. See ei muuda meid sõpradeks. Meist väljaspool olevad inimesed on konkurendid ja me oleme nende vastu. Ent kristlus julgustab meid nägema üksteist kui Jumala näo järgi looduid, teeme koostööd üksteise heaoluks. Peaksime nägema loodut sellisena, nagu see on: Jumala meistriteos. Jah, patust praegu purustatud, aga lootusega sellele, et tuleb uus loodu, kus Jumal paneb kõik uuesti korda. Minu jaoks on see ilus viis kogeda reaalsust ja on hirmus teada, et on inimesi, kes eitavad seda. Meil on eesõigus mitte ainult ilmutada Loojat inimestele, vaid ka loodut uuel ja ilusamal viisil.
Iga uurimus eluslooduses juhatab meid mõtlema Jumalale kui kõige loodu Loojale. Teisiti pole võimalik. Aga on palju neid, kes seda eitavad. Kui inimene hakkab uurima loodust, nagu sina, kas siis on ainuke tee, ja eesmärk?
Ma usun, et see on tõsi nende jaoks, kes uurivad loodust vabastavast kristlikust vaatenurgast. Kui keegi on haaratud materialistlikust või muust maailmavaatest, siis nad võivad olla pimestatud ilu ja harmoonia suhtes enda ümber. Kristlase ja teadlasena on meil ikka küsimusi, aga mul on usk, et on lõplikud vastused. Võib-olla me leiame need vastused oma elu jooksul, võib-olla mitte, Piibel julgustab meid harmooniat otsima Piibli ja teaduse vahel Kus on pinge, seal on midagi huvitavat ja uut, mida uurida.
Intervjueeris Janne Kütimaa
