Olete Andrewsi ülikooli professor Uue Testamendi alal?
Jah, õpetan Matteuse evangeeliumi teoloogiat, Rooma raamatu eksegeetikat, heebrea keelt, Pauluse kirju. Kuid koguduses tuntakse mind eelkõige Ilmutusraamatu õpetlasena. Mul on palju ameteid üle maailma.
Mainisite, et üks teie meelisteemasid Piiblis on Püha Vaim, kas võiksite natuke jutustada, kuidas Püha Vaimu teema on teie jaoks tähendusrikkaks saanud?
Meie kogudusele tervikuna, ja mitte ainult meile, vaid kõigile kristlastele, on Püha Vaimu teema, seda eriti lõpuaegadel, väga oluline. Me usume, et tulevikus ilmneb Püha Vaim meie koguduses eriliselt. Mulle tundub, et paljudel kristlastel on raskusi mõista Püha Vaimu rolli olulisust oma igapäevaelus ja seda, kuidas Ta toimib. Eriti, mis puudutab Vaimu ande, siis neid mõistetakse ekslikult. Kui inimesed tõesti saaksid aru, kuidas Püha Vaim töötab: esiti, Ta töötab meis meie isikliku pääsemise nimel. Selle tulemuseks ilmneb Vaimu vili – armastus, rõõm, rahu jne. Ja kui Püha Vaim on meis, siis Püha Vaim ka töötab meie läbi teiste päästmiseks. Nii et Püha Vaim töötab meis meie päästmiseks ja läbi meie teiste päästmiseks.
Oma loengus mainisite, et te pole mitte alati Püha Vaimu teemat õigesti mõistnud. Mis viis teid selle teema paremale mõistmisele?
Jah, see kommentaar puudutas kolmainsust. Nagu paljudega juhtub, anti mullegi erinevaid materjale lugemiseks. Huvi tõttu lugesin ja siis avastad, et pole kõigile küsimustele vastuseid. Probleemiks on see, kui inimesed ei lähe algallika juurde. Ütlesin Jumalale, et ma ei saa kõigest aru. On tekste, mis on väga selged, ja samas tekste, mis peale vaadates tekitavad küsimusi. Ja see fakt, et mina millestki aru ei saa, ei tähenda, et probleem oleks tekstis või et tegemist oleks mingi probleemiga. Hiljem kaevusin sügavamale ja loetu selgines.
Nii mõnelegi kuulajale tuli ehk üllatuseks, et kolmainu teema tõttu on meie ülemaailmses kirikus kogudusi, mis on lõhenemas. Ehk saate selgitada, kas on mingeid põhjuseid, mille tõttu lõhenemine esineb kuskil teravamalt kui mujal?
Inimestel on vahest raske mõista öeldut Piiblis. Isegi kui näeme neid problemaatilisi kirjakohti, peame mõistma, et iga mitte-nii-selge kirjakoha kohta on olemas kümme selget kirjakohta. Kahjuks on inimesi, kes ei pöördu selgete tekstide poole. Tavaliselt keskenduvad nad just problemaatilistele tekstidele. Ja see ei puuduta vaid Piibli tõlgendamist, sama kehtib ka Ellen White’i ütluste tõlgendamise kohta. Tihti on tegemist ka inimestega, kes tunnevad rahulolematust kogudusega ja vahel on tegemist inimestega, kes pole lihtsalt ausad. Piibel nimetab neid valeõpetajateks. Ja probleem on, et neil valeõpetajatel õnnestub jõuda inimesteni, kes ei uuri Piiblit väga põhjalikult. Ja kahjuks jõuavad nad ka nendeni, kes Piiblit uurivad, tekitades palju segadust. Tihti alahinnatakse ka kiriku autoriteeti, adventkoguduse õpetlasi, pastoreid jne. Võtmeks on üksteise kuulamine ja järjepidev selgitustöö.
Missugune on teie jaoks Piibli üks kõige selgemaid tekste, mida te õpetajana kasutaksite kolmainsuse teema seletamiseks?
Nagu ma ka oma loengus ütlesin, pole Piibli näol tegemist süstemaatiliselt teoloogilise raamatuga. Et leiame ühe teksti ja kõik saab selgeks. Piiblis on tõde Jumala kohta, kuid see ei ütle, et teatud leheküljel on kogu tõde Jumala kohta. Võime Piiblis Jumala rahvast lugeda, et kui rahval tekkis mingi probleem, siis prohvetid käsitlesidki seda probleemi ja kirjutatu selgitab teatud aspekti või probleemi. Kuid need tekstid ei räägi kogu tõde, mis võiks olla selle teemaga seotud. Et mõista ükskõik millist doktriini, ei tohi me toetuda vaid ühele tekstile. Näiteks kui me läheme hingamispäeva doktriini juurde Uues Testamendis, võetakse vaid kaks ehk kolm teksti – näiteks loetakse, et Jeesus tõusis üles pühapäeval lisatakse mõni teksti Pauluse kirjutistest jne ja hingamispäeva muutmine pühapäevaks saabki justkui oma õiguse. Sama kehtib iga doktriiniga Piiblis. Nii et selleks, et mõista ükskõik millist teksti Piiblis, peame looma terviku kõigest, mis loetud.
Minu jaoks ilusamaid tekste ilmutamaks kolmainsust, räägin sellest ka oma loengus, on Jeesuse tõotus teise Lohutaja tulekust Johannese evangeeliumis (Jh 14-16). See on arvatavasti üks kõige selgemaid tekste, mis räägib, et Jumala näol on tegemist kolme erineva Isikuga. Või kui me loeme Jeesuse ristimisest. Püha Vaim laskub alla, Jeesus on vees ja Isa hääl taevast. Või Ilmutuse 4. ptk hüüd: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” Piiblis on palju tekste, mis räägivad selgelt Jumala n-ö mitmusest.
Piibel on Jumala Sõna ja sellest ei tohiks kaotsi minna tähekestki. Küsin siiski, kas on mõni raske tekst, mille kohta te võiksite kergendusega mõelda, et kui seda kirjakohta poleks, kui palju segadust oleks kolmainsuse teemal vähem?
Sellele küsimusele vastamise raskus seisneb selles, et Piiblis kirjutatud sisus ei ole raskusi. Näiteks inimesed võivad sattuda segadusse tekstist, kus Jeesus ütleb, et Ta “ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud”. Kui nüüd inimene võtab selle Piiblist välja, siis nõrgeneb ka mõistmine päästeplaanist ja kolmainsuse erinevatest rollidest ja tegevustest. Nii et julgeksin väita, et Piiblis pole raskeid tekste, on vaid meie võimetus mõista, miks teatud tekstid Piiblis on.
Olete tuntud õpetlane Ilmutusraamatu alal ja adventkogudust tuntakse ka kui kogudust, kes tähtsustab Ilmutusraamatu lugemist. Kas SPA koguduse õpetlased aitavad mingil viisi kaasa sellele, et Piibli viimane raamat võiks olla paremini mõistetud nii koguduseliikmete seas kui ka ülemaailmsel teoloogilisel maastikul?
Umbes kümne viimase aasta jooksul on toimunud Ilmutusraamatu mõistmisel suur edasiminek. Arvatavasti olete kuulnud, et olen ka 700-leheküljelise Ilmutusraamatu kommentaari autor. Raamatu pealkiri on “Revelation on Jesus Christ”. (http://www.universitypress.andrews.edu/catalog.php?key=200) Raamat on olemas nii Harvardis, Oxfrodis, Cambridge’is ja paljudes teistes väga kõrgelt hinnatud ülikoolides. Tegemist on meie ülikoolide ühe klassikalise õpikuga, mille eesmärk on näidata, et Ilmutusraamatu eesmärk pole kirjeldada tulevikusündmusi. Need on seal ja prohvetikuulutused räägivad sellest, kuid nende eesmärk ei ole muuta seda raamatut mingiks horoskoobiks või tulevikku ennustavaks raamatuks. Kirjeldatud tulevik on nendel lehekülgedel, et me võiksime teada, et kui lõpuaja sündmused täituvad, siis Jumal on meiega.
2015. aastal peaks ilmuma u 2000-leheküljeline Andrewsí piiblikommentaar. Just lõpetasin ühe autorina 60 õpetalasest 250 lk Ilmutusraamatu kommentaari kirjutamise. See on kommentaar kõigi piiblitekstide kohta, kirjutatud lihtsas keeles nii koguduseliikmetele kui pastoritele ja üliõpilastele. Sellest saab imeline tööriist paljude käes. Rohkem infot: http://www.andrews.edu/news/2013/04/commentary.html
Lõpetuseks, mida soovitaksite tavakoguduseliikmele, kellele Ilmutuseraamat tundub lugemiseks ja uurimiseks liiga keeruline? Millest võiks ta alustada, mida silmas pidada, et see raamat muutuks rohkem Jeesuse Kristuse ilmutuseks?
Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Esiteks peaksime teadma, et Ilmutusraamat ei kirjutatud kümme aastat tagasi, seda ei kirjutatud Eestis ega ka mitte Ameerikas. See kirjutati rohkem kui 2000 aastat tagasi Rooma provintsis Aasias, mis tähendab, et ka keel oli erinev. Mis teeb selle raamatu mõistmise veelgi raskemaks, on see, et Ilmutusraamatus kasutatakse sümboolset keelt. Ilmutusraamatu lugemine pole sama mis evangeeliumide lugemine. Inimesi ajavad sümbolid segadusse, kuid mina tuletan oma õpilastele alati meelde seda, kui palju meie omavahel rääkides erinevaid sümboleid kasutame, me lihtsalt ei mõtle nendele. Näiteks: olen näljane nagu hunt, mu tütar laulab nagu ingel jne. Me oleme nende sümbolitega nii tuttavad, et need on saanud osaks meie terminoloogiast. Ilmutusraamatu lugejatel 1. saj polnud selle raamatu keelest arusaamisega raskusi. Kui me ka mõningaid sümboleid kasutame, siis sellepärast, et need on Pühakirjas ja kristlastena kanname seda keelt edasi. Nii et iga inimene, kes tahaks uurida Ilmutusraamatut, peab mõnevõrra tajuma seda sümboolset keelt. Kasuks tuleb ka mõne tööriista kasutuselevõtt. Näiteks minu poolt kirjutatud kommentaar seletab seda raamatut salm salmi haaval. 80% kõigist sümbolitest on võetud Vanast Testamendist. Nii et kui sa tead, kus seda sümbolit Vanas Testamendis on kasutatud, mine algallika juurde, Vanasse Testamenti, ja vaata, mida need sümbolid seal tähendasid. Näiteks on paljukasutatud sümboliks “metsaline”, selle mõistmiseks tuleks minna VT Taanieli raamatusse. Ja peame meeles pidama, et Ilmutusraamatus on mõningaid sümboleid, mille tähendust ei mõista me arvatavasti enne Jeesuse teist tulekut.
Nii et kas me peaksime seda lugema? Kui me avame Ilmutusraamatu, siis selle alguses, 3. salmis on kirjutatud, et Ilmutusraamat kirjutati eesmärgiga, et seda loetaks koguduses. Õnnis on see (ainsuses), kes loeb, ja need (mitmuses), kes kuulavad. Tegemist on ühe lugejaga ja kuulajate grupiga. Kui inimesed loevad mingit raamatut, tunnevad nad, et peavad kõike mõistma. Ka EGW ütleb selle kohta kenasti: “On üks teema, millest me ei saa mööda minna, kui me Ilmutusraamatut loeme, see on, et side Jumala ja Tema rahva vahel on lähedane ja kindel.” (TM 114,5) Miski siin maailmas ei juhtu taeva teadmata. Peame meeles pidama, et Ilmutusraamat ei luba kunagi oma rahvale, et oma ustavuse tõttu meid kõigist raskustest säästetakse. Sõnum on, et kui me oleme silmitsi raskustega, on Jeesus Kristus alati meiega. Tegemist on Jeesuse Kristuse ilmutusega ja see pealkiri annab meile mõista, millest see raamat on.
Intervjueeris Marge Randlepp
