Kristlasted on kaasinimestele kohtumispaigaks Jumalaga
Avaldatud 7.3.2014
Sa osalesid oktoobri keskel Ameerika Ühendriikides toimunud ülemaailmse adventkoguduse aastakoosolekul ning see ei olnud sinu jaoks esimene selline koosolek. Kas tänavune aastakoosolek paistis sinu jaoks millegi erilisega silma või kas seal käsitleti küsimusi, mis olid sinu jaoks olulisemad kui teised?
See ei olnud tõesti esimene kord peakonverentsi aastakoosolekul osaleda. Unioonide presidendid on peakonverentsi täitevkomitee liikmed. Me peame igal aastal osalema aastakoosolekul. Viimane oli minu jaoks üks huvitavamaid. See algas 10. oktoobril LEAD-konverentsiga. Esimesel õhtul osalesime terviseseminaril „Jumala terviseplaan ja adventjuhid“, kus käsitleti järgmisi teemasid: kroonilised haigused, teaduslik tõendusmaterjal adventistlikule tervisesõnumile, adventkogudusele usaldatud armuküllane tervisesõnum: juhtimine ja tervis.
LEAD-seminari kõrghetk oli Gary Hameli ettekanne „Kuidas keerulistel aegadel kasvada?“. Seitsmenda päeva adventistide koguduse liige Gary Hamel on maailmas tuntud kui juhtimisekspert. Tema ettekanne oli muljetavaldav ja ajakohane, ta rõhutas vajadust organisatsiooniliste muutuste järele ja viise, kuidas kogudus muutuvas maailmas töötab.
Mulle läks väga südamesse üks hommikupalvus, mille pidas Cheri Peters, True Steps Ministries asutaja. Tema teema oli „Elu ülistamine pärast taastumist“ ja sellega palus ta kogudusejuhtidel avada silmad ja näha enda ümber inimesi, kes on alkoholi- või narkosõltuvuses, inimesi, kelle elu on erinevates olukordades murtud. Tema ise on sellisest olukorrast välja tulnud. Jumal aitas adventkogudusest pärit sõprade abiga tavalisse ellu tagasi tulla ja nüüd on ta täis energiat aidata sarnastes olukordades inimesi, et nad võtaksid vastu Jumala armu ja elaksid oma elu täiel rinnal. Ta tõlkis Ellen G. White’i raamatu „Tee Kristuse juurde“ keelde, millest tänavainimesed aru saavad, ja viib neile läbi seminare.
Ühel teisel hommikul jagati palvuses olulist teavet perekondadele. Dr Kiti Freier Randall (laste neuroloogilise arengu doktor) rõhutas teise käsu tähendust: „Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad“ (2Ms 20:5). Ta ütles, et lapse suhtes vaenulikud lapsepõlvekogemused võivad tekitada eluaegse haavatavuse ja erinevaid haigusi edaspidises elus: südamehaigused, krooniline kopsupõletik, maksakahjustused, liigsöömine. Paljud kroonilised haigused täiskasvanueas saavad alguse lapsepõlvest, mitte haigusest endast, vaid lapsepõlvekogemustest. Kolmas ja neljas põlvkond kannab endas episoodilisi, semantilisi ja protseduurilisi mustreid vanemate käitumistest ning suhetest.
Muutus paremuse poole on võimalik Jumala armastuses. Uurimused tõendavad, et kui parandatakse sotsiaalset keskkonda, siis see võib päritud haavatavuse muuta positiivseks käitumiseks. See annab põhjust optimismiks! Meie kogudus peaks pakkuma just sellist paremat sotsiaalset keskkonda, mis võib aidata muuta elusid! Armastavad suhted ja armulikkus on kõige olulisem evangelism meie lastele ja noortele ja sealt edasi tuhandendale põlvkonnale. Eriline kogudus, kes seda suhetes pakkuda suudab, oled SINA!
Eriline oli minu jaoks veel hingamispäevakool, milles olid ühes rühmas kõik aastakoosoleku delegaadid. Sõnum oli sel hingamispäeval, 12. oktoobril, pühamust taevas. Kui Iisrael kõrbes rändas, palus Jumal neil ehitada pühamu. Miks? Ta tahtis oma rahva keskel elada. Pühamu oli Jumala kohtumispaik inimestega. Ent me teame, et kõik, mis pühamus oli, viitas Jeesusele. Kui Jeesus sündis, sai sõnum lihaks: Immanuel – Jumal meiega! Ta andis teada, et Tema ongi Jumala pühamu (Jh 2:19): „Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti!” Uue lepingu rahvana vaatame taevasesse pühamusse, kuhu Jeesus läks ülempreestrina iseenda vereohvriga. Meie kohtumispaik Jumalaga on Jeesus ja inimestele meie ümber oleme Jumalaga kohtumispaigaks meie kristlastena! „Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: „Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas.““ (2Kr 6:16)
Peakonverentsi president Ted Wilson rõhutas oma kõnes õiguse ja usu õpetust. Tänavu möödub 125 aastat 1888. aasta Minneapolise peakoosolekust. Ted Wilson ütles, et toona kerkis õiguse ja usu teema teravalt esile ja see on tänapäevani nii.
See tuletas mulle meelde, mida Ellen White kirjutas raamatus „Apostlite teod“ (lk 560-561): „Seni kui valitseb Saatan, tuleb meil suruda alla enese Mina ning võita meid ahistavad kiusatused; seni kui kestab elu, ei ole mingit (561) seisakut, mingit punkti, kuhu jõudes võiksime öelda: Nüüd olen ma saavutanud kõik. Pühitsus on eluaegse kuulekuse tulemus. Ükski apostlitest ega prohvetitest ei väitnud end olevat patuta. Mehed, kes elasid Jumalale kõige lähemal, kes olid valmis ohverdama pigem oma elu, kui teadlikult sooritama ebaõiget tegu, mehed, keda Jumal austas oma jumaliku valguse ja väega, tunnistasid, et nende olemus on patune. Nad ei toetunud lihale ega omaenese õigusele, vaid lootsid täielikult Kristuse õigusele.”
Andrewsi ülikooli president Niels –Erik Andreasen tutvustas uut piiblikommentaari, mis ilmub ülikooli kirjastuses 2015. aastal. See kommentaar on lisa varem Andrews Study Bible´Io poolt välja antud raamatutele.
Missugused päevakorrapunktid olid enamuse jaoks olulised sinu arvates? Missugused otsused tekitasid enim vastukaja?
Meie kui Trans-Euroopa divisjoni liikmete jaoks oli oluline divisjoni uue laekuri valimine. Peakonverentsi täitevkomitee valis TEDi uueks laekuriks Nenad Jepuranovici. Senine laekur Johann Johanson sai Norra unioonist kutse minna sinna laekuriks ja ta võttis selle kutse vastu. Me soovime Johannile ja Nendale Jumala rikkalikke õnnistusi nende jätkuvas töös koguduse heaks.
Nagu kuum kartul on ordineerimise küsimus. Maailma 13 divisjoni 13 uurimisgruppi on kaasatud ordinatsiooni uurimisse Piibli ja prohvetlikult kuulutamise vaimuanni põhjal. Artur Stele selgitas, et praeguseks on saavutatud teatud koosmeel, ent konsensuse nimel peab veel tööd tegema.
Aastakoosoleku delegaadid kiitsid heaks järgmise sammu viieaastases protsessis, et sõnastada paremini meie koguduse põhitõed, kasutades selgemat ja kaasavamat keelt.
Seega ei olnud ka üllatus, et enim parandusi tehti 6. põhitõe kohta. Üks ettepanek oli asendada seal fraas „kuue päevaga lõi Jumal“ fraasiga „hiljutise kuue päevaga lõi Jumal“. Teine ettepanek oli täpsustada, et loomine võttis aega „sõna otseses mõttes kuus päeva“. Fraas „sõna otseses mõttes“ või „literaalselt“ katab kinni arusaamade erinevuse koha, mis paljude adventistide meelest jätab evolutsioonilise loomise tõlgendamisruumi praeguses sõnastuses. „Uus sõnastus ei lisa nimetatud uskumusse midagi juurde, see vaid kinnitab kindlamas sõnastuses seda, mida me oleme kogu aeg uskunud,“ ütles Artur Stele, ülemaailmse koguduse asepresident ja põhitõdede ülevaatamise komitee kaasjuht.
Peasekretär G. T. Ng näitas oma aruande esitamise ajal erinevaid slaide, millega tõi esile unioonide kasvu- ja kahanemisekõverad. TED, kuhu kuulub Balti unioon, on üks divisjone, kus liikmeskond väheneb. Missugused mõtted sind aruannet kuulates ja vaadates valdasid?
On keeruline mõelda edule Euroopas. Euroopa ühiskond põeb sekulaarsuse haigust. Inimestele ei meeldi kuuluda kiriku organisatsiooni. Meie divisjonis on välja töötatud palju meetodeid ja püüdlusi, meil on oskuslikke inimesi erinevates riikides. Teised divisjonid vaatavad meid ja võtavad meie meetodeid üle. Euro-Aasia divisjon tõlgib meie Suure Lootuse materjale.
Isiklikult olen veendunud, et Jumal ei ole inimeste südant sulgenud. Me peame olema sõbralikumad ja mõistvamad ühiskonna suhtes. Ka täna on tõeline evangeelium inimeste jaoks oluline. Peamise töö teevad ära koguduseliikmed. Me kõik oleme Jumala tempel. Me peame avama oma südame Jeesusele, Püha Vaimu häälele. Seejärel täitume armastuse, kaastundega ja meid saadab edu. Meie oleme inimeste kohtumispaik Jumalaga.
Me peame oma südamed ja käed ühendama, et valmistada ette evangeelium Tallinna jaoks ja edaspidi teiste linnade jaoks kõigis kolmes Balti riigis. Ma loodan, et kõik on õnnelikud, et saavad selle initsiatiiviga kaasa tulla. Ma palvetan Tallinna töö pärast ja loodan, et kõik Eesti adventkoguduse liikmed palvetavad samuti.
Eestis me teame Suure Lootuse projekti, ent USAs tutvustati teile evangelismiprojekti nimega Loomine. Teile näidati ka filmi „Loomine: Maa on tunnistaja“ (“Creation: The Earth is a Witness”). Aastakoosoleku uudiskajastuses nimetati seda 2014 aasta misjoniprojektiks. Räägi veidi nii sellest filmist kui ettevõtmisest. Kas me saame siin kunagi sellest osa?
Delegaadid tähistasid Suure Võitluse projekti edu. Selle raames jagati „Suurt võitlust“ enam kui 142 miljonit eksemplari alates 2011. aastast, mil see projekt alguse sai.
Loomise projekt on uus ülemaailmne koguduse üleskutse tuua valgussõõri loomine, nagu see Piibli alusel toimus. Seitsmenda päeva adventistidena usume Jumalasse, Loojasse ja kuuepäevast loomist – et Maa valmistati kuue päevaga, nagu me neid päevi teame.
Adventistidest teadlased, produtsendid, näitlejad, režissöörid ja teoloogid on aastaid koostööd teinud, et see ainulaadne projekt ellu kutsuda. Fotograaf ja režissöör Henry Stober reisis viie aasta jooksul viiel kontinendil, et materjale koguda.
Muusika on kirjutanud noor adventistist helilooja Dominik Buchner ja muusika läheb tõesti südamesse. Muusika mängis sisse Praha Filharmoonia Orkester ülemaailmse adventkoguduse kommunikatsioonidirektori ja helilooja Williams Costa taktikepi all.
Minule film meeldis, seal on ilusad pildid, ilus muusika ja see aitab mõjusal moel mõelda loomisele ning Loojale.
See film on abivahend õpetamaks kreatsionismi üle maailma. See projekt hõlmab veel raamatut „Beyond Imagination“ (2015. aasta misjoniraamat Eestis, tõlk), piibliõppe materjale, traktaate, hingamispäevakooli kavasid, Hope Channeli saateid ja artikliseeriat ajakirjas Adventist Review.
Selle projekti materjale saab kasutada ka teiste ettevõtmiste raames: loomisteemalised üritused, telesaated, linnade evangelism… Meie peame vastama küsimusele: kuidas sooviksime seda projekti läbi viia? Ülemaailmses koguduses on selle projekti algusajaks määratud 19. aprill 2014.
Aastakoosoleku alguses esitas Gary Hamel mõningaid ideid, kuidas kogudus võiks areneda. Mis olid tema peamised ettepanekud selles, mis suunas peaks kogudus minema, et kasvada ja tänapäeva inimeste jaoks oluline olla?
Filosoofiadoktor Gary Hamel, kes on Wall Street Journali poolt nimetatud maailma mõjukamate mõtlejate hulka, julgustas kogudusejuhte olema teadlikud oma koguduste muutumisest.
LEAD-konverentsi sissejuhatuses ütles Hamel, et me peaksime kristlastena täitma Jeesuse misjonikäsku (Mt 28:19, 20). LEAD-programm on osa püüdlusest tutvustada seitsmenda päeva adventistide koguduse juhtidele ülemaailmseid uuendusi ja parimaid praktikaid juhtimises.
Hamel julgustas adventkoguduse juhte organisatsiooni raames katsetama ja eksperimenteerima: „Muutuste tempo sõltub tegelikult sellest, kui palju eksperimenteeritakse organisatsiooni sees,“ ütles Hamel. „Iga juhi töö on tagada, et muutumine näiks põnevam kui paigalseis.“
Hameli sõnul on aegu, mil kogudus on pühendunud lunastusele, uuenemisele ja lepitusele, ent väljatöötatud programmid, poliitikad ja praktikad takistavad sõnumi levimist. „Ainus viis, kuidas sa saad teada, kas oled tõeliselt pühendunud, on see, kui sa oled tahtlik ohverdama mõned harjumused ja struktuurid sellele pühendumusele.“
Maailm muutub aina kiiremini, kiiremini kui organisatsioonid suudavad sellega kohaneda. Lahendus on töötada välja arhitektuuriline, ideoloogiline ja käitumuslik muutus. Suurim murekoht on pinge loovuse ja organisatsiooni vahel. Ei tiitlitele ja jah paljudele juhtidele. Kõik pühendumised on vabatahtlikud. Kuidas saada uuenemise meistriks?
Ole aus, esita küsimusi, muuda eriarvamused normiks, õpi eranditelt, kujuta kujuteldamatut.
Koosoleku ajal tutvustas David Trim ulatuslikemat uurimust, mis adventkoguduses kunagi on läbi viidud. Sellega uuriti meie suhtumisi, uskumusi, kogemusi ja vaimulikke praktikaid. Kas meie unioon võttis samuti sellest uurimusest osa ja kuidas sina uniooni juhina neid andmeid vastu võtsid?
Nii palju kui mulle teada, saadeti need materjalid ka pastoritele ja Balti uniooni liikmetele. Selle tulemused on kogudusejuhtidele väga kasulikud: seal on positiivseid nüansse, aga ka alarmeerivaid vastuseid.
See uurimus põhines viiel eraldiseisval projektil. Osa võttis 41 000 vastajat üle maailma, nende seas oli 4260 pastorit, 26 000 koguduseliiget, 1200 tudengit ja hiljuti lõpetanut ja 900 endist adventisti. Tulemuste sõnastamisega tegelesid adventülikoolide uurimisrühmad. Üle maailma kogudutud andmete põhjal saadi muu hulgas teada, et
- kui koguduseliikmeilt küsiti, kes on sõbralikum, soojem, hoolivam ja kel on positiivsem mõju nende vaimulikule elule, said pastorite ja kogudusevanemate ees enim punkte hingamispäevakooli juhid,
- umbes kolm neljandikku adventiste rõhutab tugevalt koguduse kaasrajaja Ellen G. White’i prohvetlikku tööd,
- vaid ühes kolmandikus peredest viiakse läbi igapäevast teenistust,
- pea pool tudengitest ja hiljuti lõpetanutest ütles, et nad aktsepteeriksid koguduseliikmeina ka praktiseerivaid homoseksuaale,
- 10 inimesest, kes on adventkogudusest lahkunud, ei ole 9 juhul pastor nendega pärast kogudusest eemalejäämist ühendust võtnud.
Aastail 2000–2012 liitus kogudusega 13,6 miljonit inimest, enamus neist ristimise teel. Ent samal ajal kaotasime 5,9 miljonit adventisti (siia ei ole arvestatud neid, kes surid). See on pea 43,4 inimest 100 uue liikme kohta.
Neid andmeid vaadates usun, et enamus meie pastoreid on koguduseliikmete suhtes sõbralikud. Kuidas me seda tean? Inimesed ei ole rõõmsad, kui nende pastor teises koguduses teenib (kui ühel pastoril on kaks või kolm kogudust). Suur õnnistus pastorile on, kui ta saab liikmeid külastada: nii õpib ta tundma liikme sugulasi, nende vaimulikke vajadusi, pastori kõned muutuvad liikmete jaoks olulisemaks.
Mind teeb murelikuks liikmete igapäevane usuelu. Ma tean, et majanduslikud olukorrad on pereliikmed üksteisest kaugele viinud. Paljude pereliikmed töötavad välismaal. Aga on palju kodusid, kus ei loeta koos Piiblit. Piibel puhastab meie meeli ja hinge. See hoiab pered koos. See aitab meil armastada Jeesust ja Tema käske.
Ma olen mures puuduvate liikmete pärast. Me oleme väga hoolsad lugema raha, aga kuidas saab see nii olla, et me ei tea, kuhu on läinud meie liikmed?
Intervjueeris Averonika Beekmann