Kandlegospel – evangeelium tavalistele inimestele

Ida Elina on 26-aastane noor naine, kelle kodumaa on Soome. Ta on kogu südamest pühendunud kandlemängule. Kui nüüd nii mõnegi eestlase silme ette sõna kannel manab Vanemuise, rohelised aasad, rahvuslikud kandlelood või muu folkloorse taustaga ettevõtmise, on Ida Elina kandlemäng midagi hoopis teiselaadset. Noore ja julge muusikuna on ta eksperimenteerinud ja leidnud täiesti oma kandlemänguviisi. Ise nimetab ta seda kandlegospeliks.

Ida Elina muusikas kajab selgus, lihtsus ja emotsionaalsus. Kui tema esitust kuulata, jääb mulje, justkui oleks taustal lisaks kandlele kõlamas veel teisigi pille. Siiski, Ida Elina on kandlega kahekesi. See eritellimusena valmistatud 39-keelne kannel ning tema enda jaoks käepäraselt väljatöötatud pillimängutehnika aitavad luua muusika, mis kõlabki kui bänd. 

Kuidas sa sellise kandlemänguviisi enda jaoks avastasid?

Olen alati olnud pop- ja afro-ameerika muusikast huvitatud ja kui ma kannelt hakkasin mängima, siis alul mängisin rahvamuusikat ja klassikat, kuid mind huvitas alati midagi muud. Tundsin, et need ei ole minu stiil! Olin ühe aasta vahetusüliõpilasena Soomest ära, ja välismaal hakkasin julgema proovida midagi uut, kuidas võiks veel kannelt mängida. Tundus, et Soomes olid mind kammitsenud piirid, mis ütlesid, et ei või ju sel või teisel viisil kannelt mängida, et see ei ole ju ametlik kandlemänguviis. Need piirid välismaal kadusid. Olin seal ja mõtlesin, et siin võin ma ju mida iganes proovida! Kuulasin kitarriste Youtube´ist ja olin väga hämmastunud, et kas tõesti võib ka nõndaviisi kitarri mängida. Seal oli selliseid mängijaid, kes mängisid väga rütmikalt ning sealt saigi kõik alguse – tahtsin ka õppida niimoodi mängima!

Sind kuulates jääb mulje, justkui oleks muusikasse haaratud terve grupp muusikuid – oled sa alati üksi või mängid ka teistega koos?

Alguses, kui hakkasin mängima ja innustusin sellest, et suudangi teha muusikat, mängisin sageli koos trummimängijaga. Nüüd aga olen palju üksi mänginud. Vahetevahel – me teeme parasjagu jõuluplaati – on olnud rõõm muidki pille kaasata, kui need on nii sobitatud, et kannel välja kostab. See on väga tore!

Kuidas klassikalised kandlemängijad suhtuvad sellisesse kandlemuusikasse?

Minu meelest on väga hästi suhtutud! Peale minu teisi ei ole, kes teeksid kandlel nii suurel määral pop-muusikat. See on mu oma stiil, olen selle ise ära õppinud. Soomes ja kandlemängijate seas on suur nõudmine pop-muusika järele, sest meil ei ole veel sedalaadi traditsiooni kandlemängus. See on seega väga hästi vastu võetud. Inimesed on näinud, et kandlega saab mitut asja teha, see ei võta klassikaliselt muusikalt midagi ära, kui kandlel tehakse ka midagi muud.

Kannel ei olnud  instrumendina sinu esimene valik. Kuidas kannel sulle sülle potsatas?

See tõepoolest potsatas mulle sülle! Mul on õde, neid on küll mitu, kuid üks oli huvitunud just kandlemängust. Ta mängis 5-keelsel kandlel ja sai lõppeks kingiks suurema, 35-keelse kandle. Ta oli väga innustunud sellest ja mu isa küsis ka minult, kas minagi tahaksin kannelt mängida. Ma ei tahtnud mängida, kuid tahtsin ärritada oma väikeõde ja seepärast hakkasingi kandlemängijaks. Niiviisi kannel mulle sülle kukkuski! 

Kui räägime muusikaterminites, siis kuidas sa oma muusikastiili täna kirjeldaksid?

Nimetan seda eelkõige kandlegospeliks. Selles on samuti mõjutusi R&B ja pop-muusikast. See on akustiline kandlegospel.

Kui palju sinul usku vaja läheb, et muusikat teha ja kuidas su laulud sünnivad? 

Peamiselt loon laule üksi. See on väga eriline protsess, sest sageli, kui teen loo, märkan, et see tuleb minu kaudu, kuid see ei koosne minu mõtteist. Ei ole nii, et mina nüüd kirjutasin selle või tolle laulu. Usku on selleks kõigeks aga rohkelt vaja! Eriti siis, kui alustasin muusikategemist, oli vaja ise uskuda sellesse, et olen kõik kingina saanud ja võin sellega tegeleda. Mäletan, et palusin Jumalat, et tahaksin suvel anda kontserte ja esineda tavalistele inimestele, laulda neile gospelit. Olen märganud, et olengi saanud seda teha! See on olnud tore – ma palvetan, Jumal vastab, palvetan taas ja taas Jumal vastab. Teeme koos neid asju ja lähme sinna, kus on tavalised inimesed! See on väga põnev!

Muusikategemine on kinnitanud su enda usku?

Jah, väga palju. Et üleüldse saan muusikat luua. Hüppasin ju tühjale kohale, nii vähemalt tundus, kui hakkasin muusikat tegema. Mida enam ma loonud olen, siis kui on ette tulnud kitsaskohad, olen palunud Jumalat, rääkinud talle oma loo ja küsinud, mida nüüd teha. Ta on alati vastanud!

Kas muusika on sinu peaasjalik töö ja argipäev? Oled leidnud oma kutsumuse?

Jah, on. Olen leidnud oma kutsumuse. Varem, kui olin veel ebakindel ja mõtlesin, kas ikka hakkan muusikat tegema, kaalusin ka stjuardessi ametit. Enam ma nii ei mõtle! Kuigi, oleks ju päris põnev kandlekontserti ka lennukis anda!

Kui palju leidub sama muusikastiili viljelevaid koostööpartnereid maailmas ja ka Soomes? Oled ehk ainulaadne – see on vaid sinu stiil?

Tegelikult ei olegi koostööpartnereid. Ma olen hetkel ainus kandlemängija, kes teeb täisajaga rütmimuusikat. Teised mängivad vaid veidi pop-muusikat, kuid nende muusika on minu omast erinev. Seega – nii heas kui halvas mõttes olen üpris üksi oma muusikaga. Isegi kogu maailmas. Heas kui halvas. Hea on see, et on vabadus oma stiili arendada ükskõik millises suunas. Aga see on ka omamoodi halb – vabadus arendada seda ükskõik millises suunas. Ei saa kellegi käest abi või nõu küsida. Vähemalt on selliseid inimesi väga raske leida, kes võiksid aidata. 

Millal sa tajusid, et sinu stiil on ainulaadne?

Stiil sündis üpris hilja ja ma ei ole kunagi mõelnud, et see on ainulaadne, aga olen mõelnud, et seda on tore mängida! Mulle meeldib see muusikastiil! Mul on olnud eesmärk, et see kõlaks teatud viisil ja selles suunas olen liikunud. Mida enam on see hakanud kõlama nii, nagu see praegu kõlab, seda rahulolevamaks olen muutunud.

Su esimene CD-plaat „Vabaduse laulud“ ehk „Songs of Freedom“ on mul käes. On sul mõni laul sellelt, mis kõige armsam on?

Ehk üheks lemmiklooks on see, mis räägib mu enda elust. Seal on isegi kaks lemmiklugu. Esimene ja viimane. Esimene räägib sellest, mis nüüd on, mida ma praegu mõtlen. Ja viimane räägib tundeist, mis mul olid enne, kui mu muusikateekond algas. 

Kuidas su esinemiskava moodustub, kui kontserte annad?

Kuna mu muusikat teavad väga vähesed, siis on hea võtta repertuaari ka tuttavaid ja väga häid lugusid, mida inimesed tunnevad. Kas või tõesti näiteks Michael Jacksoni loomingut või kantrilaule, et inimesed tajuksid, et kandlel saab ka kõike seda mängida. Nii et mu esinemiskava on üles ehitatud sedaviisi, et seal on mu omad lood ja mõnes kohas kavas on ka muu muusika esindatud. Loodan, et see aitab Ida Elinaga tuttavaks saada ja ka muusikaga tutvuda.

Kristlikus maailmas arutletakse sageli muusika üle – kristlik, mittekristlik. Kuidas sina seda kõike näed, kui mõtled muusikale ja sellele, kuidas seda teed?

Minu jaoks on väga loomulik teha muusikat, mille sõnum Jumal. Aga on väga palju ilusat muusikat, mille kohta kristlased ütleksid, et see ei ole kristlik muusika. Ma ei näe selles probleemi, kui mängida ja tutvuda ka muu muusikaga. Olen märganud ka seda, et kui ise mängin ja kasutan ka muud muusikat esinemisel, siis inimesed sulavad kaks korda paremini üles. Neile on see muusika tuttav ja nad saavad öelda: „Ma tunnen seda laulu! Ta mängis seda laulu, mida ma tean!“ Seejärel on palju lihtsam mängida oma lugusid, kui olen muude lugude kaudu kõigepealt inimestega tuttavaks saanud.

Kas sul on ka muusik, kes sind on inspireerinud?

On, ka minul on. Mulle meeldib mitme Ameerika artisti muusikalooming. Viimasel ajal olen palju kuulanud Mariah Carey’d ja aru saanud, et ta on meeletult andekas naine. Teinud oma lugusid ja laulnud. Whitney Houstoni muusikast olen ka olnud sisse võetud, tema häälekasutusest. Olen teda palju kuulanud. Michael Jacksoni muusikat olen palju kuulanud. Seejärel, kui täisealiseks sain, olen tema muusikast väga innustunud olnud. Nende artistide muusika on mind palju inspireerinud!

Gospelmuusikas meeldib mulle Kirk Franklin. Mind on väga kõnetanud tema viis muusikat teha. Ta tahab õnnistada teisi muusikat tehes, tuues enda kõrvale ka teisi väga häid tegijaid. Kõik tema lood, eriti uuslooming, on mind väga kõnetanud.

Kui mõtleme noortele muusikutele kogu maailmas – neil on ehk instrument, kannel, klaver, või hoopis paber ja pliiats, aga nad ei julge. Kas sa võiksid omast loomise ja vastuvõtmise kogemusest lähtuvalt neid julgustada?

Jah, tahaksingi just julgustada. Minu lugu lühidalt on just selline, et ma olin peaaegu loobunud muusikategemisest, kuid siis otsustasin palvetada. See, mida olen aastate jooksul õppinud, on, et kõigepealt tuleb uskuda ja siis tegutseda. Minu kõrval oli inimesi, kes hakkasid mind julgustama edasi minema ja tegutsema. Kui hakkasin tegutsema, siis mõistsin, et Jumal ongi minuga olnud kõigis etappides. See on suur asi, et Tema aktsepteerib mind sellisena, nagu ma olen. Jumal tahab, et lähen edasi, et võin hakkama saada ja teha neid asju, mida tahan. Nii et tahaksin küll julgustada kõiki, kel on mingi eesmärk, mille poole nad soovivad püüelda – kõigepealt tuleb palvetada, et Jumal, see on see, mida ma tahan teha, ja siis hakata tegema! 

Kus sa end 10 aasta pärast näed – millises suunas tahaksid liikuda?

Loodan, et saaksin teha gospelit tavalistele inimestele. See on olnud mu unistus ja saab olema vast väga pikka aega. Gospel tavalistele inimestele. Et minu muusika kõnetaks tavalisi inimesi, kel ei ole mingit kristlikku tasuta. Ja loodan muidugi, et minu lugu võiks julgustada teisigi inimesi andma oma talente ja andeid Jumala kasutusse! 

Eestit külastades andis Ida Elina meistriklassi ka viiuliorkestri Tuuleviiul noortele muusikutele. Üheskoos anti kontsert Tallinna metodisti kirikus. Soomlanna ja eesti noorte muusikute ühistööna sündis midagi meeldejäävat. Tänulik publik sai kaasa osta Ida Elina esimese CD pealkirjaga “Songs of Freedom” („Vabaduse laulud“), mida on võimalik tellida ka tema kodulehelt www.idaelina.com. Vähemalt üks inimene, tavaline inimene, kes ei ole kristlane ega kristliku taustaga, tuli kontserdile kaasa, sai muusikast ning sõnumist puudutatud ja väga meeldejääva kogemuse osaliseks. Ida Elina eesmärk teha gospelit tavalistele inimestele sai seega ka Tallinna kontserdi käigus täidetud. 

Augustis 2013 salvestati Ida Elinaga Pereraadios saade „Minu muusika“, alapealkirjaga “Kandlegospel”, mis on üleval kodulehel www.pereraadio.ee. Soomekeelsena on saadet võimalik samalt lehelt kuulata “Võõrkeelsed omasaated” (viimane loetelus) arhiiviriiulilt.