Jeesuse kuulajate hulgas oli mitmesuguseid inimesi. Ühed kuulasid Teda siira südamega, teised olid kiuslikud. Mõned nõudsid, et Ta teeks mõne sellise tunnustähe, mis veenaks neid, et Ta on tõesti Jumala saadetu. „Aga Tema ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht, sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.““ (Mt 12:39,40)
Evangeeliume lugedes näeme, et Jeesuselt nõuti veenva tunnustähe tegemist rohkem kui ühel korral, aga nende nõudmiste peale ei teinud Jeesus midagi. Mõnelgi võib tekkida küsimus: miks? Kurb tõde on, et sellist tunnustähte, mis paneks uskuma kellegi, kes ei taha uskuda, pole olemas. Johannes tunnistas: „Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?““ (Jh 12:37,38) Tähendamissõnas rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest pani Jeesus Aabrahami suhu sõnad: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!“ (Lk 16:31) Seetõttu ei teinud ka Jeesus ühtki tunnustähte nii-öelda tellimise peale. See oleks olnud mõttetu. Algul tsiteeritud piiblilõigus lubas Jeesus siiski ühe tunnustähe – nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. Siin on vihje Jeesuse hauasolekule ja ülestõusmisele. Kui mitte muu, siis see pidanuks uskmatuid veenma, ja veeniski paljusid, kahjuks aga mitte enamust, Jeesust uskuma. Jeesus tõusis surnuist üles, aga kes ei tahtnud Jeesusesse uskuda, ei hakanud uskuma. Tema ülestõusmise vahetutel tunnistajatel, Jeesuse hauda valvanud rooma sõduritel kästi see hoopis maha salata.
Nüüd aga, kui kaua oli Jeesus hauas? Enamus kristlasi usub, et Jeesus suri ja pandi hauda reede pärastlõunal ning tõusis surnuist üles pühapäeva varahommikul. On inimesi, kes ei ole selle seisukohaga nõus, sest siis ei saanud Ta hauas olla kolme päeva ja kolme ööd. Kui Ta suri ja maeti reede pärastlõunal ning tõusis üles pühapäeva varahommikul, siis sai Ta hauas olla terve päeva vaid laupäeval, reede päeval sai Ta hauas olla vaid mõned tunnid, pühapäeva päeval, täpsemini hommikul, veelgi vähem. Öödest sai Ta hauas olla vaid kaks ööd – reede öösel vastu laupäeva ja laupäeva öösel vastu pühapäeva. Selleks et Ta saanuks hauas olla kolm päeva ja kolm ööd, pidanuks Ta kas surema ja hauda pandama paar päeva varem või üles tõusma paar päeva hiljem. Samas ei ole meil mõjuvat põhjust kahelda seisukohas, et Ta suri reedel ja tõusis surnuist üles pühapäeval, kuna see seisukoht lähtub Piiblist.
Alustagem Jeesuse ülestõusmisest. See toimus pühapäeva, Piibli sõnastuses, nädala esimese päeva varahommikul. Markus kirjutab: „Aga kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, näitas ta end esmalt Maarja Magdaleenale, kellest ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud...“ (Mk 16:9) Nädala esimesele päevale eelnes nädala seitsmes päev – hingamispäev ehk laupäev, mil Jeesus puhkas hauas. Laupäevale eelnes reede, mil Jeesus suri ja maeti. „Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma. Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.“ (Mk 16:1,2) Luuka järgi panid naised lõhnarohte valmis juba Jeesuse matmise päeval enne hingamispäeva saabumist, see tähendab enne päikese loojumist. „Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas. Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi. Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.“ (Lk 23:54-56) Ilmselt oli varutud lõhnarohte nende arvates vähe, mistõttu siis, „kui hingamispäev oli möödas“, see on kui hingamispäeva õhtul päike loojus, ostsid nad lõhnarohte juurde, ja nädala esimese päeva varahommikul läksid nad Jeesuse haua juurde, kus neid tabas üllatus – Jeesus oli üles tõusnud, üles tõusnud kolmandal päeval pärast matmist. Seega ei olnud Jeesus hauas kolme päeva ja kolme ööd, nagu ennustas. Või ei ennustanud? Mida ütles segaduses olevatele naistele ingel: „Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma““ (Lk 24:6,7).
Tõepoolest, meie artikli alguses tsiteeritud Jeesuse ennustus Tema hauasoleku kohta pole ainus. Mõni aeg hiljem rääkis Jeesus oma jüngritele sellest, mis Teda ees ootab, natuke teisiti. Mt 16:21 on kirjutatud: „Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama.“ Mt 17:22,23: „Aga kui nad olid kogunenud Galileasse, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad Tema ja kolmandal päeval äratatakse Ta üles.“ Ja nad jäid väga kurvaks.“ Mt 20:18,19: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.“ Seega – oma jüngritele ei öelnud Jeesus, et Ta on hauas kolm päeva ja kolm ööd, vaid et juba kolmandal päeval tõuseb Ta üles.
Miski ei klapi! Kas Piiblis on midagi valesti või on midagi valesti meie arusaamises Piiblist? Ilmselt on asi just viimases. Meil on hea meeles pidada, et loeme oma Piiblist paar tuhat aastat tagasi hoopis teises kultuuris ja teises keeles öeldu tõlget meie keelde. Meie Piibli Uus Testament on teatavasti tõlgitud kreeka keelest, Jeesus aga rääkis seda aramea keeles, mis oli tollal juutide igapäevane kõnekeel. Tema poolt öeldud arameakeelsed väljendid, mis tõlgiti tollasesse kreeka kõnekeelde, sellest omakorda teistesse keeltesse, ei pruukinud tähendada sõna-sõnalt sedasama, mida meie praegu oma Piiblist välja loeme. Olgu sellega, kuidas on, igatahes on Piiblis palju kordi öeldud, et Ta tõusis üles kolmandal päeval. Kui Jeesus liitus oma ülestõusmise päeval paari Emmausesse siirduva jüngriga, siis need, Jeesust ära tundmata, rääkisid Talle: „See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist“ (Lk 24:19-21). Tema kolmandal päeval ülestõusmisest rääkisid hiljem ka Peetrus ja Paulus. Peetrus rääkis Korneeliusele: „Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud...“ (Ap 10:39,40) Paulus kirjutas korintlastele: „Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi...“ (1Kr 15:3,4)
Kui võtta reedet, laupäeva ja pühapäeva nädalapäevadena, ilma päeva ja ööd eraldi võtmata, siis oli Jeesus hauas kolmel päeval – teatud aja reedel, terve ööpäeva laupäeval ja teatud aja pühapäeval. Meile aga on olulisem kui Jeesuse hauasoleku aeg, see, et Ta suri meie pattude eest, et me oma kahetsetud patud andeks saame, et Ta „loovutati meie üleastumiste pärast ja äratati üles meie õigekssaamise pärast“ (Rm 4:25).
