Jaanipäeva aegu külastas Eestit pastor Tom Evans, kes pidas siin kahepäevase seminari uute koguduste rajamise ja sõprusevangelismi teemal. Seminaritundide vaheajal küsis kõneleja käest mõned küsimused Soomes Helsingis eestlaste kogukonna jumalateenistuste eest vastutav Kristel Harjaks.
Kuidas sai sinust uute koguduste rajaja?
Mulle pakuti sellist võimalust. Ja teades, milliseks Jumal on mind loonud ja kujundanud, millised eesmärgid mulle andnud, võtsin pakutud võimalusest kinni. Kui olin seda teinud, mõistsin, et see ongi minu kutsumus.
Miks on uute koguduste rajamine vajalik ja oluline?
Uute koguduste rajamine on meie kiriku tuiksoon. Kui me seda ei tee, me sureme. Iga kogudus, mis praegu eksisteerib, rajati ju kunagi kellegi poolt. Nii et meie kirikut ei olekski olemas, kui ei olnuks koguduste rajamise liikumist. Kui me tahame liikuda edasi tulevikku ja kui me tahame, et Jeesus varsti tagasi tuleks, peame koguduste rajamist väga tõsiselt võtma.
Mõned arvavad, et olemasolevaid kogudusi võiks laiendada ja kasvatada, nende tegeleda, miks peaks laskma kogudustel jaguneda, uutel tekkida?
Sest Uus Testament kutsub meid üles minema sinna, kus inimesed on, kus nad elavad, meil ei ole palutud jääda vaid sinna, kus me juba oleme. Nii et kui kusagil on veel kogukondi, milleni me ei ole jõudnud, siis meid on kutsutud nende juurde minema. Ja muidugi peame ka seal tunnistustööd tegema, kus me ise elame. Me ei saa eeldada, et keegi, kes ei tunne Kristust, sõidaks maha pika tee selleks, et tulla ja kuulata sõnumit Jeesusest, me ise peame minema sinna, kus inimesed on.
Kuidas te valmistate ette pinnast uute koguduste rajamiseks ja mille pärast te siis kõige enam palvetate?
Jeesus ise ütles, et me peaksime palvetama töötegijate pärast, nii et ma alati palvetan inimeste pärast ja selle pärast, et nad oleksid tahtlikud midagi tegema. See on hea algus palvetele, eriti kui sa ise oled huvitatud koguduste rajamisest, siis peaksid sa palvetama, et Jumal juhataks sind inimesteni, keda Ta kutsub üles samasugusele teenistusele. Aga mis puudutab pinnase ette valmistamisesse, siis me peame nägema, kus Püha Vaim oma tööd teeb ja siis Temaga selles töös ühinema. Me peame nägema neid kohti, kus Jumal juba töötab, kus Ta avab uksi, ja me peaksime neid avatud uksi ära kasutama. Nii saame olla kindlad, et läheme Tema juhitud suunas. Teiseks me tahame alati, et n-ö emakogudus toetaks uue koguduse rajamise ettevõtmist, me tahame, et nad tunneksid, et nad on osad sellest projektist ja et nad saavad noore koguduse rajamisel abiks olla, saates sinna inimesi ja aidates erinevates valdkondades.
Kuidas selliseid inimesi leida?
Palve kaudu. Ma usun, et Jumal võib panna inimeste südamesse erilise kutse ja soovi, tahte midagi korda saata. Ja kuna Jumal teeb oma tööd, siis inimesed vastavad sellele kutsele. Ma näiteks palvetan iga kord enne inimeste ette astumist, sest ma tahan, et Püha Vaim oleks kohal enne mind, et Ta juba enne hakkaks inimeste südames oma tööd tegema. Ma tahan, et Püha Vaim hakkaks tööle varem kui mina. Koguduse rajamisega on sama lugu.
Kuidas sa innustad ja motiveerid koguduseliikmeid selleks tööks?
Ma tuletan koguduseliikmetele meelde meie kiriku missiooni – kuulutada evangeeliumi. Sellepärast me olemegi olemas. Kõik teised asjad seal ümber – osadus, toit, muusika – on kenad, aga need iseenesest ei ole meie eksisteerimise põhjus ega missioon. Ma kutsun inimesi tagasi meie esmase missiooni juurde. Ja ma muudkui räägin ja räägin sellest, kuni inimesed lõpuks sellest aru saavad.
Sa oled selle seminari käigus rääkinud sõprusevangelismist. Kuidas seda rakendada, kuidas saada esmast kontakti ja kuidas kutsuda inimesi koguduse osadusse?
Ma leian, et see toimib kõige lihtsamalt ühiste huvide baasilt, hobide ja nende asjade kaudu, mida me naudime. Üks asi, mis minu enda puhul hästi töötab, on see, et ma küsin eri kultuuridest olevatelt inimestelt, kust nad on pärit, ja kuna ma reisin väga palju, siis vahel juhtub, et ma olen käinud selles kohas, kust see inimene on pärit. Ja see annab meile ühise jututeema. Ja sealt omakorda on lihtne jõuda sõpruseni. See toimib minu puhul hästi. Kuid iga inimene peaks leidma selle valdkonna, kus temal on kõige lihtsam inimestega kontakti saada ja sõprussuhteid luua.
Piiblis on öeldud, et ühed külvavad ja teised lõikavad. Ja ma mõtlen palju selle peale, kuidas jõuda külvamise faasist edasi lõikamise faasi.
Nagu ma ka sellel seminaril olen rääkinud, on väga oluline, et inimesed tunneksid, et nad kuuluvad kuhugi, et neil on tarvis kogukonda ja osadust, enne kui nad oma otsuse teevad. Inimeste elu ja käitumine muutub alles pärast seda, kui nad kuuluvad koguduse osadusse, neist saavad oma käitumiselt kristlased ja adventistid alles siis, kui nad tunnevad, et on osa sellest kogukonnast. Nii et me peame meeles pidama, et oleksime inimestega kannatlikud, ja ootama, et Püha Vaim teeks oma head tööd nende südames. Me ei tohiks kiirustada ega sundida kedagi varem otsuseid vastu võtma, kui ta selleks valmis on. Nii et me peame töötama Püha Vaimu tempos.
Kuidas tekitada ilmalikes inimestes ja eemale jäänud koguduseliikmetes huvi koguduse vastu?
Ma arvan, et asjad algavad meist. Ma usun, et meie peame olema tulised ja elevil sellest, mida Jumal meie elus teeb. Kõigepealt peab Jumal meie elus tegutsema selleks, et inimesed näeksid meis midagi, mida nad igatsevad näha ka enda elus. Kui meie usk ei muuda midagi meie enda elus, miks peaksid inimesed olema kogudusest huvitatud? Jumal peab meie elu muutma, siis muutub see ligitõmbavaks ka teiste inimeste jaoks, nii et nad tahavad näha neid samu asju oma elus.
Küsis Kristel Harjaks, tõlkis Mervi Kalmus
