Aasta kõige pimedamal ajal on ilmselt igatsus valguse järele kõige suurem. Sel ajal tähistame ka Jeesuse, maailma valguse sündi. Sündmusest lauldakse ja kõneldakse ning kirikusaalid täituvad inimestega. Oluline on rääkida ka tulevikust, Kristuse teisest tulemisest. Selle sõnumi kuulutamise on oma elustiiliks valinud ka taanlasest tervisemisjonär Joachim Broegaard, kes sel sügisel mitmeid Eestimaa linnasid külastas.
Kuulajaskonna ees seisab noor mees, silmad säramas, olulisi põhitõdesid selgitamas. Kuidas siis tervis otseselt misjonitööga seotud on, selgitab ta juba ise.
Kõigepealt palun tutvusta end!
Minu nimi on Joachim Broegaard ja olen pärit Taanist.
Eelkõige olen kristlane, adventist. Hetkel olen samaaegselt nii õpilane kui ka õpetaja. Viimased viis aastat olen reisinud ning õpetanud Piiblit ja tervishoiutemaatikat eri paigus. Nüüd olen Taanis tagasi, sel nädalal on mul koolivaheaeg ja see on sisustatud Eesti-reisiga.
Kus sa Piiblit ja tervishoidu puudutavaid teemasid õppinud oled?
Olen läbinud erinevaid treeninguid ja koolitusprogramme. Nende kaudu juhatas Jumal mind tervise valdkonna juurde – tervislikud eluviisid, kuidas haigusi vältida ja neid ravida.
Aga väidetavalt mehed... nii sagedasti tervisele ei mõtle. Kuidas sinus see huvi täpsemalt tekkis?
(Joachimi muigel näoilmest on näha, et ta tabas mu mõtte juba poole lause pealt.) Minu perekond on eesotsas mu emaga alati tervislikke eluviise edendanud.
Olen üha enam mõistma hakanud, et kristlasena on mul vastutus hoida oma keha parimas töökorras. Ja see, kuidas ma oma elu elan, on üks Jumala austamise viise. Meie usk ei ole see, et lähen sünagoogi Jumalat kummardama ja kõik. Kristlik eluviis ja tervislik eluviis kuuluvad minu meelest kokku. Kui ma seda tõde iseendale teadvustasin, tahtsin selle kohta rohkem õppida.
Minu puhul oli üks mõjuv põhjus veel see, et tegin evangeeliumitööd juba enne, kui mul olid teadmised tervise valdkonnast. Inimestel on aga igasuguseid probleeme tervisega, seda nii Piibli ajastul kui ka tänapäeval... Ja nii ongi tervisest kõnelemine tegelikult kõige efektiivsem viis inimesteni jõudmisel.
Jumala Sõna jõuab meieni meie ajurakkude kaudu. Mida paremini need funktsioneerivad, seda paremini kuuleb inimene Püha Vaimu häält.
Kus sa oled käinud tervishoiust kõnelemas?
Minu praktika toimus osaliselt USAs. Adventkogudus on nagu üks suur pere – saad ühega sõbraks, tema kaudu saad hulga uusi tuttvaid ja nii edasi...
(Järgneva minuti jooksul vuristab Joachim hulga riike eri mandreilt, kus ta on kõnelemas käinud – alustades Ameerikaga ja lõpetades Aasia riikidega. Sinna vahele veel killuke Aafrikat. Mina kuulan ja mõtlen, et enamik ta ajast ongi tal vist kulunud reisimisele.)
Seega sulle meeldib reisimine. On see eesmärk omaette või...?
Jah, mulle meeldib reisida.
Minu vanematele ei meeldi reisimine ja lennukiga lendamine. Me ei reisinud praktiliselt mitte kunagi mitte kuhugi. Kui, siis läksime Kopenhaagenisse. Aga pealinn asus meie kodule piisavalt lähedal, nii et lennata ei olnud vaja. Nii ma otsustasingi, et kui mina suureks saan, siis minu elu on totaalselt teistsugune. Unistasin, et hakkan töötama arvutitega, tegutsema elektroonika valdkonnas.
Minu elus juhtusid mõned sündmused, mis muutsid mu mõtteviisi. Siis ma otsustasin, et tahan töötada Jumala heaks. Enne seda oli mul juba olnud soov reisida, aga see ei olnud teoks saanud. Nüüd sai minust tõsiusklik ja ma õppisin Jumalat isiklikult tundma. Reisimine sai lihtsalt osaks minu tööst. Kui aus olla, siis ma pole praktiliselt kunagi ühtegi reisipiletit ise ostnud, peale paari erandi, enamasti on mind kutsutud kõnelema.
Nõnda ongi minu lapsepõlveunistus täitunud. Jumal teab, mis meile meeldib. Kui see on hea asi ja läheb kokku Tema tahtega, siis Ta juhatabki meid sellele teele. Minu kogemus on see, et Tema tunneb mind kõige paremini ja teab, mis mulle hea on.
Ehkki... kui ma mõni aasta tagasi USAs olin, see oli ka üks evangelisatsiooni koolitus, reisisin ühest kohast teise ja mõne aja möödudes hakkasin soovima, et ei peaks pidevalt oma asju reisikohvrisse panema ja siis jälle lahti pakkima. Ja hakkasin näiteks mõningatest oma koju jäänud lemmikraamatutest puudust tundma. Kui aga lähen koju, siis ootab lisaks mu raamatutele tõenäoliselt juba uus kutse kuhugi õpetama minna. (Joachim viipab käega oma reisikotile ja lisab, et nädalasel reisil on tal ainult kõige hädavajalikumad asjad kaasas.)
Üks teemadest, millest ka Eestis rääkisid, puudutas geene ja DNA-d. Mis aspekt sind kõige rohkem paelub?
Minu jaoks seisneb küsimus selles, kas on mingisugust seost Piibli ja teadusuuringute vahel ja millist teadust meile näiteks koolis õpetatakse. Kas kristlus ja teadus ristuvad kusagil? Kui, siis kuidas ja kus see väljendub.
Ma olen avastanud, et evangeelium, mida me õpime kirikus ja piiblitunnis, õpetab meile, kuidas aidata organismil taastuda ja terveneda. Meile on antud erinevad käsud ja juhised. Võtame näiteks kümme käsku. Käsud anti loomisel – Jumal ütles ja nii sündiski. Kui Jumal ütles, et tekkigu puud, siis samaaegselt sisaldus käsus ka info, et puu kasvaks sirgeks ega oleks ühele poole kaldu. Me puutume kokku erinevate loodusseadustega, mille Jumal samuti juba maailma loomisel andis. Jumala käsud on meile samal ajal ka juhiseks. Ja kui me lähtume tervislike eluviiside juhistest ja elame vastavalt, siis meie organism funktsioneerib.
Rääkides tervisest, võtame ühe praktilise näite. Poeskäimise. Kui hakata vaatama, millest toidud koosnevad, siis nad on tegelikult täis igasugu E-aineid. Üsna keeruline midagi tervislikku leida.
Ma käin toidupoes küll. Aga tõepoolest, kasulik on lugeda seda väikeses kirjas teksti, milline on koostis. Kui ma leian sealt mingi kahjuliku aine, siis jätan lihtsalt pigem ostmata. Sest see on minu organismi jaoks mürk. Kui ma midagi aga väga vajan, siis ostan ära.
Enamasti on aga vahe selles, mida me vajame ja mida me tahame (muigab). Me läheme poodi, näeme midagi ja tahame. Aga see ei tähenda veel, et me tegelikult seda vajaksime.
Teisalt, enamasti on toidupoodides ka värsket toitu, näiteks puuvilju ja igasugu rohelist toitu. Me kristlastena peaksime oskama enda jaoks vahet teha: mida me tahame ja mida me vajame. Sest kui me teatud viisil sööme, võib meie organism märku anda, et me vajame seda. Aga kui me avastame, et see ei ole tervislik ja meie maitse-eelistused muutuvad, siis mõistame, et tegelikult olid selle taga hoopis meie söömisharjumused. Ja meile võib tõesti hakata maitsema hoopis tervislikum toit, millest me varem nii palju lugu ei pidanud.
Tänasel kogunemisel mainisid tervisega seoses põhikomponente. Kas saaksid need veel kord öelda?
Jah, meie rakud vajavad oma normaalseks toimimiseks järgmisi komponente: piisavalt hapnikku, piisavalt vett, ebavajalikest ainetest vabanemist, hoidumist mürgistest ja toksilistest ainetest. Need komponendid on siis terve organismi eelduseks. Ilma hapnikuta peame vastu paar minutit, veeta paar päeva, olenevalt toksilise aine iseloomust mõjub see surmavalt alates paarist sekundist kuni alles aastate pärast. Oluline on see, et me hoolitseksime oma organismi eest.
Milline on adventistide üldine suhtumine lihasse?
See oleneb, mis riigist me räägime. Ometi on teatud seos sellega, kui palju nad iseseisvalt Piiblit õpivad, sest Piibel õpetab, et meie ihu on Püha Vaimu tempel. Seega Jumal teab, mis meile parim on ja siis me ka järgime Tema tahtmist.
Nüüd võib esitada küsimuse, miks Jeesus sõi liha. Ilmselt paari minutiga me seda siin lahti ei mõtesta. Aga enamikus riikidest, kus liha moodustab inimese igapäevases menüüs peamise osa, ei ole ilmastikuolude tõttu muud toitu lihtsalt saada. Tegelikult on aga hulk vajalikke toitaineid, mida me lihast ei saa. Ja seetõttu jääb nende inimeste eluiga ka lühemaks. Seega mina näen tugevat seost toitumise ja eluea pikkuse vahel.
Pärast veeuputust said Noa järeltulijad loa süüa liha. Teised sõid juba enne veeuputust. Miks nad hakkasid liha sööma – see oli ilmselt kõige kättesaadavam. Ja kui vaadata inimese eluiga, siis üsna pea pärast veeuputust lühenes see ju märgatavalt.
Seega sööge parimat toitu, mida te saate, vastavalt Piibli juhistele. Eristada tuleks muidugi ka puhast ja roojast liha. Vahet pole, kui palju sa seale juurvilju ja küüslauku söödaksid, ta jääb ikka seaks.
Kui sul on võimalus valida midagi paremat... kartulit ja muud taimetoitu, vali need. Kui valime toorained, saame sealsed mineraalid ja vitamiinid otse kätte. Kui aga liha, saame teistkordsel seedimisel vähemal määral kätte need ained, mida lehm juba korra on seedinud. Siis me ei saa nii palju kasulikke aineid kui otse taimi süües.
Kui juurviljad, seemned ja kõik muu on kättesaadav, siis miks inimene tahab liha süüa? Sest see maitseb hästi (silmad löövad särama). Ma olen olnud lihatoiduline. Ja liha maitses mulle. Aga miks ta maitses? Sest lihas on teatud hormoonid, mida kutsutakse ka jääkhormoonideks. Põhimõtteliselt on see uriin, mis teeb liha maitsvaks. Sa sööd koos lihaga ka looma organismis olevad jääkained ära.
Eraldi teema on koššerliha, mida juudid söövad. Nad puhastavad liha korralikult ära ja pesevad, et verest puhtaks saada. Aga kui liha on verest puhas, siis on ka lihale omane hea maitse kadunud. Et ei maitse nii hästi. Nii ma olen kuulnud.
Kui ostame poest liha, siis just veres ja rasvas on jääkained. Jumal ütles, et puhastage liha verest, sest just veres on kõige rohkem meie jaoks kahjulikke aineid. Näib, et kristlased on tänapäeval selle ära unustanud.
Rääkides veeteraapiast – kui suure valdkonnaga tegu on? Kas me tegelikult oskame kasutada olemasolevaid võimalusi oma tervise hüvanguks?
Oleneb, kuidas me seda terminit piiritleme. Kas me räägime meditsiinilisest kasutusest või ka igapäevasest. Ja millisest vee olekust on jutt: jää, vedelik või aur. Enamik inimesi käib ju iga päev duši all ja see on ka veeteraapia.
Aga kuidas otseselt veeteraapia abil vältida haigusi... Enne farmaatsiatööstuse võidukäiku oli veeteraapial märksa suurem kasutusala kui tänapäeval. Ajaloost on teada, et näiteks viissada aastat tagasi kasutati haiguste raviks kõikvõimalikke vanne ja veeteraapiaid. Ja need töötasid. Veeteraapiaga võideldakse tegelikult ka vähi vastu.
Minnes USA ajaloos tagasi, näeme, et doktor Kellogg ravis samuti veeteraapia abil. Sel on imeline võime stimuleerida immuunsüsteemi ja vereringet. Kui inimene pole näiteks kaua kõndinud, siis teatud vesiravi abil taastuvad lihased kiiremini.
Jah, veeteraapiat võiks tegelikult rohkem kasutada. Kas või meie kodudes. Näiteks vaheldumisi sooja ja külma dušši võttes. On mitmeid teisigi nippe, mida saaks kodus kasutada. Veeteraapial on ka valuvaigistav toime ja nii on selliseid juhtumeid mitmeid, mil vesiteraapiast abi on. Kasutades neid võimalusi, muudame oma elu tervislikumaks ja tervemaks.
Mis oli see eesmärk, miks tulid Eestisse?
Eesmärk... adventistidena on meil kõigil üks peamine eesmärk. See on kuulutada igavikulist evangeeliumi kogu maailmale. Ilmutuse 14. peatükist kolme ingli kuulutust. Me usume sellesse. Ja me usume sõnumi jagamise olulisusesse, sest see aitab inimestel valmistuda Kristuse teiseks tulekuks. Aga selle asemel, et anda inimestele evangeelium, me anname neile konkreetsed juhised eluks. Seda nimetatakse parema käe evangeeliumiks. Kohe seletan, mida see tähendab.
Parem käsi on see, mis avab uksi. Kui me tahame töötada inimeste südamega, siis enne kui me saame evangeeliumiga nendeni jõuda, tuleb meil uks avada. Isegi, kui uks ei ole alguses lukus. Ka Jeesus pühendas suure osa oma ajast haigete tervendamisele. Mõned väidavad mäejutlusele toetudes küll vastupidist, ent kõiki sündmusi ei pandud ju kirja. Ilmselt toimus palju rohkem imesid, kui Piiblisse on kirja pandud. Ta hoolib inimestest ja tahab meile parimat. Ta avas oma tegevusega uksi. Inimesed ootasid ju Jumalat, kes armastaks neid ja hooliks neist. Ja selline tegevus avab uksi.
Mida rohkem inimesi selles töös kaasa lööb, seda parem. Koguduseliikmeid on kutsutud astuma Jeesuse jälgedes. See tähendab ka, et aitame teistel end paremini tunda. Meist kõigist ei saa arste ja meditsiiniõdesid. Aga meil kõigil on võimalus omandada teadmisi tervislike eluviiside kohta ja jagada õpitut teistega. Me ei vabane küll kõigist haigustest, aga leevendust saab ikka.
Ja kui inimene on tervem, on ta vaim selgem ja ta on valmis kuulma ka seda sõnumit, mis meil tema jaoks on. Ma usun, et Jeesus tuleb peagi tagasi. See on ka sisemise sunni ajend, miks ma Eestisse tulin ja miks ma mujal käin tervisest kõnelemas. Jagades seda sõnumit, saan ka ise alati väga õnnistatud.
