Ilm 12:7–12 on kirjutatud: „Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid. Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas. Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad – ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga. Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl. Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani. Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.““
„Suur lohe ... see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad“ (Ilm 12:9) alustas oma eksitava tegevusega maa peal „Eedenis, Jumala aias“ (Hs 28:13) vastloodud inimese juures. Seda võime lugeda 1Ms 3. peatükist. Kuulekuse prooviks oli Jumal keelanud esimesel inimpaaril süüa ühe konkreetse puu vilja. Seda puud nimetati hea ja kurja tundmise puuks. Sellest söömise tagajärg pidi olema surm. Saatanal läks korda Eeva eksitada, panna ta uskuma, et surma asemel kogeb ta sellest puust söömisel hoopis targaks saamist. „Ja madu ütles naisele: „Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.“ Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.“ (1Ms 3:4–6) Jeesus ütles Saatana kohta: „Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.“ (Jh 8:44) Vale isana on ta vale „leiutaja“, esimene valetaja. Saatan valetas, aga Eeva uskus teda. Aadam soovis olla Eevaga solidaarne ja Eeva pakkumisel sõi ka keelatut. Saatan väitis, et te ei sure, kindlasti mitte! Tõde on aga, et nii Eeva kui Aadam on surnud. Samuti on kogu inimkond surelik. „Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.“ (Rm 5:12) Kuigi „üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm“, ei sure me ainult tema patu tõttu, vaid „nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.“ „Sest patu palk on surm“ (Rm 6:23), aga see on juba omaette teema. Jeesuse sõnul on Saatan mõrtsukas. Ta on seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Kuigi Eeva ja Aadama puhul ei pannud ta niiöelda kätt nende külge, on ta siiski nende surmas süüdi, kuna ilma tema valeta poleks Eeva keelatut võtnud. Samuti on ta kaudselt süüdi iga inimese surmas, keda ta on eksitades patule ahvatlenud. Mõrtsukas, kelle hingel on miljardid elud!
Tänapäevaseid väljendeid kasutades võib Saatana tegevuse kohta öelda, et ta kasutab nii füüsilist kui ka vaimset terrorit. Ega ilmaasjata öelda Ilm 12:12: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.“ Iiobi raamatust leiame, kuidas ta kõigepealt seab kahtluse alla hea inimese südamest tuleva headuse ja siira jumalakartuse, nimetades seda omakasupüüdeks. Jumala hinnang Iiobi kohta oli: „Tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.“ (Ii 1:8) Saatan aga ütles selle kohta Jumalale: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab? Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal. Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Kas ta siis õnnistab su palet?“ (Ii 1:9–11) Jumal oli Iiobis nii kindel, et lubas Saatanal teda mitu korda kiusata. Siis Issand ütles Saatanale: „Vaata, kõik, mis tal on, olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!“ (Ii 1:12) Kuidas Saatan seda tegi? Kasutades teisi inimesi ja loodusjõude, jäädes ise justkui kõrvaltvaatajaks. Kui Jumal oli andnud Saatanale loa „pista käsi“ Iiobi vara ja pere külge, hakkasid juhtuma õnnetused. Kõigepealt teatatakse seebalaste röövjõugust, kes võttis Iiobi härjad ja eeslid, lüües maha „poisid“, kelle hoole all need olid. Siis „Jumala tuli [välk?] langes taevast ning süütas lambad, kitsed ja poisid ning põletas nad ära.“ Siis tuli kaldealaste röövjõuk, kes võttis ära kaamelid, lüües maha „poisid“, kelle hoole all need olid. Siis purustas tormituul maja, milles Iiobi lapsed olid pidu pidamas, nii et nad kõik said surma. Kõigele sellele vaatamata jäi Iiob vagaks ja jumalakartlikuks, mis lükkas otsustavalt ümber Saatana väite, et Iiobi jumalakartus on omakasupüüdlik. Seepeale „kauples“ Saatan Jumalalt välja loa puutuda ka Iiobi enda külge. Siis kasutas Saatan haigusetekitajaid. „Siis saatan läks Issanda juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.“ (Ii 2:7) Kõiki neid vahendeid, mida ta kasutas Iiobi juures, on ta kasutanud läbi aegade ja kasutab ikka veel.
Saatan kasutab tema poolt eksitatud inimesi mitte ainult kuritegevuses, vaid, mis veelgi halvem, teiste inimeste eksitamisel. Olles eksitatud, muutus Eeva Saatana tööriistaks, et ka Aadam patustaks. Jeesus hoiatas: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: „Mina olen Kristus!“ ja eksitavad paljusid. /.../ Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.“ (Mt 24:4,11) Võib eksimatult öelda, et need kõik on Saatana tööriistad. Paulus hoiatas ka teatud valeapostlite eest: „Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks. Ja see ei ole ime, sest Saatan ise moondab ennast valguse ingliks. Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi!“ (2Kr 11:13–15)
Ometi peame teadma, et Saatana eksitamised, ahvatlused ja mõjutused ei võta üheltki patuselt ära oma vastutust. See jääb. Eeva polnud sunnitud Saatanat uskuma ega keelatud vilja ka Aadamale pakkuma! Aadam polnud sunnitud seda võtma. Mina ja sina pole sunnitud patu ahvatlustele järele andma! Kogu inimkond osaleb nüüd suures võitluses Kristuse ja Saatana vahel, mille märklauaks on Jumala iseloom, Tema käsk ning Tema ülim võim universumi üle. See konflikt sai alguse taevas, kui üks valikuvabadusega varustatud loodolevus muutus eneseülendamise kaudu Saatanaks, Jumala vastaseks, ning juhtis osa ingleid mässama Jumala vastu. Selle mässu vaimu tõi ta ka siia maailma, kui ta juhtis Aadamat ja Eevat patustama Jumala vastu. Selle patu tulemuseks oli Jumala kuju moondumine inimeses, korratuse süvenemine loodud maailmas ning selle hävimine ülemaailmses veeuputuses. Meie maailm sai areeniks, kus toimub kõikehaarav võitlus, mida jälgib kogu loodu ja millest armastuse Jumal tuleb lõpuks välja õigeksmõistetuna. Et abistada oma rahvast selles võitluses, saadab Kristus Püha Vaimu ja ustavad inglid neid juhtima, kaitsma ja toetama päästmise teel. Maailmale kaasa tundva hädakuulutuse juures (Ilm 12:11-12) on julgustav sõnum: „Nemad [Jumala ustavad lapsed] on ta [Saatana] ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.“ Jeesus julgustab: „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.“ (Jh 16:33)
