Jõhvis käib praegu vilgas kirikuehitus ning seetõttu palusin pastor Viktor Nõmmikut, et ta annaks ülevaate ehituse tagamaadest ning tulevikuplaanidest.
Alustuseks, räägi lühidalt, kuidas ja kellel tekkis idee ehitada Jõhvi linna adventkirik!
Vajadus ehitada kirikuhoonet on õhus olnud juba üle 10 aasta. Kui meie pere 1993. aastal Narvast Jõhvi kolis, kogunes SPA Jõhvi kogudus Marja tänaval asuvasse kiriku jaoks kohandatud eramajja. Nagu teame, oli üheksakümnendatel aastatel soodne aeg evangeeliumitööks. Nii ka Jõhvi kandis, pärast seminaride läbiviimist koguduse liikmeskond kahekordistus!
Ja kuna meie väike kirikusaal enam rahvast ära ei mahutanud ja ka maja ise asus ebamugavas kohas - päris linna servas, kaugel bussipeatusest. Ja siis tekkiski uue kiriku ehitamise idee.
Mäletan 1994. aastat, kui sõitsime ringi vend Tõnu Jugariga terve päeva, otsides sobivat hoonet. Kuid Jumala ajagraafikus ei olnud tookord veel õige aeg ja kogudus ei olnud selleks valmis. Mõned koguduseliikmed ei suutnud mõista muutuste vajalikkust. Nad olid kinni jäänud mälestustesse sündidest, ristimistest ja vaimulikust toitmisest vana hoone juures. Kuid igas koguduses on olemas edasiviiv jõud. Jõhvis on selle jõu kandjateks praegu neli perekonda: Nõmmikud, Kangurid, Smirnovid ja Marenkovid. Ideed ehitada Jõhvi linna adventkirik toetas ka Juss Maureri pere ja AKELi juhtkond.
Mille järgi valiti tulevase hoone asukoht?
Hoonet ehitades on vaja silmas pidada kolme tähtsat märksõna: esiteks asukoht, teiseks asukoht ja kolmandaks asukoht! Sest kui hoone ehitada kehva kohta, kus maa on soetamiseks piisavalt odav, ei ole see kirik valmides sugugi nii väärtuslik, kui alguses arvata võis. Nii oli ka meie sooviks, et hoone asuks võimalikult Jõhvi kesklinnas.
Kuna koguduseliikmed elavad nii Jõhvis kui Kohtla-Järvel – seega umbes 15 km raadiuses, oli üheks võtmeküsimuseks samuti bussipeatuse lähedus. Õige asukoha leidmine nõudis palju aega ja pingutusi. Samuti on iga asja jaoks päikese all oma aeg. Asukoha leidmise ime sündis aasta tagasi, 10. veebruaril 2009. Ja mis kõige hämmastavam: Jumalal oli meie jaoks just selline koht valmis vaadatud! Lähim linnaliinide bussipeatus asub vähem kui saja meetri kaugusel, maaliinide bussijaama jõuab pärast umbes 7-minutilist jalutuskäiku.
Asukoha osas on huvitav veel see, et umbes 500 m pikkusele mõttelisele joonele jäävad meie tulevase kiriku tornist pisut kõrgema torniga luteri kirik, kohalik mängupõrgu, siis meie kirik, ehituses olev uus kohtumaja ja Jehoova tunnistajate kuningriigisaal.
Kuidas kirikuhoone ehitusprojekt sündis? Kas koguduse vajadused ja soovid ning arhitekti nägemus kattusid täielikult? Kui kiiresti tekkis paberile visioon ehitatavast hoonest?
Kirikuhoone ehitusprojekt sündis kolme inimese peas. Idee hoone vundamendi kuju kohta andis Jõhvi linna peaarhitekt Andres Toome, kui ta krundi detailplaneeringuga tegeles. Vahepeal tegi visiooni kohta pakkumise ka üks arhitektuurifirma, kuid nende ideed olid üsnagi utoopilised ja kosmilist laadi.
Üksikasjalikum, funktsionaalne ja mahuline ettekujutus tulevasest kirkust sündis minu peas. Paberile joonistas selle pilkupüüdva hoone noor tubli adventistist arhitekt Risto Räägel, kes täiendas projekti erinevate huvitavate ettepanekutega nagu aatrium ja akende kujundus.
See oli pikk ja aegavõttev protsess, mis kestis peaaegu kümme kuud. Kogudusena ülistavad adventistid tavaliselt lihtsust ja selle tulemusena oleme tõrksad eraldama raha ilusate hoonete ehitamiseks. Samas näeme, et Jumal nõudis märgatavat ilu koguduse telgi jaoks kõrbes ning Ta õnnistas templite ehitamist Vanas Testamendis heldekäeliselt. Nii saame aru, et pilkupüüdev hoone elava liiklusega kohas on püsiv ja positiivne reklaam kogudusele ja tema tõekspidamistele.
Nagu ma aru saan, siis see kirikuhoone hakkab täitma mitmeid funktsioone. Lisaks jumalateenistustele on oluline ka suunatus väljapoole, et jõuda erinevate inimgruppideni.
Jah, ma usun siiralt, et koguduse esmane missioon peab siiski olema suunatud mitte sisse-, vaid väljapoole. Iga kogudus peaks endale esitama rasked küsimused: millised on meie pikemaajalised plaanid? Kas liikmete arvu kasvamisel kogudus suureneb või laguneb väiksemateks koguduseks? Kas oleks vajadus kogudusekooli järele, kas on piisavalt ruumi sotsiaalsete sündmuste läbiviimiseks? Kas on mõeldud noortele ja lastele? Kas hoone projekteerimisel arvestati sellega, et ta peaks olema atraktiivne ja samas intiimne?
Peame oma kiriku ühiseks missiooniks tänavanoorte sotsialiseerimist, hingehoidu ja jumalateenistusi, kodutute supikööki ja humanitaarabi jagamist. Samuti on meie sooviks ja unistuseks tegeleda selles hoones rasketest ja probleemsetest peredest laste abistamisega, avada päevakeskus korrektsioonilise sotsiaaltöö arendamiseks, et aidata jõudumööda kaasa ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamisele ja leevendamisele. Mõistame, et kogudus ei suuda küll asendada kodu, kuid saab toetada kodust kasvatust ja arendada keskusi, ümbritseda last sõbralikkuse, tähelepanu, positiivsete emotsioonidega ja tunnustada teda edusammude korral.
Koguduse visiooniks on eetiline, terve ja turvaline ühiskond, kus kirikul on kindel sotsiaalne orientatsioon ja tähendus. Usun, et ideaalne pühakoda on osadeks jaotatud, milles vajaduse korral saab ruume uste avamise või sulgemisega suuremaks või väiksemaks muuta.
Viimane aasta on Jõhvi kirikuhoone ehituse seisukohalt olnud märkmisväärne – alustades krundi ostmisest ja lõpetades nurgakivi panemisega. Rääkides nüüd nurgakivi panekust, siis kirjelda natuke seda pidulikku sündmust!
Nurgakivi paneku jumalateenistusest oli ka juttu märtsikuu Meie Ajas. Tegelikult, veebruari viimasel hingamispäeval ei olnud päris nurgakivi panekut, vaid see oli vundamendi sisseõnnistamise teenistus, sest ehitamist on juba alustatud ja tehtud päris palju. Nulltsükkel on täitsa valmis. Usun, et vundamendi sisseõnnistamise teenistus julgustas meie kogudust ja kõiki Eesti adventkogudusi ehitusprojektis aktiivsemalt osalema ning selle toetamisega liituma.
Niisugune üritus äratab minus entusiasmi, sest adventkogudused on juba mõnda aega seda ehitust toetanud, palvetanud ja annetusi kogunud. Viimaks hakkab paistma ka mingi lahendus ja edasiminek. Siinkohal tahaksin tänada Balti Uniooni ja Eesti Liidu presidenti tugeva toetuse eest ja sõbralikku Jõhvi metodistide kogudust ning armsat pastorit Artur Põldu. Selliseid inimesi kohates veendud ikka ja jälle, et maailmas ikka on häid inimesi!
Kui palju inimesi praegu kiriku ehitusel aktiivselt kaasa lööb?
Täna näiteks osales kiriku ehitusel aktiivselt kuus inimest, kuid vahepeal, kui meie oma jõududega kanalisatsioonitrassi kaevasime, oli töötegijaid 26. Märtsis takistas meid rohkem talvine ilm, mitte inimeste puudus.
Aprillis alustab ehitusfirma esimese korruse seinte ladumist Columbia kivist ja seda kuni kirikutorni viimaste ridadeni. Loodame, et selle tööga saadakse valmis juba jaanipäevaks. Siis plaanime enne külmade tulekut panna peale katuse ja ette aknad-uksed. Unistada ju võib, sest kui Jumal unistab, Ta naeratab...
Kes need ehitajad on?
Kõik on vabatahtlikud. Need, kel tahtmist ja võimalust, tulevad.
Vaadates fotosid, siis mehi ja naisi on pea pooleks. Kas naised ka ehitavad?
Jah, üks naine paneb meil plaate. Teine teeb iga päev süüa ja kolmas ka koristab ja ehitab... nii et nii ja naa.
On räägitud ka Maranatha projektidest. Kas teie proovite kiriku ehitada valmis oma jõududega või on ka plaanis väljaspoolt abi kutsuda?
Olen uurinud neid võimalusi, aga paistab, et meil ei ole seda õnne nii palju, et nad tuleks. Sest nagu ma aru saan, on vaja inimestele ka maksta ja transport muretseda ja nii edasi. Nii et me oleme ehitanud oma jõududega, vähemalt senimaani. Ja rohkem rahvast on just oma kirikust – nemad tulevad ja aitavad.
Kas oled mõelnud sellele, et mujal Eesti linnades võib olla inimesi, kes oleksid valmis tulema ja ehitusel kaasa lööma?
Jah. Ma tegin juba mitu vihjet pastoritele ja rääkisin, et nad tuleksid ehitama. Varsti lubas tulla Toivo, Tallinna I koguduse pastor. Ka Andres Ploompuul oli selline mõte, et ta tuleks nädalaks siia appi. Ja Narvast on mõned inimesed juba abiks käinud.
Oled ise elukutseline ehitaja ja nüüd tegutsed aktiivselt kiriku ehitamisega. Oled sa seda kunagi varem ette kujutanud, et sul avaneb võimalus organiseerida kiriku ehitamist?
Tegelikult ei ole ma paberite järgi mitte elukutseline ehitaja, vaid tehnik-mehaanik, sest olen lõpetanud Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi autode tehnilise hooldamise ja remondi erialal. Kuid see asjaolu tõesti ei ole seganud mul aktiivselt ehitamisega tegeleda. Mulle õpetas ehitamist ja innustas sellega tegelema minu isa Villi. Kuid iga hea and tuleb siiski Taevaselt Isalt.
Minu elus on tihti olnud nii, et õhtul ma ei teadnud, kuidas ühte või teist ehitusasja teha, kuid hommikul ärgates oli peas valmis tehniline lahendus ja isegi detailne disainplaan. Mäletan aega, kui ehitasime Narvas koos metodistidega Rahu kirikut. Oli 7. jaanuar, kui astusime koos vend Velloga pakaselisel päeval sisse külma hoonesse, plaaniga peasaali seinu krohvida. 10 päeva hiljem oli saal krohvitud, seinad soojad ja kuivanud. Vaadates selle hoone fassaadi, mis kuni tänase päevani samasugusena seisab, tundub see kauge aeg uskumatuna... Ka üks inimene suudab oma kahe käega palju ära teha!
Käesoleval kuul, täpsemalt siis 17. aprillil toimub misjonipäeva raames annetus Jõhvi kiriku ehituse tarbeks. Millised on ehitusplaanid, mis peaks kogutava summa eest valmima?
Tänu ohvrimeelsetele südametele võimaldas sügisene korjandus kokku panna nii suure summa, et see kattis täpselt nulltsükli paneelide maksumuse. Seda oli väga meeldiv tõdeda. Nüüd usume, et Jumal õhutab inimesi annetama kahe ülejäänud korruse paneelide jaoks!
