„Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!“ (Luuka 18:16)
Lapse usuline areng kulgeb käsikäes tema üldise füüsilise, vaimse ja emotsionaalse kasvuga. Jumala tundmaõppimine ei toimu ühekorraga, vaid sammhaaval – vastavalt lapse võimele mõista, kogeda ja väljendada usku. Igal arenguetapil on oma eripära, mis aitab täiskasvanul lapse usku sobival viisil toetada.
Imik ja väikelaps kogevad usku läbi turvatunde. Kui lapse ümber on armastavad ja hoolivad täiskasvanud, loob see esimese kujutluse Jumalast kui heast ja usaldusväärsest. Nad tajuvad positiivseid hoiakuid, nagu rõõmu, austust ja tänu, ning reageerivad sellele omal viisil. Väikesed palved või laulud koos käte kokkupanekuga on nende jaoks loomulikud usulise väljenduse vormid.
Eelkooliealine laps mõistab maailma piltlikult ja sõna-sõnaliselt. Ta usub kõike, mida talle räägitakse, ning õpib kõige paremini jäljendades. Kui vanemad ja õpetajad palvetavad, tänavad ja räägivad Jumalast armastavalt, omandab laps need hoiakud. Selles vanuses õpivad nad, et Jumal on hea ja armastav, ning saavad esmase arusaama heast ja halvast.
Algkoolieas muutub lapse usk teadlikumaks. Ta oskab kuulata piiblilugusid, küsida küsimusi ja seostada kuuldut oma eluga. Ta usub õpetust, mida talle edasi antakse, ja soovib Jumalale meeldida. Palve muutub harjumuseks ning laps hakkab mõistma, et Jumalaga saab rääkida nii rõõmudes kui muredes. Samuti areneb õiglustunne ja arusaam patust ja andestusest.
Noorukiea alguses hakkab laps uskuma mitte ainult seepärast, et „nii öeldi“, vaid ta tunnetab, et Jumal on isiklikult oluline. Ta võib soovida ristimist või osaleda koguduse elus teadlikumalt. Samal ajal vajab ta kinnitust, et Jumal mõistab teda, kuuleb palveid ja on kohal ka siis, kui kõik tundub keeruline. Varateismelise usk muutub kriitilisemaks ja isiklikumaks. Ta esitab küsimusi ja võib mõningaid varem omaks võetud tõdesid kahtluse alla seada. See ei ole usust eemaldumine, vaid loomulik osa küpsemisest – oma usu ümber mõtestamine. Noored vajavad sel perioodil ausaid ja avatud täiskasvanuid, kes jagavad oma isiklikku usukogemust ning aitavad näha, et Jumal armastab neid tingimusteta ka siis, kui nad kõhklevad.
Noorukiea alguses hakkab laps uskuma mitte ainult seepärast, et „nii öeldi“, vaid ta tunnetab, et Jumal on isiklikult oluline.
Lapse usuline areng on teekond usaldusest teadlikkuseni ja lõpuks isikliku suhte kujunemiseni Jumalaga. Usu arengu kõrgeim eesmärk võiks olla välja jõuda nii kaugele nagu Kaanani naine, kelle usku Jeesus kiitis ja kelle usk muutis omakorda tema lapse elu.
„Siis Jeesus vastas talle: „Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!“ Ja tema tütar paranes selsamal tunnil.“ (Matteuse 15:28)
Täiskasvanu roll on lapse usu arengu teekonnal olla tunnistaja, toetaja ja juhendaja, mitte sundija. Meie ülesandeks on luua keskkond, kus usk saab kasvada loomulikult, armastuse ja turvatunde pinnalt.
Viimased soovitused, mida pean oluliseks lapse usu arengu toetamisel.
Anna võimalus usku kogeda – loo turvaline ja hooliv keskkond, rutiinid ja lühikesed rituaalid, võimalda lapsel osaleda.
Loo võimalused kuuluda gruppi – paku sõbralikku kogukonda, rühmategevusi ja eeskujusid.
Otsige koos usku – loo turvaline ruum küsimusteks, võimalda dialooge ja arutelusid.
Igale isikule oma usk – paku teenimisvõimalusi, sügavamaid uurimisi ning analüüse ja kogukonna tegevustes osalemist. Ära unusta tunnustamist.
Loo kaasav kogukond + rutiin = tugev alustugi, kuhu usk saab kinnituda.
Ära lükka küsimusi eemale – otsiv etapp on vajalik oma usu tekkimiseks; tähtis on vastuste ja koosmõtlemise võimalus.
Mitmekihiline tegevus – planeeri tegevusi nii, et nad vastaksid erinevatele õpistiilidele: rituaalid ja mängud, grupitöö, arutelud ja kursused, uurimistööd ja projektid, teenimine ja usu jagamine.
Proovisin panna kogu jutustatud teksti ka tabelisse. Mõnel inimesel on kergem infot töödelda ja omandada, kui silme ees on võrdlev tabel. Selles tabelis on lapse arenguetapid hästi kokkusurutult välja toodud, toetudes Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooriale ja Piaget’ lapse kognitiivse arengu teooriale. Lisasin vaimuliku arengu iseloomulikud omadused ja peamised vajadused, mille toetamisele tasub tähelepanu pöörata, Westerhoffi nelja usulise arengu etapi kontekstis: kogetud usk, kuuluvuse usk, otsiv usk ja omandatud usk. Vanuseastmed ei ole jäigalt piiritletud, pigem sümboolsed.
Vanus / Etapp | Füüsiline areng | Vaimne areng | Emotsionaalne ja sotsiaalne areng | Vaimulik areng | Peamised arenguvajadused |
0–2 a (algaja) KOGETUD USK | Kiire kasv, väsivad kergesti; ei suuda kaua istuda ega püsida ühe tegevuse juures. | Tähelepanu 1–2 minutit; õpivad jäljendades ja tegutsedes; väikesed sammud korraga. | Egotsentrilised, kardavad lahusolekut, väljendavad vajadusi nutuga, kiinduvad armastavasse täiskasvanusse. | Tajuvad hoiakuid (rõõm, austus, ootus), tunnevad Jeesuse pilti ja nime, palvetavad lühidalt. | Võim, vabadus, valikud, sõltumatus, turvalisus, positiivsed emotsioonid, kogemused. |
3–5 a (lasteaed) KOGETUD JA KUULUVUSE USK | Arenevad suured lihased, aktiivsed, uudishimulikud, väsivad kiiresti, peenmotoorika nõrk. | Piiratud kuulamisvõime, kiire mälu, naudivad kordamist, õpivad mängides ja tegutsedes, keskendumine 3–6 min. | Õpivad emotsioone sõnastama ja kontrollima, nutavad kergesti, soovivad sõprust, kuid mängivad sageli eraldi. | Õpivad, et Jumal armastab neid; eristavad head ja halba, õpivad austama Jumalat ja iseennast. | Vabadus, võim, piirid, lõbusus ehk positiivsed tundmused, distsipliin ja struktuur, liikumine, kogemused. |
6–9 a (algkool) KUULUVUSE USK | Hea koordinatsioon ja tasakaal, energilised, naudivad õppimist ja harjutamist. | Õpivad lugema, mõtlevad sõna-sõnaliselt, kuid hakkavad tajuma tasapisi abstraktsust, huvi faktide, lugude ja õiglustunde vastu, hea mälu. | Õpivad emotsioonide kontrolli ja sotsiaalseid oskusi, vajavad tunnustust, kardavad kaotusi. | Mõistavad sümboleid, usuvad õpetust, soovivad Jumalale meeldida, hakkavad palvetama ja teenima. | Vastutus, saavutustunne, enesekindlus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused, liikumine, kogemused, osadus. |
10–11 a (nooruk) KUULUVUSE VÕI KA OTSIV USK | Küpsemine algab, energilised ja jutukad, hea kujutlusvõime ja verbaalsed võimed. | Suudavad mõelda abstraktselt, arutlevad põhjus-tagajärg seoste üle, keskendumisvõime paraneb. | Tuju-kõikumised, edu- ja tunnustusvajadus, võtavad end tõsiselt, kujunevad väärtused. | Vajavad praktilist usku, tunnevad vastutust pattude eest, võivad soovida ristimist, otsivad eeskujusid. | Vastutus, vilumus, enesekindlus, sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste arendamine, osadus. |
12–13 a (teismeline) OTSIV USK VÕI JUBA KA OMANDATUD USK | Puberteet, kiire kasv, kohmakus, tegutsemisvajadus, keha hakkab muutuma. | Hästi arenenud abstraktne mõtlemine, kahtlevad autoriteetides, otsivad loogilisi põhjuseid, õpivad huvipõhiselt. | Enesekindluse puudus, tujukus, väärtuste kontrollimine, vajadus individuaalsuse ja tunnustuse järele. | Uued küsimused usu ja Jumala kohta, vajadus isikliku usu kinnitamiseks, otsivad praktilist usku. | Otsustusvõime, iseseisvus, tunnustus, vabadus ja vastutus, oma identiteedi leidmine, kogemused, osadus. |
