Aprill on stressiteadlikkuse kuu — aeg, et peatuda,
hingata ja pöörata tähelepanu oma vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele
heaolule. Kiire elutempo, pidevad ootused ja suur koormus võivad meie tervisele
sügava jälje jätta. Stress on elu loomulik osa, kuid pikaajalisena võib see
kurnata nii keha kui ka vaimu ning suurendada tõsiste haiguste riski.
Mis on stress ja miks see
tekib?
Stressi võivad vallandada nii suured elumuutused kui ka
igapäevased pisiasjad:
- kaotus, kolimine, töövahetus,
- liiklus, tähtajad, kodused kohustused,
- täiuslikkuse surve ja enesekriitika,
- suhted ja suhtlemine.
Oluline on mõista, et stressi tekitab sageli meie reaktsioon, mitte
sündmus ise. Kuigi me ei saa kõike kontrollida, saame kontrollida oma suhtumist
ja reaktsioone.
Loma Linda Ülikooli käitumusliku meditsiini keskuse
teadusdirektor Brian
Distelberg rõhutab, et stressil pole ühtset akadeemilist
definitsiooni — see tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju.
Ta eristab kolme tasandit:
- hetkeline stressireaktsioon (ehmatus, äkiline oht),
- psühholoogiline stress (rahalised mured, suhted, töö),
- pikaajaline stress – seisund, kus keha ja meel on pideva stressi all
ning toimuvad biokeemilised muutused.
Just pikaajaline stress on see, mis kahjustab tervist
kõige enam.
Kuidas stress meid
mõjutab?
Stress avaldub nii füüsiliselt kui vaimselt. Levinumad
märgid on:
- peavalud, lihaspinged, väsimus,
- iiveldus, seedimisprobleemid,
- unehäired, isumuutused.
Arstid hoiatavad, et pikaajaline stress võib suurendada südameataki
ja insuldi riski. Distelbergi sõnul võib krooniline stress:
- tõsta südame löögisagedust,
- kiirendada hingamist,
- põhjustada pikaajalisi bioloogilisi muutusi.
Uuringud näitavad, et mitmed haigused on stressiga
seotud, näiteks astma, diabeet ja teatud valusündroomid.
Kes on stressi mõjudele
vastuvõtlikumad?
Toome välja kolm rühma, kellel võib stressi mõju olla
tugevam:
- sotsiaalmajanduslikult haavatavamad inimesed, kes kogevad rohkem keskkonnast tulenevat stressi;
- noorukid,
kelle kognitiivsed võimed võivad stressi tõttu langeda;
- eakad,
kellel kõrgem stressitase võib kiirendada dementsuse progresseerumist.
Kuidas stressi juhtida?
Stressi vältida ei saa, kuid vastupanuvõimet saab
tugevdada. Tõhusad strateegiad on:
1. Rahunemine ja
hingamisharjutused. Lühikesed pausid päeva jooksul aitavad rahustada
närvisüsteemi. Sügav hingamine tasakaalustab keha ja meelt.
2. Regulaarne liikumine. Isegi 10-minutiline
jalutuskäik vähendab stressihormoone ja parandab tuju. Liikumine vabastab
endorfiine — keha loomulikke heaoluhormoone.
3. Kaastunne iseendale. Me kipume endale
liiga palju survet avaldama. Õpi märkama negatiivseid mõtteid ja asenda need
realistlike, toetavate sõnumitega.
4. Sotsiaalne tugi. Rääkimine
kellegagi, keda usaldad, võib pakkuda kohest kergendust. Teine inimene võib
anda uue vaatenurga või lihtsalt kuulata.
5. Leia oma
stressileevendaja. Aiandus, muusika, kunst, lugemine, palve, looduses
jalutamine — oluline on leida tegevus, mis sinu hinge toidab.
Vaimne mõõde: puhkus, usk
ja kogukond
Stressiteadlikkuse kuu kutsub mõtlema ka vaimsele ja
emotsionaalsele heaolule: usk kui rahu allikas.
Usk pakub jõudu, perspektiivi ja sisemist rahu. Piiblis
leidub palju julgustavaid salme, mis kutsuvad:
ü usaldama Jumalat,
ü otsima Tema rahu,
ü andma oma koormad Tema kätte.
Puhkus
hingamispäeval. Hingamispäev on kingitus, see on aeg, mis:
ü katkestab ületöötamise tsükli,
ü taastab suhteid,
ü annab kehale ja meelele puhkust,
ü tuletab meelde, et meie väärtus ei sõltu sooritusest.
Kogukonna
tugi. Kogukonnas saavad inimesed üksteist toetada, jagada koormaid ja luua
turvalise ruumi puhkamiseks.
Teadus ja praktika
käsikäes
Distelbergi juhitud MEND-programm aitab patsientidel ja nende
peredel säilitada või taastada emotsionaalset tasakaalu tõsise haiguse või ravi
ajal. Programmi osalejate arv on alates 2018. aastast kasvanud 300%, mis
näitab, kui suur on vajadus stressi mõjude mõistmise ja toetuse järele.
Tema sõnum on selge: stress on vältimatu, kuid selle mõju ei pea olema hävitav.
Vastupanuvõimet saab kasvatada.
Stress on elu loomulik osa, kuid see ei pea meie elu
juhtima. Tasakaal, puhkus, teadlikud valikud, tugevad suhted ja vaimne tugi
loovad tervema, rahulikuma ja rõõmsama elu.
https://www.adventisthealthcare.com/living-well/stress-management/
https://www.wau.edu/faith-wellness-and-the-call-to-rest-observing-stress-awareness-month/
https://adventistreview.org/commentary/stress-physical-and-mental-health-the-unexpected-connection/
Allikate põhjal koostas Angelika Käsk
