Koguduse asjaajamisega seotud inimesed on hästi tuttavad meie siseveebiga, kus saab esitada aruandeid, esitada taotlusi, jälgida protsesse ning salvestada andmeid. Seda siseveebi on aastaid ehitatud ja nüüd tuntakse huvi selle vastu ka mujal maailmas. Praegu tegeleb siseveebi arendusega Eric Richard Kogerman, kes avas koos oma isa Jaanus-Janari Kogermaniga veidi seda internetitagust maailma. Küsis Averonika Beekmann.
Eric, sa oled nüüd paar aastat olnud Eesti liiduga seotud konfidentsiaalsuslepinguga. Mida sa täpsemalt teed?
Ma ei ole liidus tööl, mul on konfidentsiaalsusleping, midagi rohkemat ei ole. Põhiliselt tegelen sellega, et meie veebisüsteemi oleks võimalik kasutada veel paremini kui seni. Loon uusi teenuseid või uusi veebilehti, näiteks Meie Aja leht, ja teen vigade parandusi, kui neid kohti tekib. Täna suutsin ühe vea leida, mis oli aastaid taustal olnud. See ongi minu töö ja sinna alla mahubki kõik veebilehtedega seotu. Põhiliselt on need funktsioonid liidu töötajate tarbeks.
Siseveebi tunnevad peamiselt koguduse ametnikud. Mis teenuseid see siseveeb tähendab?
Siseveebi loomine on väga lai mõiste, olen loonud lisasid olemasolevatele teenustele. Põhiliselt on need funktsioonid liidu töötajate tarbeks, näiteks lähetusaruanded või väliskutsed – kui keegi tahab kutsuda väljastpoolt Eestit kedagi kõnelema, siis peab see käima läbi kõigi vastavate organisatsioonide. Me tekitasime selle funktsiooni, et seda protsessi paremini jälgida: kes on taotluse heaks kiitnud ja et see asi on üldse töös. Varem oligi nii, et vahel tuli ette, et mingid paberid või meilid kadusid tee peal ära.
Jaanus-Janari: Seni oli nii, et postkasti tuli kiri pdf-failiga, seda täiendati ja saadeti tagasi. Aga võis juhtuda, et see kiri jäi kellegi postkasti istuma. Meie siseveebis on protsess näha meie mätta otsast. Eric teebki seda, et ta tekitab töövoolu, et kogu see bürokraatia saaks lihtsamini toimida. Selle asemel et sekretariaadis oleks tööl neli inimest, saame hakkama kolmveerand kohaga.
Eric: Et vabaneks aega kõige muu jaoks.
Sa õpid ülikoolis küberturvalisust.
Küberturvalisus käib ka minu ülesannete alla: kõik need probleemid üles leida, et kasutajatel ei oleks kehv kasutuskogemus.
Ja sulle meeldib ülikooli kõrvalt kõigi nende siseveebi asjadega tegeleda?
Jah, mulle meeldib seda teha. Miks meeldib? Lihtsalt meeldib. Meie siseveebi süsteemides on 30–40 teemat, millega me tegeleme. Igavus ei saa seal peale tulla. Kui üks asi tüütab natukeseks ära, siis jätad selle kõrvale ja lähed järgmisega edasi.
Sa näed ka seda, kui meie lehte rünnatakse. Kas seda on ette tulnud?
Seda on ette tulnud. Need on rumalamapoolsed rünnakud, üritatakse joosta peaga vastu ust ja leida, kas äkki uks läheb lahti. Me pole näinud, et see uks oleks lahti läinud. Mina olen seda tööd teinud kaks aastat, ma varasemast ajast ei tea. Meie siseveebi süsteemides on 30–40 teemat, millega me tegeleme. Igavus ei saa seal peale tulla.
Jaanus-Janari: Wordpressiga on seda olnud. Seal on peamiselt meie kohalike koguduste lehed ja see on peamine põhjus, miks me neid sealt ära kolime. Kohalike koguduste veebilehtede häda on selles, et seal on andmed sageli aegunud. Meil on olnud olukordi, kui kohaliku koguduse veebilehel on kümme aastat vana info ja pastor on vahepeal kolm korda vahetunud. Nende lehtede puhul, mis ei ole nii staatilised ja kuhu pannakse uudiseid, siis väsitakse ära ja kodulehel on vanad uudised. Eric tegi sellise lahenduse, et kuna advent.ee lehel on suur osa materjali seotud kohalike kogudusega, alates kontaktidest ja jutlustest ja lõpetades uudistega, siis…
Eric: …uuel kohaliku koguduse kodulehel moodustub kontaktide blokk automaatselt advent.ee andmete põhjal. See lahendis näitab automaatselt ära ka audiosalvestused ja videod ja sinna saab suunata ka artiklid.
Jaanus-Janari: See toob kohaliku koguduse elu advent.ee lehelt kohaliku koguduse kodulehele ja võimaldab seda enda poolt soovi korral täiendada, see ei ole kohustuslik.
Eric: Mõte see nii lahendada tuli sellest, et kui hakkasin koguduste veebilehti läbi käima, siis nägin, et enamikul on seal vananenud infot või et see kogudus polegi enam kogudus. Siis mul tekkis mõte, et teeks siis ühe päris asja, kuhu saame oluliselt rohkem asju ühendada.
Jaanus-Janari: Wordpress on maailma enim kasutatavaid veebiplatvorme, mis toob ka suure rünnakute arvu.
Jaanus-Janari, sa oled algusest peale siseveebi loomisega seotud olnud. Kas mäletad ka selle töö ja mõtte alguspäevi, et viime kogu asjaajamise veebi?
Siseveeb hakkas tekkima samm sammu kaupa. Kõige esimene asi oli aruanded, mida kohalikest kogudustest paberil või e-mailiga liitu saadeti. Liit pani need kokku ja saatis edasi uniooni. 2008. aastal või umbes siis oli aeg sealmaal, et inimesed suutsid üha rohkem kasutada arvutisüsteeme. Kui teed aruande ära, siis on see ühel hetkel tegelikult ajalooliselt oluline materjal ja see võiks olemas olla, mitte paberites või hävinud. Siis tuligi mõte –seda ajas põhiliselt Indrek Ploompuu, tema oli tol hetkel see noor, kes õppis seda ala ülikoolis ja tõi teadmist üha rohkem juurde. Siis hakkas sealt edasi tulema ideid, aga meil on ka sellist ja sellist asja vaja, nii et see oli vajaduspõhine. Kogudus ongi nii suur asi, et ükskõik kui väike meie liit on, tegeleme nii paljude erinevate asjadega.
Mis on praegu kõige suurem vajadus?
Eric: Asjad toimivad, aga võiksid veel paremad olla. Praegu üks asi, mis töös on, on selline funktsioon, et pastorid saaksid ära märkida oma vaimulikud toimingud: ristimised, matused, ordineerimised, laulatused. Praegu ei ole meil need andmed korralikult sisse kantud või on andmed vananenud.
Jaanus-Janari: Laulatuste ja matuste puhul oli põhiline teema see, et meil ei olnud mingit infot nende kohta. Mis puutub matustesse, siis me saame liitu igal aastal paar-kolm küsimust selle kohta, et minu vanaisa või vanaema elas seal ja seal, vist käis adventkirikus ja ma ei tea, kuhu ta on maetud. Neid andmeid me muidugi enam kuskilt kätte ei saa, aga see info hulk, mida koguda saame, võib ühel hetkel kellegi jaoks oluline olla.
Kas Eesti liidu siseveeb on meie lähipiirkonnas unikaalne nähtus?
Jaanus-Janari: See on igal pool täiesti unikaalne nähtus, me ei tea, et kellelgi teisel midagi sellist oleks. Ülemaailmselt üritatakse praegu midagi sarnast tekitada, see süsteem sai alguse Lõuna-Ameerika divisjonist ja selle kallal töötab sada inimest. Meie vajadused on lähtunud liidu, mitte divisjoni vajadustest ja see omakorda tähendab seda, et me oleme vaadanud asju, mida vajavad väiksemad organisatsioonid.
Eric, sa oled ka Balti unioonile veebilahendusi loonud.
Unioon isa isikus (Jaanus-Janari on Balti uniooni laekur, toim) pani mind fakti ette. Isa pani serveri püsti ja ütles, et pane seal asjad paika ja seadista ära. Unioonil on olemas see, mis on meie liidule valmis tehtud; see on ingliskeelsena sinna üle kantud. Siseveeb on juba paar aastat peaaegu üleni ka ingliskeelne.
Kas nad oskavad seda kasutada?
Jaanus-Janari: Siseveeb on organisatsioonipõhine. See, et meil on Balti uniooni siseveeb, ei tähenda, et Läti ja Leedu liit saaksid seda kasutada.
Eric: Need, kes peavad seda oma töös kasutama, on selle ära õppinud.
Kas Läti ja Leedu liit ei ütle, et kui unioonil on hea süsteem olemas, siis me tahame endale ka?
Jaanus-Janari: Tuleme taas Indreku juurde tagasi. Ta nägi juba ammu väga selgelt seda, et kunagi võiks see süsteem laiemalt kasutuses olla. Kümmekond aastat tagasi istusime lätlastega maas ja ütlesime, et nad võtaksid selle lahenduse kasutusele ja saaksid ka sellest heast asjast osa. Aja jooksul inimesed vahetusid ja nüüd, kui unioon hakkas siseveebi kasutama, siis tahab ka Läti liit seda süsteemi kasutada. Nad on mingid sammud teinud ja mingeid asju juba kasutavad.
Eric: Nad tõlgivad selle sammhaaval lätikeelseks ja meie üritame neid funktsioone nende jaoks tööle saada.
Kui raamatutega peame õigusi ostma, siis kas see ka uutele saajatele midagi maksab?
Jaanus-Janari: Ei maksa, see on kristlik heldus. Me ise saame ka sellest ringiga kasu. Esimene koht, millega tegelesime, oli Kagu-Euroopa unioon (sinna kuuluvad Serbia, Montenegro, Bosnia ja teised riigid). Nad proovivad meie süsteemi kasutama hakata. See omakorda tähendab, et tänu neile tegelesime sellega, et siseveeb oleks tõlgitav.
Sa said kellegagi kokku, näitasid, mis tore asi meil on, ja nemad tahavad ka?
Jaanus-Janari: Otsapidi mina, aga tegelikult Ivo (Käsk, toim). Kõige sagedamini saavad ülemaailmselt kokku unioonide esimehed (Ivo oli Balti uniooni esimees, toim) ja kui nad jagavad oma piirkonnast midagi positiivset, siis nii mõnigi asi jääb teistele silma. Nad peavad oma süsteemi ise üles ehitama, sest meie ei taha pakkuda kellelegi serveriteenust, me ei taha näha neid andmeid, me ei taha hoolitseda näiteks selle eest, et serverile on vaja restarti teha. See on nende teema.
Eric: Me anname neile tarkvara ja kui selle süsteemiga on mingeid probleeme, siis üritame aidata, et nad saaksid selle tööle. Kui on probleeme, siis pöördutakse minu poole. Meil on kiired sõnumisaatmise grupid ja sealt saame edasi vaadata. On olnud mingid asjad, mida olen teinud kooli jaoks ja siis vaadanud, et seda lahendust saab ka siseveebis kasutada.
Kas on tulnud ka täiesti ootamatuid asju, mille peale sa ei ole osanud tulla?
Eric: Üldiselt on lihtsamapoolsed vastused või mingid asjad, mis on jäänud või tekkinud süsteemi ringitõstmise käigus. Lätis oli see, et tähed olid kogemata valesti jäänud.
Jaanus-Janari: Sest meie siseveeb on ehitatud eestikeelseks ja Eestile. Leedukad seda süsteemi täna veel ei kasuta. Nende põhiline mure ja hirm on see, et inimeste andmed on internetis. Kui sellest üle saab, siis on lihtsam. Seal on piisavalt palju ka selliseid lugusid, et liidul pole isegi teadmist, kes täpselt koguduse liikmed on. Lätlased ütlesid, et neil on vaja hoonetega seotud funktsiooni. Siis mõtlesime edasi, et meil endal on ka hoonete haldusega seotud funktsiooni vaja ja nüüd on see olemas.
Nüüd on meie siseveebi rakendused ka Islandil.
Eric: Ivo (Islandi liidu esimees, toim) üritab seda seal käima saada jah.
Kas kuskil veel?
Jaanus-Janari: Ei ole. Siin-seal on olnud ohkamisi, et oh, oleks me seda paar aastat varem teadnud, sest nad on juba kuskilt endale süsteemi ostnud.
Eric, sa käid ülikoolis. Kuidas sa tuled toime sellega, et kõigi oma ülesannetega ajaliselt toime tulla?
Võibolla on see minus kinni, aga võibolla õppekavaga seotud, aga minu meelest on ülikoolis oluliselt rohkem vaba aega kui gümnaasiumis. Kui vaba aeg on selline, et saab tegeleda muude asjadega, siis teengi seda. On olnud mingid asjad, mida olen teinud kooli jaoks ja siis vaadanud, et seda lahendust saab ka siseveebis kasutada. Näiteks m.advent.ee kujundus on seotud kooliprojektist tulnud teadmistega. Äpp tuli lihtsalt lõbu pärast, see oli enne ülikooli. See on ka koguduse teenimine. See on see, mida ma oskan, ja sellest on kasu rohkematele kui meie kohalikule kogudusele.
