Nii kevadel kui sügisel on suuremat sorti haiguspuhanguid. Võib-olla ühelt poolt seetõttu, et kevadpäike juba meelitab lehvivi hõlmu õue, kuid nagu öeldakse, on kevadel suve silmad, kuid talve hambad. Sügisene külm ja vihm tulevad teinekord aga nii järsku, et pole veel jõudnud suveriideid kappi panna ja end soojemate vammuste alla matta. Kuidas aga neist haigust soodustavatest olukordadest hoiduda või kui vaja, siis terveneda ja mis on sel kõigel ühist meid kõiki alaliselt vaevava patuhaigusega?
Olime kevadel Johanniga mõlemad päris haiged. Ärkasin ühel ööl peavalu tõttu ja tundsin end järgmisel hommikul väga nirusti. Kraadiklaas näitas 38,8, nina oli kinni ja köha tikkus peale. Päeva algul anusin Taevaisalt nii ise jõudu kui palusin ka oma pereliikmetel ja palvesõpradel minu pärast palvetada. Veendunud, et Jumal annab jõu, saatsin abikaasa tööle ja peagi asusime ka Johanniga oma päevatoimetuste juurde. Sain armsatelt mitmeid nõuandeid, kuidas looduslike vahenditega end ravida ning kui abikaasa töölt naasis, sain ka magada. Kogesin, kuidas Jumal andis jõudu täpselt senikaua, kui tarvis oli. Lisaks end looduslike ravivahenditega turgutades ja palve läbi sain suure ime osaliseks – olin juba järgmisel hommikul terve, alles vaid üksikud leebed jääknähud. Leian, et palve osakaalu selles ei saa vähendada ja usun siiralt, et Jumal tervendas mu ühe päevaga suuresti tänu kõikide palvesõprade palvetele.
Seejuures reklaamin ka, et oleme südamesõbrannadega alustanud emmede palvehommikut, et üheskoos oma lapsed ja üksteistki Jumala ette kanda.
Kes soovib meiega liituda, siis võib mulle või Mariel Allakule teada anda.
Lisaks palvele saame otsida abi ka Jumala kingitud looduseapteegist, kus leidub väga palju kasulikku, mida raviks tarvitada. Lisaks erinevate kasutusvõimalustega ravimtaimedele ja ka mineraalidele on meie väikse Eestimaa pinnal kõigile kindlasti kättesaadav puhas vesi. Eriti haiguse perioodil soovitatakse palju vett juua, kuna vedelikuvahetus organismis aitab paremini mürkidest vabaneda. Lisaks hoiab see ära dehüdreerumise, kuna haiguse ajal väljub kehast rohkem vedelikku.
Kui mõelda Eluvee ja patuhaiguse peale, siis on tegelikult ju täpselt samamoodi: tarvitades pidevalt vett, mida Jumal meile annab, väheneb meie kehas oleva saasta hulk ja hoiame ära vaimuliku kokkukuivamise. Johannese evangeeliumi 4. peatüki 14. salmis on kirjas: „Aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.“
Kui esimesed kevadised lumesulaallikad hakkavad voolama ja lilled poolkülmunud maast tärkama, imetlen, kui suur on Jumala arm. Eluvesi on kättesaadav meist igaühele ja Tema armastus ja arm meie vastu on nii suur, et ilma igasuguse meiepoolse vaevata on Ta lubanud lillekestelgi maa seest õitsema hakata.
Ja tegelikult seegi, et haigeks jäädes tuleb palavik, köha või nohu, on kingitus Jumalalt.
Palavik aeglustab viiruste ja bakterite vohamist. Köha aitab vabaneda hingamisteedesse kogunenud limast. Nohu kaitseb samuti organismi ja selle abil saame haigustekitajad ninast välja. Kui väga ilmneb selles kõiges Jumala imeline arm ja armastus, mis Tal on iga loodud inimese vastu!
Olles patuhaigusega nakatunud, ilmneb seegi mitmetes sümptomites. Esimesena kaob südamest rahu ning selle asemele tuleb vaen, isemeelsus, kadetsemine jm (Gl 5:20, 21). Kui füüsilise haiguse puhul on hea tava hoiduda haigussümptomite esinemisel kaasinimestest eemale,
siis patuhaigust põdedes tasuks samuti olla ettevaatlik, et me teisi haavava sõna või kahtluseussikesega ei nakataks.
Kui hea, et meil on Jumala Sõna, millega saame enda meelsuse läbi katsuda ning mis annab märku, kui on viimane aeg minna Eluallikale vett ammutama.
Jumal on andnud meile, oma lastele, aga ka midagi täiesti erilist – hingamispäeva! See aitab meil nii vaimulikult kui füüsiliselt terve püsida. Regulaarne puhkus käsikäes Jumala usaldamisega tagab meile tervise. On ju teada-tuntud tõsiasi, et füüsiline tervis on tihedalt seotud vaimse tervisega. Seega, mida rohkem Jumalat usaldame ja mida enam ka Tema tahet otsime, seda tervemad oleme, igatepidi. Lisaks sellele, et hingamispäev õpetab meid Jumalat usaldama, annab see võimaluse puhata kõikidest selle maailma toimetustest. Seejuures suunab rahupäev fookuse Loojale, kes on loonud nii selle maailma, kus ajutiselt elame, ja kes soovib meie südame maailma juba täna uueks luua.
Usun, et Jeesuse vere läbi ei pea meie südamesse igal võimalusel hiiliv patuhaigus alatasa välja lööma, sest Tema on patu väe meie elu üle ristil murdnud. „Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.“ (Js 53:5) Jeesuse läbi on meile patuhaigusest tervis tulnud. See tuleb lihtsalt usus vastu võtta!
Seega, selleks et terve püsida, tuleb meil end sobiva riietusega varustada. Füüsilisest haigusest hoidumiseks ilmale vastava riietusega ning vaimulikuks võitluseks taevase sõjarüüga. Oluline on juua ka piisavalt vett. Nii vett, mis voolab värskest allikast, kui Eluvett, mis päriselt meie janu kustutab. Siis on meil lootust saada lõppeks selga valged puhtad, imekaunid riided, millega kõige muu imelise hulgas ei jää enam ka kunagi haigeks!
