Oled sa kuulnud ansambel D-duuri laulmas? Tegu on muusikat armastavate inimeste kooslusega, keda ühendavad ka sõprussidemed. Koos musitseerivad Hellevi Nõmmik, Ülle Ploompuu, Madli Vahtramäe, Allan Jallai, Toomas Lukk ja Indrek Ploompuu. Oma esinemistest, mõtetest ja tegemistest räägivad nad ise lähemalt.
D-duur, olete oma ühisnimetajaks võtnud helistikunime. Ja nagu te olete nime osas rõhutanud asjaolu, tähendab Deus ladina keeles Jumalat. Kui suur osa teie lauludest kõlab just D-duuris?
Allan: Kusjuures jah, nii huvitav kui see ka pole, on paljud laulud meie repertuaarist D-duuris.
Hellevi: Mina tean vähemalt ühte laulu meie repertuaaris, mis on D-duur helistikus. :)
Indrek: Omavahel naljatledes on meil tihtilugu kõik laulud D-duuris. Vahel ka u-duuris, kui sassi läheb.
Ülle: Täpset arvu ei oska peast öelda, aga neid ikka on. See on väga mugav helistik laulmiseks ja kõlab ka hästi. Igal helistikul on oma värv ja D-duur on päevahelistik – kollakas ja kuninglik.
Selleks, et hästi esineda, tuleb eeltööd teha. Kui tihti ja kui palju teie kokku saate ja harjutate?
Madli: Kokkusaamisi on jäänud hetkel vähemaks. Siiski, kui on vähegi võimalust, siis saame kokku ja harjutame.
Indrek: Parimatel aegadel saime kokku korra igal nädalal. Vahetult enne kontserte tegime ka lisaproove. Aga viimasel ajal on meil kõigil olnud niivõrd kiire, et nii kontserte kui ka proove on tunduvalt vähemaks jäänud. Vahel tundub lausa, et miski või keegi justkui töötaks selle nimel, et meil kõigil võimalikult palju ülesandeid oleks, et D-duuri jaoks ikka kohe üldse aega ei jääks.
Allan: Alati võiks ju rohkem kokku saada ja harjutada. Suhteliselt raske on ühist prooviaega leida, kuna igaühel on omad tegemised ja kohustused erinevates Eesti linnades. Proovid kestavad tavaliselt poolteist kuni paar tundi.
Ülle: Kuna praegu on väga kiired ajad, harjutame nii, kuidas juhtub. Proovis lepime järgmise prooviaja kokku ja mõnikord ei leia mitu nädalat sobivat aega. Ansamblis, kus igat häält vaid üks, ei saa ühegi liikmeta proovi teha. Eks me natuke rooste ole läinud, aga ehk paremad ajad ootavad meid veel ees.
Millal te ise loete oma esinemist kordaläinuks? Või mis on vajalik selleks, et esinemine läheks korda? Meenub, kui pianist Ken Burton oma meeskonnaga Eestis käis, soovitasid nad, et muusiku jaoks peaksid Piibli lugemine ja palve olema sama olulised kui harjutamine.
Hellevi: Eelkõige on vajalik Jumala õnnistus ja ligiolu. Siis muidugi aitaks ka see, kui kõik laulusõnad on korralikult peas ja partii selge. Ma arvan, et kordaläinud esinemine tähendaks seda, kui meie esinemine on publikule korda läinud. Teisisõnu, kui näeme, et Jumal sai meie muusika kaudu kellegi südant puudutada ja endale sammukese lähemale tuua.
Allan: Esiteks leian, et palvemeelsus on kõige tähtsam. Kui me esineme Jumala kiituseks ja teeme seda kogu hingest, siis arvan, et Püha Vaim saab puudutada südameid kuuldud muusikapalade läbi.
Teiseks, kindlasti peaks olema ka hea klaver ning helisüsteem, samuti ruumi akustika.
Kolmandaks, päris tihti pärast esinemist on minul selline kergelt ärev, samas rahulolev tunne – andmisrõõm. Järelikult esinemine läks korda.
Ülle: Esinemine on korda läinud siis, kui meie oleme omalt poolt andnud maksimumi sõnumi edastamiseks ja kui see sõnum on omakorda kuulajateni jõudnud ja neid mingil moel puudutanud. Õige tunne tuleb sisse ja ma usaldan seda tunnet.
Madli: Esinemine läheb korda siis, kui laseme Jumalal esinemist juhtida ja end kasutada Tema sõnumi edastamiseks. Selleks, et esinemised korda läheksid, on vaja koos kasvamist – koos harjutamist, palvetamist, mõnusat olemist. Ühisesse listi saadame aeg-ajalt innustavaid kirjakohti, mis aitavad koos liikuda Jumalale lähemale.
Indrek: Hästi hea kindlustunde ja sooja südame on alati andnud see, kui me oleme saanud enne esinemist kuskil nurga taga väikese ringikese moodustada ja kõik ükshaaval lühidalt oma palvesõnad välja öelda. Kui kõik on Jumala kätte usaldatud, läheb alati hästi. Meie ühine osadus on väga oluline ka esinemise ajal.
Kõige südantsoojendavam on muidugi see, kui on näha, et meie laulud on kedagi puudutanud, võib-olla isegi pisarateni viinud. Siis on selgelt sõnum kohale jõudnud. Vahel mõne laulu ajal tahab endalgi silm märjaks minna.
Väga tore on näiteks ka see, kui keegi kaasa laulab. Ma mäletan, kuidas ükskord Valga adventkirikus üks tädi laulu “Ta rahu toob” kaasa laulis. Nii armas oli. Järelikult oli ta seda varem kuulnud ja oli selle ka meelde jätnud.
Kollektiivi omavahelise hea koostöö valemiks on ilmselt oluline märksõna ka hea omavaheline läbisaamine. Millest te räägite, kui kokku saate? Kas peamiselt ainult muusikast?
Ülle: Minu jaoks on D-duuri proovid väga lõõgastavad. Alati on kellelgi mõni uus kogemus rääkida ja koos tekib ikka uusi ideid, mis tihti ei ole konkreetselt proovis harjutatavate lauludega seotud, aga eks me ikka laulame ka...
Indrek: Suvel käisime Hellevil Valgas külas ning ma ei mäleta, et me seal oleksime üldse ühtegi laulu harjutanud. Rääkisime juttu, sõime, käisime bowlingus. Ka suhete hoidmine vajab harjutamist.
Allan: Me kõik oleme head sõbrad ja ikka räägime omavahel, kuidas kellelgi läheb. Vahel keegi pajatab oma eredaid läbielusid ja see on tore! Arutame, kuidas esitada muusikat huvitavalt ja väljendusrikkalt. Esinemiskavad koostame tavaliselt hääletamise teel.
Madli: Kokkusaamise eesmärke on olnud erinevaid. Kindlasti harjutame koos, kuid oleme ka lihtsalt koos söömas käinud või rannas aega veetnud.
Hellevi: Me räägime kõigest kui vaja.
Hellevi, õpid peaerialana muusikat ja sina, Ülle, koorijuhtimist. Allan, mängid klaverit ja muusikakoolis õpetad trompetit. Seoses oma erialaga on teil olnud palju esinemisi ka väljaspool kirikut ja kristlikke üritusi. Kas teie jaoks on vahet, kus te esinete?
Hellevi: On.
Ülle: Suur vahe on sees. Väljaspool kirikut esinemine on seotud kooli, töö ja muude kohustustega. Minul kui lauljal ei ole mingit sõnaõigust repertuaari suhtes, pean kaasa laulma igasuguseid laule, mis takistab mul igat laulu õige tundega laulmast ning see jätab seest tühjaks. Kirikus esinen ma oma vabast tahtest ja valin ise, mida laulan. Teen seda südamega ja kiituseks Jumalale.
Hellevi: Kirikus tunnen end kui kodus. Ma olen omade keskel ja esitatavatel lauludel on sisu, nad kannavad endaga kaasas sõnumit. Sõnumit igavesest evangeeliumist, mis annab inimestele lootust paremale tulevikule. Ma laulan seda, millesse ma usun, milles ma veendunud olen ja mis on mu elu mõte.
Mulle meeldib kirikus laulda, mulle meeldib see atmosfäär ja meelsus ning inimesed. Väljaspool kirikut esinedes on tunne teistsugune, sest esinemised on peamiselt meelelahutuslikud ja jäävad vägagi pinnapealseks. Muidugi on tore, sest kohtud paljude toredate inimestega ja saab teha head muusikat, aga mingi hetk mõistad, et seest jätab päris tühjaks.
Allan: Vahe on kindlasti selles, kus esineda ja millisele publikule. Samuti lugude valikus. Mina mängin päris tihti taustamuusikat ühes tuntud Tartu kohvikus. Aeg-ajalt olen võtnud repertuaari ka vaimuliku sisuga lugusid, kuna usun, et need võivad olla kellelegi õnnistuseks.
Päris mitmed teist on tegelenud ka omaloominguga. Olete kirjutanud ise sõnad ja/või viisi. Kuidas tundub, kas oma loodud laulu esitamine on millegipoolest teistsugusem?
Hellevi: Mingil määral küll. Omaloodud laulu puhul väljendad sa enda tundeid, mõtteid ja kogemusi ja seega on see rohkem isiklikum ja hingestatum ehk.
Ülle: Eks ta ikka on natuke teistsugune. Tekib tunne, et oled omalt poolt ka midagi andnud. Samuti on enda laulu kergem sisse elada, sest esitamisel tulevad meelde need samad emotsioonid, mis ajendasid mind laulu kirjutama. Aga see on ainult minu puhul nii, ülejäänud liikmete jaoks on need laulud nagu kõik teisedki.
Madli: Mulle väga meeldivad nii Ülle, Hellevi kui ka Toomase tehtud laulud. Lugude meloodiad ja sõnumid kirjeldavad väga hästi Jumala armastust meie vastu ning puudutavad mind alati.
Kui kergesti või raskelt tekivad mõtteisse viisijupid või sõnaread?
Ülle: Kuidas kunagi, mõni laul on tulnud vaid hetkega, viimast kirjutasin aga terve aasta... alustasin oktoobris 2008, lõpetasin aasta hiljem.
Hellevi: Minul – viisijupid kergemini, sõnaread raskemini.
Madli: Aeg-ajalt jääb mingi mõnus või hea mõte mõttesse mõlkuma. Mõnikord tuleb ka mingi väike viisijupp juurde. Enamasti see nii jääbki ja hiljem ununeb.
Olete andnud arvukalt kontserte ning käinud esinemas ka väljaspool Eestit. Milline esinemine on teistest millegipoolest eristunud või meelde jäänud?
Ülle: Iga kontsert on millegi poolest eriline, kuid praegu tuli meelde üks Võru kontsert eelmisest aastast, mis oli kuidagi eriliselt soe...
Allan: Kõige meeldejäävam esinemine leidis aset Soomes. Tehnilisest poolest meeldis see, et seal oli suurepärane tiibklaver, helitehnika ning saali akustika. “Sõnaga mind puuduta” läks publikule väga südamesse, sest me laulsime seda teost soome keeles. Nii mõnelgi proual oli pärast laulu silm märg!
Madli: Meil oli seal väga vahva aeg koos ning saime uusi sõpru. Soe ja meeldiv vastuvõtt oli liigutav. Sõitmine sinna ja tagasi ühendas meid veelgi omavahel.
Indrek: Leedu koguduse suvelaagris oli hästi lahe näiteks see, et me laulsime seal adventkoguduse hümni koos leedulastega, kusjuures nemad laulsid loomulikult ka leedu keeles. Hästi soe ühtekuuluvustunne oli seal. Meil on kõigil ikkagi üks lootus, üks eesmärk!
Hellevi: Mulle on hinge läinud ja jäänud kaks esinemist. Üks oli poolteist aastat tagasi Soomes. Inimeste külalislahkus ja heatahtlikkus oli imeline. Teine esinemine oli Võru misjonipäevadel ka umbes aasta või poolteist tagasi. Inimesi ei olnud üldsegi palju, aga see soojus ja armastus, millega meid seal vastu võeti, on mul siiani meeles ja teeb südame soojaks.
Detsembris on teil Tartus tulemas kontsert. Milline on repertuaar – on teil mõni lemmikautor, kelle loomingut meeleldi esitate või mingid kindlad laulud, mida näiteks jõulude ajal lihtsalt peab laulma?
Allan: Detsembri kontserdi repertuaarist õhkub kindlasti jõuluhõngu. Laulame Jeesuse sünnist, Petlemmast, lumest, kuusepuust jne. Eks tulge kõik kontserdile, kuulete oma kõrvaga!
Hellevi: Repertuaar on jõululik, head tuntud jõululaulud. Tulge kuulama. ;)
Indrek: Juba aastaid tagasi olin ma vaimustuses laulu “Hark The Herald Angels Sing” ansambli Take 6 seadest. D-duuriga koos on avanenud mul võimalus seda sama seadet ka laulda ja ma naudin seda väga. Nüüd, kolmandal aastal tuleb see meil juba päris hästi välja.
Ülle: Kuna meist keegi ühtegi jõululaulu ei ole kirjutanud, siis laulame teiste autorite loomingut. Kontsert tuleb koos MaSk’iga (Mäluasutuste Segakoor). Laulame tuntud ja vähemtuntud jõululaule.
Olete välja öelnud ka oma eesmärgi, milleks on siis päris oma CD. Kui kaugel te sellega olete?
Ülle: Vaikselt tegeleme sellega.
Hellevi: Mõned a capella lood on juba salvestatud.
Allan: Need vajavad veel töötlemist. Üldiselt on kõik ettevõtmise ning aja küsimus.
Ja lõpetuseks, mis on teie jaoks kõige olulisem?
Madli: Kõige olulisemaks on olla Jumala tööriist. See, et Tema saaks kasutada mind/meid just nii, nagu on kõige parem.
Ülle: Kõige olulisem on Jumal ja inimesed meie ümber.
Hellevi: Elada Jumalale.
Allan: Minu jaoks on kõige olulisem teenida siirast südamest Jumalat ja kaasinimesi oma klaverimänguoskuse ning teiste annetega.
Indrek: Muusika on väga võimas vahend inimeste südamesse jõudmiseks. Kõige olulisem on see sõnum, mis sinna südamesse jõudma peab. Sõnum Jeesuse Kristuse igavesest armastusest. Aidaku Jumal meil seda sõnumit edasi kanda.
