„Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind. Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.“ Psalmid 31:4–5
„Kas soovid palvetada?“ pakkusin pojale, kui ükski tema lahenduskäikudest ei töötanud. „Palve ei aita!“ pani ta vastu. „Palve on ainus asi, mis üldse aitab!“ laususin vastuseks ning mõtlesin seda täie tõsidusega.
„Ma ei saa aru, mitte midagi ei tööta!“ kurtsin samal päeval hiljem abikaasale. „Kas palvetasid?“ uuris ta vastuseks. See oli valus. Pidin tunnistama, et palve oli ainus variant, mida ma ei olnud veel proovinud!
Kas võib olla, et probleeme kohates räägime rohkem, kui palvetame? Raskustesse sattudes nuriseme rohkem, kui palvetame? Oma lahendustega tupikusse jooksnuna lamame abituse sügavas libedas augus ja ikka veel ei palveta? Miks jääme osadel juhtudel kriisiolukordades Jeesuse sõnadele „minust lahus ei suuda te midagi teha“ (Jh 15:5) kurdiks ning ei usu palvesse? Miks proovime jätkuvalt ise teha? Lubage, jagan oma järjekordset Jumala usaldamise kursuse ainepunkti.
„Boršisupp! Sa tead, et ma ei armasta boršisuppi!“ protesteeris poeg õnnetuna supipoti sisu avastades ning seejärel endale muud suupärast otsides. „Enne sööme sooja sööki, seejärel võid muud süüa,“ teatasin talle reegleid meelde tuletades. „Ma ei söö seda suppi!“ teatas poeg oma otsusele kindlaks jäädes. Paneme selle loo nüüd pausile. Mida sina sellises olukorras teeksid? Ei, ma ei mõtle selle all toidureegleid.
Mida sina teeksid, kui keegi vastab nii, nagu sulle ei meeldi? Kui see keegi ei tule sinu soovitud lahenduskäiguga kaasa? Kui ükski katse dialoogini jõuda ei kanna vilja? Kui see keegi provotseerib või isegi ründab sind?
Mida sina teeksid, kui keegi vastab nii, nagu sulle ei meeldi?
Mina valisin seekord argumenteerimise ja reeglite täitmise nõude kordamise – ei töötanud! Seejärel, vestluse ägenedes, olukorra tuleohtlikkuse eskaleerudes kasutasin pojale tagajärgede meenutamist – ei töötanud! Enne kui arugi saime, olin jõudnud tagajärgede väljakuulutamiseni – ei töötanud! Järgnes vaid tuline ja valus vastureaktsioon, mis lõi jalad alt.
„Olen emana läbi kukkunud,“ kurtsin esimest korda kogu selle kaose keskel pisarais Jumala poole pöördudes. „Mitte miski ei toimi! Kas tegin seda ise, Jeesusest lahus, et see vilja ei kandnud? Palun aita mind!“
„Loe Ellen G. White’i päevasõna,“ helises vastuseks. „Ma ei jaksa, olen isegi lugemiseks liiga läbi,“ panin vastu. „Loe päevasõna,“ helises edasi. Alistusin, avasin päevasõna ja lugesin: „Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud anda neile, kes teda armastavad.“ Jk 1:12 Mitte miski peale Jumala Vaimu ei suuda tagada meile võitu...“ „Mitte miski peale Jumala Vaimu ei suuda tagada meile võitu,“ kordasin endamisi. „Oi, olen viimaste päevade lahinguid ise, Jumala Vaimust lahus, pidanud!“ tõdesin päevasõna kinni pannes. Teadsin, et Jumal oli andnud mulle vägeva tööriista, mis erinevalt minu omast töötab!
Järgmisel päeval võttis torm meie kodus taas tuule alla. „Mitte miski peale Jumala Vaimu ei suuda tagada meile võitu,“ meenutasin eelmisel päeval saadud nõuannet. Ei, seekord ei hakanud ma argumenteerima, vaidlema, tagajärgedega isegi mitte lehvitama. Seekord ma palvetasin!
Kas võib olla, et probleeme kohates räägime rohkem, kui palvetame?
„Jumal, mul pole õrna aimugi, kuidas seda olukorda lahendada. Ükski inimene pole kunagi saatanat ära võitnud! Ainult Sina saad kurja ära võita! Palun, et Jumala Vaim elaks minu sees. Palun võida ise kuri ära!“ Peale palvet rullus üle minu sügav rahu.
Teadsin, mida pidin tegema. Heitsin protesteeriva poja kõrvale pikali, panin talle käe ümber ja minust voolasid välja armastuse ning kaastundega sõnad. „Anna mulle andeks,“ alustasin täiesti uues hingamises. Enne kui arugi sain, oli meie kodus taas taevas ning rahu! Sain oma tahtmise, ent sain selle viisil, mil poeg tundis, et ta on armastatud, nähtud ja aktsepteeritud.
„Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.“ Fl 2:13 Teisisõnu, sellega, milles Kristi põrus, sai Jumal Kristi sees hakkama! Nii nagu Paulus kirjutas korintlastele: „Ma suren iga päev“ (1Kr 15:31), oli minu osa Jumalale alistuda ja igasugusele ise tegemisele, minu agendale, ära surra!
Sain oma tahtmise, ent sain selle viisil, mil poeg tundis, et ta on armastatud, nähtud ja aktsepteeritud.
„Sa saad hakkama!“ julgustas abikaasa järgmisel hommikul enne lahkumist. „Ei, mina ei saa hakkama. Aga Jumala Vaim saab hakkama!“ vastasin naeratades. Mul oli õigus! See oli täiesti teistmoodi hingamisega päev, täis Jumala armuimesid iga kord kui enne reageerimist endale Jumala Vaimu palusin!
„Palveta lapsega.“ „Kallista teda.“ „Ole tasa.“ „Kuula.“ „Nüüd ütle nii...“ „Nüüd tee nii...“ Jumala lahenduskäikude nimekiri jätkub, sest Jumala iga vastus on hetkeolukorra tarvis parim! Ja erinevalt minu lahendustest – kõik töötab!
„Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma. Kõik meie teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.“ Õp 1–2
Jumala iga vastus on hetkeolukorra tarvis parim!
Viimasel hingamispäeval jutustasin perele Eesavi lugu läätsesupi ja esmasünniõiguse vahetustehingust. Eesav tegi kohutava vea, vahetades midagi väärtuslikku vähem väärtusliku vastu. Tõstsin laste ette kaks apelsini. „Millise valiksite?“ uurisin neilt. Üks lastest tuli apelsinidele lähemale, katsus, vaatas ja võrdles. „Ma valiksin selle!“ langetas ta lõpuks otsuse. Pöörasin tema apelsini ümber. Kogu pere oli üllatunud – see apelsin oli ilus vaid ühest otsast! Teisest otsast see hallitas! Mitte keegi ei tahtnud enam seda apelsini!
Meie nägemisvõime on ähmane ning enamasti loeme inimesi ja olukordi sama puudulikult. Kogu meie elu koosneb valikutest!
Kuigi saatan võib värvida oma lahenduskäigud näiliselt atraktiivseks, siis tagantpoolt need hallitavad ning on eluohtlikult mürgised! „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surma tee.“ Õp 16:25 Ainult Jumal näeb kõike ja teab kõike. „Inimene painutatakse ja mees heidetakse maha ning suureliste silmad alandatakse. Aga vägede Issand on kohtus kõrge ja Püha Jumal osutub pühaks õigluses.“ Js 5:15, 16
Millel põhinevad sinu valikud ja probleemide lahenduskäigud? Loogikal? Inimlikel kogemustel? Silmale nähtava analüüsimisel? Sinu mineviku traumeeritud kogemustel koos põgene-või-ründa-strateegiatega? Vali kõige lühem otsetee, mine otse Looja troonisaali, Tema ettenägeliku armutrooni ette. Alistu täielikult ja palu Temal see olukord lahendada. Oled juba ise lahendades olukorra eskaleerudes täielikult nurka jooksnud? Jumalal on ka nurgast tee välja! Ta saab hakkama! Erinevalt meie puudulikest lahendustest Tema omad töötavad – 100%!
Vali kõige lühem otsetee, mine otse Looja troonisaali.
Kui ainult palvetame, Tema käest küsime, Talle oma mõtete lõhkumiseks loa anname ning endale Jumala Vaimu juhtimist palume, oleme oma elu küll näiliselt ligitõmbavate, ent tegelikkuses hallitavate, eluohtlikult mürgiste valikute eest kaitstud!
Palume siis Jeesuse sõnadega: „Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas nõnda ka maa peal!“ Mt 6:10 Jaa, isegi siis, kui kellegi vastus meile ei meeldi!
Millist imelist Jumalat me teenime!
