Milline on sinu esimene mõte, kui seisad silmitsi raskuste või probleemidega? Kas kipud esmalt nägema olukorra negatiivseid külgi või püüad leida selles midagi head? Kas positiivne mõtlemine on midagi, mis tuleb loomulikult – või on see oskus, mida saab õppida ja arendada?
Mis on positiivne mõtlemine?
Positiivne mõtlemine on midagi enamat kui lihtsalt õnnelik olemine. See ei tähenda naiivset optimismi ega probleemide eitamist, vaid tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mis on ehitav, lootustandev ja eluterve. Positiivsed mõtted võivad luua meie elus väärtusi ja aidata kujundada oskusi, mille mõju kestab kauem kui hetkeline hea tuju.
Sinu suhtumine mõjutab su tööd, tervist ja elu pikaajaliste tagajärgedega. Näiteks kitsendavad negatiivsed mõtted mõtlemist ja takistavad nägemast teisi võimalusi. Vastupidiselt sellele avardavad positiivsed mõtted võimaluste tajumist ja võimaldavad kaaluda alternatiivseid valikuid.
Üks positiivse mõtlemise suurimaid eeliseid on suutlikkus arendada sisemisi ressursse – nagu enesekindlus, kannatlikkus ja probleemilahendusoskus. Kui su mõtted on suunatud sellele, mis on võimalik ja väärtuslik, avardub ka su vaade elule.
Kuidas arendada positiivset mõtlemist?
Siin on kolm praktilist sammu, mis aitavad sul kujundada positiivsemat mõtteviisi.
– Pühendunud mõtisklused ja palve: uuringud näitavad, et inimesed, kes palvetavad iga päev, kogevad rohkem positiivseid mõtteid kui need, kes seda ei tee. Sisemine rahu ja vaimne keskendumine aitavad hoida meelt selgena ja lootusrikkana.
– Tervislik toitumine: omega-3 rasvhapped, kiudained ja B-vitamiinid toetavad meeleolu, närvisüsteemi ja veresuhkru tasakaalu. Hea toitumine loob aluse stabiilsele ja energilisele mõtlemisele.
– Füüsiline aktiivsus: treening vabastab beeta-endorfiine, mis loovad heaolutunde ja aitavad vähendada stressi. Liikumine aitab kehal ja meelel taastuda ning loob ruumi positiivsetele mõtetele.
Enesehinnang – positiivse mõtlemise süda
Rääkides positiivsest mõtlemisest, peame meeles pidama, et see hõlmab ka seda, kuidas mõtleme endast – ehk meie enesehinnangut.
Mike Glenn kirjutab oma blogis, et elame maailmas, kus „keegi on hinnasildid ümber paigutanud“. Ta toob näiteks Søren Kierkegaardi loo varastest, kes ei varastanud juveelipoest midagi, vaid vahetasid lihtsalt hinnasildid ära – kallis müüdi odavalt ja odav kallilt. See on piltlik kirjeldus sellest, kuidas meie ühiskond on väärtused segi paisanud.
Kõige selgemini ilmneb see enesehinnangu valdkonnas. Tänapäeva kultuuris hinnatakse inimesi välimuse, saavutuste ja vara järgi, mitte selle järgi, kes nad tegelikult on. Ilu mõõdetakse matemaatiliste proportsioonide järgi, väärtus tuleneb meelelahutuslikkusest, mitte sisemisest väärtusest. Kui sa ei mahu mingisse „Top 100“ nimekirja, siis tundub, et sul pole kohta.
See moonutatud väärtussüsteem avaldab eriti tugevat mõju noortele: noormehed püüavad tõestada oma mehelikkust äärmuslike tegudega, noored naised satuvad hävitavatesse suhetesse, sest tunnevad, et nad ei vasta ühiskonna ootustele.
Selle kõige keskel on evangeeliumi sõnum eluliselt tähtis: sa oled armastatud. Mitte sellepärast, mida sa oled teinud või saavutanud, vaid lihtsalt sellepärast, et Jumal armastab sind. See on arm – kingitus, mida ei saa välja teenida. Sa oled loodud Jumala näo järgi, lunastatud Tema surma läbi ja kutsutud elama uut elu koos Temaga. See teeb sind hindamatuks.
Glenn toob kauni võrdluse: maalid on väärtuslikud, sest kunstnik kirjutab neile alla. Kujuta ette, kui saaksid muuseumile näidata Jumala allkirja enda peal – see ongi Imago Dei tähendus. Jumal, suurim Kunstnik, on kirjutanud alla sinule ja minule. Meie enesehinnang ei põhine sellel, mida me oleme teinud, vaid sellel, kes meid on loonud. Meie ilu ei määra maailm, vaid meie Looja. Jumal on meid loonud ja armastab meid – see teeb meid ilusaks ja väärtuslikuks.
Kui inimene mõistab, kui palju ta Jumala silmis väärt on, siis tema elu muutub.
Vaimne perspektiiv
Ka Piibel kutsub meid suunama oma mõtteid sellele, mis on hea ja õilis. Nagu Filiplastele 4:8 ütleb: „Kõik, mis on tõene, aus, õiglane, puhas, armastusväärne ja hea mainega; kui on midagi vooruslikku või kiiduväärset, mõelge nendele asjadele.“
Meelte Looja soovitab meil kasutada oma mõistust positiivselt – see on osa vaimsest tervisest ja sisemisest tasakaalust.
Positiivne mõtlemine ei ole pelgalt meelelaad – see on valik, mida saame teadlikult kujundada. See mõjutab meie vaimset, füüsilist ja vaimset heaolu. Küsi endalt: Millise sammu võiksin täna astuda, et mu mõtted oleksid veidi helgemad? Võib-olla on see hetk palveks, jalutuskäiguks, tervislikuks eineks või lihtsalt meeldetuletuseks: sa oled väärtuslik.
https://www.secretsofwellness.org/index.php/countries/english/item/465-what-you-think-matters
https://stewardship.adventist.org/value,-self-worth
Allikate põhjal koostanud Angelika Käsk.
