Jaanuari alguses toimunud Eesti liidu aastakoosolekul kutsus Averonika Beekmann ühe laudkonna inimesi kaasa rääkima teemal, kuidas keegi Piiblit loeb ja kas lugemisstrateegiad on ka ajas muutunud. Oma mõtteid jagavad Angelika Käsk, Meeri Pajula, Elna Mitt, Priit Keel, Toivo Kaasik, Genri Tron ja Janek Sommer.
Kuidas sina Piiblit loed ja kas see moodus on aja jooksul muutunud?
Angelika: Mõnikord loen mingi teema raames, mõnest mõttest lähtudes siit ja sealt salme või peatükke selle konkreetse teema kohta. Mõnikord võtan ühe raamatu ja loen selle läbi.
Ma ei teadnud, et terve Piibel ka veel olemas on, keegi polnud mulle selle kohta midagi rääkinud.
Elna: Minu jaoks on piiblilugemine aastate jooksul muutunud. Alguses, kui avastasin, et olemas selline raamat nagu Uus Testament, hakkasin seda lugema nagu juturaamatut. Aga siis ma ei julgenud nagu enam lugeda. Läks veel mõni kuu mööda ja siis tuli uuesti huvi. Mõtlesin, et huvitav, miks see raamat mulle sellist mõju avaldas. Lugesin siis järgmist evangeeliumi ja tundus, et ma juba tean seda lugu. Mõtlesin, et raamatutes ju tavaliselt teemad ei kordu. Ma ei teadnud, et Piiblis on need korduvused, kus on sama lugu. Mõtlesin, et hakkan otsast peale, ja nägin, et Jeesus on selline inimene, kes teeb kogu aeg head – mismoodi saab see nii olla, et keegi on nii hea inimene. Siis ma lugesin Tema kohta kui inimese kohta, ma ei võtnud Teda Jumalana. Imetlesin seda inimest – tohutu äge inimene. Hakkasin ennast Temaga võrdlema, et mõtle, missugune mina olen. Tuli tunne, et ma olen nii paha ja ei kannatanud seda enam välja. Mul Piiblit ei olnud, ma ei teadnud, et terve Piibel ka veel olemas on, keegi polnud mulle selle kohta midagi rääkinud.
Nüüd ma loen vastavalt vajadusele. Kui mul tekib probleem ja ma ei oska seda kuidagi lahendada, siis ma loen Piiblist, kuidas sellest olukorrast välja tulla. See on mind alati aidanud. Tõotuste peal püsimine aitab rasketest olukordadest välja tulla.
Angelika: Ühel hetkel noorena hakkasin tundma, et peaksin ikka Piiblit lugema – olen kasvanud kristlikus perekonnas. Aga ma ei teadnud, kuidas ma peaksin seda lugema. Ma ei osanud. Ei olnud ka püsivust järjest lugeda. Oli tunne, et kvantiteet on oluline. Selline väntsklemine käis.
Iga normaalne inimene hakkab ju raamatut algusest lugema.
Meeri: Ma mäletan ka, et tahtsin otsast pihta Piiblit lugeda. Iga normaalne inimene hakkab ju raamatut algusest lugema. Takerdusin mitu korda. Piibli alguses toimub ka nii palju ja kõik läks nii kirjuks. Gümnaasiumis hakkasin Uut Testamenti lugema, see oli hästi huvitav minu jaoks. Seal on samuti palju sündmusi, aga see on natuke teistmoodi kirjutatud. See tekitas minus põnevust.
Praegu loen nii, juba kolm aastat vist, et tahan Piibli otsast lõpuni läbi lugeda, aga tahan natuke enamat. Ma isegi niipalju ei loe, vaid mulle meeldib Piiblit uurida. Olen tänaseks Korintose kirjas. Iga piibliraamatuga teen nii, et otsin lisamaterjali. Meil on kodus palju vanu õppetükke – kui selle raamatu kohta on õppetükk kirjutatud, võtan selle sinna kõrvale. Või otsin jutluseseeria, inglise keeles on maa ja ilm neid täis. Nüüd on mul ka Andrewsi ülikooli piiblikommentar. Vaikselt loen ja uurin, see on mulle hästi põnev ja avab Piiblit teistmoodi. Aga kaootilisus on mulle ka omane – koguduseelus tulevad mingid teemad ja õppetükk on hoopis kolmandal teemal. Aga kõige ustavam olen enda piiblijärjele. Sellepärast läheb see hästi vaikselt – üks päev loen peatükki ja teisel päeval materjale, mille leian.
Angelika: Oluline on see eesmärk, miks sa üldse loed. Tahad ju Jumalat rohkem tundma õppida ja ise kasvada ja rohkem Teda usaldama hakata. Kui isegi üks salm täidab selle eesmärgi, on see hea.
Meeri: See ongi minu kiusatus ja Piibli lugemisel, et ma ei loeks seda sellepärast, et olla väga tark või osata vestlustes kaasa rääkida, vaid üritan endale meelde tuletada, ja palvetada, et loen seda selleks, et see mind muudaks, et see võiks minu vastu kõneleda. See on minu jaoks kõige olulisem eesmärk.
Üritan endale meelde tuletada, ja palvetada, et loen seda selleks, et see mind muudaks, et see võiks minu vastu kõneleda.
Angelika: Hakkasin just lugema Joosua lugusid. Proovisin nüüd nii teha, et loen peatüki ja siis mõtlen, mida see loetu mulle Jumala kohta õpetas, püüan sellesse süüvida ja sellele küsimusele vastuse leida: mida ma näen selles loos Jumala kohta.
Tavaline piiblilugemine muutub piibliuurimiseks, kui lähed süvitsi.
Janek: Mina alustasin ka oma lugemisega klassikaliselt. Oli paberpiibel ja lugesin järjest. Aga kui tulid piibliäpid, siis avastasin sellise äpi nagu MyBible, kus saab paralleelselt lugeda eri keeli ja algkeeli, saab kohe võrrelda erinevaid tõlkeid, et kuidas piiblitekst on eesti keeles või vene keeles või inglise keeles. Tavaline piiblilugemine muutub piibliuurimiseks, kui lähed süvitsi. Siin rakenduses on ka Strong numbrid. Igal Piibli sõnal on oma number, saad valida selle sõna ja siis vaadata, kus Piiblis veel seda sõna kasutatakse.
Toivo: Nende numbrite abil saab ka algkeelset teksti üsna lihtsa vaevaga lugeda, piisab sellest, kui valdad inglise keelt.
Janek: Saab vaadata, kuidas seda sõna on tõlgitud eri tõlgetes ja antakse veel tõlkevariante. Nii avaneb palju suurem vaatepilt. Rakenduses saab alla tõmmata erinevaid keeli, algkeeled on ka olemas. Ma loen näiteks Matteuse evangeeliumi, hakkan mööda neid harusid minema. Ei loe järjest ühte peatükki, vaid uurin eri mõtteid pidi edasi.
Toivo: Kui otsid nende numbrite abiga ühte sõna läbi kogu Piibli, siis ta ei näita mitte tõlkeid, vaid originaalkeeles, kus see sõna esineb. Tõlkes võib see sõna olla midagi muud, need ei pruugi kattuda. Need numbrid on staatilised. Nagu inimesel on isikukood, on Piiblis igal sõnal oma kood, see kood on sõnatüvel ja saab ka seda vaadata, mis käändes või pöördes see sõna on. Eesti keeles on lihtne, sõna algab tüvega, aga kreeka ja heebrea keeles ei pruugi sõna alati tüvega alata.
Piiblilugemine võib sind tõugata kõrghariduse omandamise teele, aga Piibli lugemiseks ei pea olema kõrgharidust.
Aga kui minu piiblilugemise algusest alustada, nagu Agu Sihvka, siis esialgu lugedes ajasin kvantiteeti taga, lugesin päris mitu korda Piibli läbi. Viimane läbilugemise kord jäi 20. eluaastate algusesse. Siis leidsin, et tean olulisi kohti praktiliselt peast, aga need räägivad lihtsalt ilusa loo. Tekkis tahtmine süvitsi minna – sinnani läks muidugi palju aega, see tahtmine tekkis 30. eluaastatel. Selle peale läksin lõpuks usuteadust õppima, kui ma ei jõudnud sellele huvile enam vastu seista. Piiblilugemine võib sind tõugata kõrghariduse omandamise teele. Aga Piibli lugemiseks ei pea olema kõrgharidust.
Kas lugemisel mängib rolli ka see, kas valmistad ette jutlust või loed endale?
Toivo: Alguses lugesin vanast harjumusest ja siis uurisin tausta juurde, et rahvale räägiksin ikka nii, nagu asi on, mitte ei leiutaks ise juurde. Tasapisi laienes süvitsi uurimine ka isikliku lugemise valdkonda, nüüd ei ole minu jaoks vahet. Ei ole nii, et kuna ma hingamispäeval tööd ei tee, siis hingamispäeval süvitsi Piiblit ei loe.
Mida sa süvitsi lugemisel teed?
Võtan tekstilõigu või salmi ja nagu Janek mainis, võtan numbrid ette, siis kreeka- või heebreakeelse teksti, kus sõnadel on numbrid juures. Ja isegi kui ma konkreetset sõna ei tea, saan kiiresti ingliskeelse tõlke. Saan teada, kui palju on ühel sõnal eri tähendusi. Paratamatult tõlkides tõlgitakse üks tähendus, aga tähendusvaldkonnad keeliti ei kattu omavahel, see algkeelne tähendusväli võib eestikeelse sõna tähendusväljast väljapoole minna. Tõlgin teksti enda jaoks ära ja loen teadlikult nende saadud tähendustega, mis algkeeles on olemas, aga eesti keelde ei ole jõudnud. Jõuan sageli veendumusele, et eestikeelne viimane tõlge on parim. Ka algkeele baasil uurides saab laiendada arusaamist ja mõttevälja.
Meeri: See tõlgete maailm on nii kirju maailm.
Genri: Kui mina loen, siis lähtun teemadest. Näiteks hingamispäevakooli teemad – kui hakkan õppetükki lugema, siis uurin seda rohkem, võtame selle armastuse tema, loen erinevatest Piibli kirjakohtadest, mis armastuse kohta räägitakse. Otsast lõpuni pole ma Piiblit lugenud. Olen mitu korda proovinud, aga pole vastu pidanud. Aga kui mingi teema mind huvitab, siis hakkan lugema, mis Piiblis selle kohta räägitakse. Ja ka lisamaterjale loen, ka piiblikommentaare.
Toivo: Kui sa Moosese ja prohvetid suudad läbi lugeda, siis ülejäänu läheb ludinal.
Kui sa Moosese ja prohvetid suudad läbi lugeda, siis ülejäänu läheb ludinal.
Meeri: See ongi kogu Vana Testament! Jah, suurte raamatute puhul suurus ehmatab ära mõnikord. Näiteks kui võtad selle Jeremija raamatu ette. Ja Moosese raamatuid on ka palju.
Suurte raamatute puhul suurus ehmatab ära mõnikord.
Toivo: Vanas Testamendis sisu väga palju ei muutu, süžeed korduvad. Võibki segamini minna, kas olen seda juba lugenud või ei ole, sest kõik on nii sarnane
Priit: Mul on ka nii, et loen Piiblit oma järjega või siis pean valmistama Sõna jagamist kogudusele. Need on kaks eri asja. Kui loen lihtsalt Piiblit, siis ma tavaliselt ei loe midagi väga kõrvale. Loen, püüan tekstist aru saada. Meil on juba palju tausta olemas, kui oleme varem ka lugenud raamatuid mingi teema kohta. Teen ka märkmeid. Kui pean Sõna jagama, siis tavaliselt on mingid teemad ees või tuleb mingi tekst valida. Siis ma loen – ja pean seda meelde tuletama, mina olen kogudusse tulnud väljast, mind on õpetatud Piiblit lugema. Rein Kalmus õpetas mind, et iga kord kui piibli avad, siis palveta. Püüan seda ikka kogu aeg meeles pidada, et loen Piiblit koos Püha Vaimuga. Piibel on ju nii erinev. Põhiline, mida me teeme: loeme ja püüame mõista, mida tekst ütleb. Vahel on lihtsamad tekstid, mida oskad juba lahata, vahel on raskemad, siis uurin sinna piiblikommentaare, vahel kasutan Ellen White’i tekste ja vaatan, mida tema on selle kohta öelnud.
Andke lugemiseks soovitusi inimesele, kes alles hakkab Piiblit lugema või kes on toppama jäänud.
Janek: Kõige tähtsam on lugeda.
Angelika: Ära võta liiga suuri ampse lugeda, see hirmutab ära ja siis viskad üldse nurka lugemise.
Püüan seda ikka kogu aeg meeles pidada, et loen Piiblit koos Püha Vaimuga.
Elna: Jah, mina ei julgenudki kunagi nooruses edasi lugeda.
Genri: Õige tõlge peab olema. Mul on näide. Minu abikaasa ema hakkas lugema Piiblit, ja luges vana venekeelset tõlget. Ta ei saanud aru ja tal oli hästi raske. Siis pakkusin talle uut tõlget ja lugemine läks väga hästi.
Meeri: Minu soovitus, mis mind on sütitanud ja inspireerib, on võtta lisaks abimaterjali. Mina ei häbene öelda, et ma ei saa paljudest asjadest Piiblist aru või et miski on keeruline. Ma ei usu, et kui inimesed on tuhandeid aastaid seda uurinud ja nüüd sina hakkad uurima ja saad kõigest aru ja kõik on sulle selge. Mind on abimaterjalid väga inspireerinud ja aidanud. Kui sa lugeda ei taha, siis kuula jutluseid, see aitab sul mõista ja teemasse sisse minna. Mervi tegi meile Markuse evangeeliumi sarja (videosari advent.ee videote kaustas), see annab konteksti juurde ja innustab edasi minema.
Priit: Kui keegi alles alustab, siis soovitan alustada Uuest Testamendist. Soovitatakse Johannese evangeeliumist alustada, aga kui inimene tahab algusest lugeda, võib alustada ka algusest, Matteuse evangeeliumist.
Toivo: Igal inimesel on oma kiiks, minul on ajalookiiks. Mina lugesin esimesena Piiblist läbi Kuningate raamatud, siis Saamueli ja siis Ajaraamatud, siis jõudsin muu kirjanduse juurde. Saamueli ja Kuningate raamatud on kronoloogiliselt seotud, Ajaraamatud on paralleelsed. Leia üles oma huvi, mis sul on, kas sind huvitab ajalugu, sotsiaalia – siis pakuvad evangeeliumid väga palju ja ka Apostlite teod ja ka Uue Testamendi kirjad. Kui sa oled kunagi huvitunud horoskoopidest, siis loe prohvetiraamatuid, need on horoskoopidest paremad.
Mina ei häbene öelda, et ma ei saa paljudest asjadest Piiblist aru.
Angelika: Vahel ongi mõni koht selline, et sa ei saagi aru, siis see ei peaks ka heidutama, lase olla, võibolla viie aasta pärast saad sellest kohast aru. Piibel on selline raamat, mille puhul ei saa kohe kõigest aru.
Priit: Genri mainis tõlgetest. Eesti keel ei saa tõlgetega hiilata. Olen ise viimasel ajal kasutanud Uue Maailma tõlget. Meil on 1968. ja 1997. aasta tõlge, mina ise kasutan viimast, vahel võrdlen neid omavahel ka jutlust valmistades. Uue Maailma tõlge on nii selge ja arusaadav. Kui loen seda ja 1997. aasta teksti, on üks palju selgem, ma saan paremini aru.
Angelika: See on tõesti hästi tänapäevases keeles.
Priit: Aga seda peaks lugema teadmisega. Kui me teame, et Jehoova tunnistajad ei tunnista Jeesust Jumalaks, siis kui on sellised kohad, peaksime lugema sellise taustateadmisega. Aga üldised piiblitekstid – olen hämmastunud, kui lihtsasti sellest aru saan.
Meeri: See on õnnistus, et meil on palju tõlkeid. Kui tunned erinevaid keeli, siis loe neid eri tõlkeid. Loen ka Uue Maailma tõlget ja loen ka muid tõlkeid sinna juurde.
Ehk aitab Piiblit lugema hakata see, et mõtle, miks sa loed. Vahel tunnen, et loen Piiblit, et oskaksin kellelegi vastata, mis on ka muidugi hea ja vajalik. Aga alanda enne lugemist ennast, et teed seda enda jaoks, siis on lihtsam, et ei pea mõistma kõike ja kaugele ja kiiresti lugema.
Janek: Alati enne piiblilugemist tuleks palvetada.
Kus te praegu oma piiblilugemise järjega olete?
Elna: Mina loen Apostlite tegusid.
Meeri: Lugesin 1. kirja korintlastele ühe korra läbi, nüüd loen uuesti koos Andrewsi piiblikommentaariga.
Angelika: Joosua 5. peatükk.
Genri: Johannese evangeelium.
Janek: Uurin ka Johannese evangeeliumi.
Toivo: Lugesin Johannese evangeeliumi konkreetset kohta, Kaana pulma. Valmistan järgmise hingamispäeva jutlust sel teemal.
Priit: Olen järjega Hesekieli raamatus. •
