Kolmapäev: Sõna kui ilmutus

Kui me vaatleme Sõna kui ilmutust, peame ehk alustuseks vastama küsimusele, mil viisil on Jumal ennast ilmutanud. See asjaolu on kristlikus usus peamine. Jumal on ennast ilmutanud sõnades ja tegudes paljude erinevate kanalite kaudu, kuid kõige täielikumalt Jeesuse Kristuse isikus.

Jumala selgesõnaline eesmärk on, et selle ilmutuse kaudu võiksid inimesed Teda tundma õppida ja astuda päästvasse suhtesse, mille tulemuseks on igavene osadus Temaga (Jh 17:3). Nii Vana kui ka Uus Testament annavad tunnistust sellest, kuidas Jumal on end ilmutanud ajaloos, eriti Iisraeli ajaloos, ja eelkõige Jeesuse Kristuse isikus. Ilma selle jumaliku ilmutuseta inimkond hukkuks, jäädes teadmatusse Jumala tegelikust iseloomust ja võõrandudes Temast patu ja süü tõttu. 

Seega nimetatakse Piiblit õigustatult Jumala Sõnaks, sest see sisaldab Jumala inspireeritud sõnu. Jumala Sõna eesmärk on anda meile teavet ja ilmutada Jeesust. Jeesus ütles Johannese 5:39, et te loete pühi kirju, sest te usute, et need sisaldavad igavest elu; see on, mis tunnistab minust. See ülioluline salm rõhutab Jumala Sõna kui Jeesuse ilmutuse keskset rolli.

Ajalooline ja teoloogiline taust 

Johannese evangeelium pärineb esimesest sajandist, ajavahemikust 70–90 pKr – ajastust, mida iseloomustab kultuuriliste (rooma, kreeka ja juudi) mõjutuste segunemine. Suhted Rooma võimu all tegutsenud juudi usujuhtide ja Jeesuse järgijate vahel olid pingelised. Jeesuse avaldus Johannese 5:39 seadis kahtluse alla juudi usujuhtide arusaama Toorast, prohvetitest ja usulisest praktikast kui ülimast autoriteedist. Selle asemel suunas Jeesus juhtide tähelepanu endale kui Jumala ülimale ilmutusele.

Johannese evangeeliumis toimub dialoog Jeesuse ja usujuhtide vahel, kes seavad Tema autoriteedi ja identiteedi kahtluse alla. Jeesus omakorda seab kahtluse alla nende arusaama Pühakirjast, väites, et pühad kirjad räägivad Temast, seega peaksid juhid neid uurima ja tunnistama, et need tunnistavad Temast kui igavese elu teest. Luuka 24:27, 44 ja 45 tugevdavad mõtet, et Pühakirja keskmes on Jeesus ja Tema roll Jumala lunastusplaanis. Uus Testament toob esile Jeesuse kui Jumala Sõna, kes ilmutab täielikult Jumalat ja täidab Vana Testamendi ettekuulutused Messia kohta. 

Kristlik seisukoht on: selleks, et mõista Jumala Sõna kui Jeesuse ilmutust tervikuna, tuleb tunnistada kogu Piibli fookust. Vana Testament on Uue Testamendi eelkäija ning ilmutab Jeesust Kristust. Jumala lunastusplaan ilmneb kogu Pühakirjas alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutuseni. Jumala Sõna ei ole juhiste või lugude kogumik, vaid sidus jutustus, mis tõstab esiplaanile Jeesuse Kristuse kui maailma Päästja. 

Johannese 1:1–14 kirjeldab Jeesust kui Sõna, Jumala igavest Sõna, kes oli olemas maailma algusest peale ja sai lihaks, et elada meie keskel. Selles rõhutatakse Jeesuse jumalikkust ning Tema rolli loomisel ja lunastamisel. Ka Heebrealastele 4:12 kirjeldab Sõna kui võimsat elavat jõudu, mis on võimeline muutma inimese mõtteid ja motiive. Sõna võib inspireerida muutust. Johannese 5:39 ja teised Piibli salmid kujutavad Sõna kui dünaamilist ja jumalikku jõudu, mis ilmutab Jumala plaani ja iseloomu.

Johannese 5:39 teoloogilised viited 

Johannese 5:39 ütleb, et Jumala Sõna on rohkem kui kirjutatud sõnad. See sümboliseerib Jeesuse jumalikku olemust Jumala lunastusplaani sõnumitoojana. Jeesus on midagi enamat kui õpetaja või prohvet; Ta kehastab Jumala sõnumit inimkonnale. See kontseptsioon rõhutab Vana Testamendi tekstide tähtsust, mis aitab meil mõista Jeesust ja Tema õpetusi. Pühakiri kutsub usujuhte üles uskuma Jeesust, selle sõnumi ülimat täitjat. Jumala Sõna võib meid muuta, viies meid vaimulikule kasvule, kuulekusele ja Tema sarnasemaks saamisele.¹ Johannese 5:39 on Jeesuse vastus juudi juhtidele, kes vaidlustasid Tema autoriteeti. See salm rõhutab Pühakirja eesmärki, mida Jeesus neile selgitas. „Te uurite Pühakirja, sest te arvate, et selles on teil igavene elu, ja see on see, mis annab tunnistust minust.“ (ESV)² Nad uskusid, et saavad Pühakirja uurides avastada tee igavese elu juurde. Jeesus selgitab aga, et pühad kirjad on mõeldud selleks, et tunnistada Temast, kes on tee igavese elu juurde.

Selle salmi tähenduse mõistmiseks on vaja mõista konteksti. Eelnevad salmid räägivad, kuidas Jeesus tervendas inimese. See mees oli olnud 38 aastat puudega. Tervendamine toimus hingamispäeval ja juudi juhid seadsid Jeesuse autoriteedi kahtluse alla. Jeesus ütles neile, et Tal on Jumala Pojana autoriteet. Salmis 39 selgitas Ta, et pühad kirjad on olemas mitte lihtsalt selleks, et neid lugeda, vaid selleks, et juhtida inimesi Tema juurde. Pühakirja keskmes on Tema ja see annab tunnistust Tema olemasolust. See on tõend Tema identiteedist ja sellest, mida Ta tuli tegema. 

Sellel salmil on oluline mõju meie piiblimõistmisele. Piibel on midagi enamat kui ajalookirjelduste või luuletuste kogumik. Piibel on Jumala ilmutus Tema lunastusplaanist Jeesuse Kristuse kaudu. Kui me uurime Pühakirja, peame uurima selle tunnistust Jeesusest ja Tema lunastustööst ristil. Ainult Tema kaudu saame igavese elu.

Me peame uurima Jumala Sõna Kristuse-keskse perspektiiviga. Iga kirjakohta, lugu või õpetust tuleb lugeda mõistmisega, kuidas see on seotud Jeesusega. Kui me loeme Aabrahami valmisolekust ohverdada Iisak, võime näha Jumala valmisolekut, et Tema Poeg ohverdatakse meie eest. Me võime lugeda Psalme ja näha Jeesuse emotsioone ja võitlust, kui Ta seisis silmitsi oma ristiga.

Me peame uurima Jumala Sõna ja rakendama seda praktikas. Jumala Sõna peaks meid teavitama ja muutma. Kui me kohtume Temaga Sõna kaudu, peaks Jeesuse armastus, arm ja tõde meid muutma. Me peaksime püüdma elada nii, et see peegeldaks Tema iseloomu ja missiooni.

Ellen G. White kinnitab, et Piibel annab tunnistust Jeesusest Kristusest. „Vana Testamendi pühad kirjad ilmutavad Kristust ja viivad meid Tema eesõiguse tunnetamiseni.“³ Ta rõhutab, et Jeesuse Kristuse mõistmiseks on oluline uurida Pühakirja. Raamatus „Suur võitlus“ tõdeb Ellen G. White, et Piibel ei ole kirjutatud ainult uurijatele, vaid on mõeldud ka tavainimestele. Päästmiseks vajalikud tõed muutuvad ilmsemaks kui päevavalgus. Keegi ei tee vigu ega kaota oma teed, kui järgib oma otsustusvõime asemel Jumala ilmutatud tahet.⁴ Kasutage Jumala Sõna Jeesuse õpetuse levitamiseks. See võib muuta inimeste elu ja anda lootust kogu maailmale.

Johannese 5:36 missioloogilised viited 

Johannese 5:39 rõhutab missioloogilisest vaatepunktist Jeesuse olulist rolli ja Sõna levitamise tähtsust evangeeliumi kuulutamise kaudu. See salm seab kahtluse alla religioossed tavad, mis asetavad teised autoriteedid Jeesusest kõrgemale. See kutsub üles muutma fookust – vaatama Pühakirja ja Jeesust kui Jumala tõelist ilmutust. Apostlite teod 4:12 ja Roomlastele 10:14, 15 on teised Piibli kirjakohad, mis rõhutavad selle kontseptsiooni mõju misjonitööle. Need kirjakohad rõhutavad Jeesuse kui ainsa päästevahendi kuulutamise tähtsust. Johannese 5:39 kutsub aga kõiki kristlasi üles kuulutama Jeesust kui Jumala Sõna, kes ilmutab Jumala armu, tõde ja päästet, sõltumata inimese taustast.

See salm julgustab usklikke lugema Piiblit ja tunnistama, kuidas see osutab Jeesusele. Oluline on varustada ja õpetada kristlasi mõistma Piiblit, tunnistama Jeesust selle keskmeks ja jagama seda ilmutust teistega. Johannese 5:39 rõhutab missioloogilisest vaatepunktist Jeesuse sõnumit ja Tema rolli tähtsust evangelismile. See seab kahtluse alla religioossed süsteemid ja traditsioonid, mis seavad teised autoriteedid Jeesusest kõrgemale. See kutsub üles keskenduma Pühakirja uurimisele ja kohtumisele Jeesuse, Jumala ülima ilmutusega. Kui usklikud on selle teadmisega varustatud, saavad nad seejärel jagada seda ilmutust ja juhtida teisi Pühakirja paremale mõistmisele.

Kokkuvõte

Pühakiri esitab traditsioonilisele ususüsteemile väljakutse ja keskendub Jeesusele. Tema õpetuste mõistmine on lihtsam, kui me mõistame ajaloolist konteksti. Asjakohaste salmide uurimine aitab meil mõista Jumala Sõna ja rõhutab Jeesuse jumalikku olemust. Jumala Sõna ilmutab Jeesust Kristust. See on midagi enamat kui vanade tekstide kogumik. Jumala Sõnale tuleks läheneda Kristuse-kesksest vaatenurgast ja me peaksime otsima selle kaudu kohtumist Jeesusega. Väga oluline on rakendada Kristuse õpetusi meie igapäevaelus ja lasta neil end muuta. Samuti peaksime seda kasutama evangeeliumi levitamiseks. Pidage meeles, et me saame Jeesust mõista ja kogeda Jumala Sõna kaudu. Ning jagame seda ka teistega. Johannese 5:39 ütleb, et Pühakiri viib meid Jeesuse juurde ja juhib meid Tema poole. Kui me loeme ja uurime Piiblit, peaksime seda alati meeles pidama ja püüdma leida, kuidas iga kirjakoht on seotud Temaga. • 

Robert Osei-Bonsu on seitsmenda päeva adventistide koguduse Kesk- ja Lääne-Aafrika divisjoni esimees. 

1 Robert H. Gundry, A Survey of the New Testament, 5th ed. (Grand Rapids: Zondervan, 2012).
2 Kirjakoht märkega ESV on piiblitõlkest English Standard Version, copyright © 2001 by Crossway Bibles, a division of Good News Publishers. Used by permission. All rights reserved.
3 Ellen G. White käsikiri 109, 1899.
4 Ellen G. White, Suur võitlus, lk 598, 599.