1800. aastal kõndis 15-aastane Walesi tüdruk Mary Jones paljajalu 26 miili (42 kilomeetrit) läbi Põhja-Walesi karmi maastiku, et osta Walesi Piiblit. Maryl oli nii suur soov omada emakeelset Piiblit, et ta töötas kõvasti ja säästis kuus aastat iga teenitud penni. Siis pidi ta selle ostmiseks pikalt kõndima! Tema inspireeriv lugu viis piibliseltside asutamiseni, mis trükivad ja levitavad Piibleid üle maailma.
Piibli ainulaadsus
Täna elame teistsuguses maailmas kui Mary Jones, kuid me peame Piiblit ikka veel ainulaadseks raamatuks. Loomulikult on kõigil religioonidel oma pühad kirjutised ja nad peavad neid eriliseks. Miks me usume, et Piibel on ainulaadne?
Piibel kui Jumala ilmutus
Läbi sajandite on inimesed määratlenud kolme teadmiste allikat: mõistus, kogemus ja Jumala ilmutus. Inimese mõistus võib olla hämmastavate avastuste allikas; need avastused muudavad meie elu lihtsamaks ja viivad inimkonda edasi. Inimesed saavad isiklike kogemuste kaudu laiendada oma vaadet elule ja ühiskonnale ning parandada enda ja ühiskonna elukvaliteeti. Ent kuigi inimmeel ja kogemused on meid ümbritseva maailma mõistmiseks kasulikud, on nad lõpliku reaalsuse mõistmiseks patu mõju tõttu ebapiisavad allikad. Me ei ole ise ennast loonud, seega ei saa me luua asjade lõplikku tähendust. Me vajame Jumala ilmutust (5Ms 29:29). Kus on armastus, kus on suhe, seal on sõnad.
Me ei ole ise ennast loonud, seega ei saa me luua asjade lõplikku tähendust.
Seepärast räägib Jumal. Seepärast hindas ja armastas iidne Iisrael Jumala raamatut. Apostel Paulus kirjutas selle kohta klassikalise avalduse: „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.“ (2Tm 3:16, 17) Teisisõnu kannab Piibel Jumala autoriteeti, sest see on ainuüksi Jumala poolt inspireeritud, välja hingatud. Piibel ei ole lihtsalt ajalooraamat, vaid sisaldab võimsaid tõdesid, mis toetavad Püha Vaimu tööd ja võivad aidata viia meid vaimsele küpsusele.
2. Timoteose 3 näitab, kuidas Püha Vaim kasutab Piiblit neljas konkreetses suunas: Pühakiri annab meile meie usu põhielemendid (õpetus). Aga kui me oleme Jumala põhimõtteid rikkunud või märgist mööda lasknud, toob see paranduse (noomitus). Seepärast on oluline lugeda Piiblit nii, et me kuuleme ka neid asju, mida me ei taha kuulda. Piiblit on lihtne lugeda kui kinnitust sellele, mida oleme alati uskunud, aga kui Pühakirja õigesti lugeda, võib Püha Vaim meie hinge manitseda, noomida ja tuua parandust ning anda tõdesid, mis muudavad meie mõtlemist ja käitumist (manitsus). Lõpuks näitab Piibel meile ka seda, kuidas hoida kinni Jumala elupõhimõtteist – juhised õigluseks (koolitus).
Piiblil on jumalik-inimlik loomus
Nagu juba mainitud, pärineb Piibli sõnum Jumalalt, kuid seda väljendavad paratamatult inimesed sõnade ja mõtetega, mis peegeldavad nende kirjutamise kohta ja aega. Erinevad kirjutised peegeldavad selgelt autori isikupära. Mõlemad aspektid – jumalik ja inimlik – on võrdselt olulised ja neid tuleb hoida tasakaalus. Neid tuleb eristada, kuid neid ei saa lahutada.
Kuna Piibel on Jumala Sõna, on sel igavene tähendus, see on suunatud kogu inimkonnale. See on oluline iga inimese jaoks igas vanuses, igas kohas ja igas kultuuris. Seepärast peame kuulama, mida Piibel ütleb, ja kuuletuma sellele, mida see soovitab.
Piiblit on lihtne lugeda kui kinnitust sellele, mida oleme alati uskunud, aga kui Pühakirja õigesti lugeda, võib Püha Vaim meie hinge manitseda.
Inimliku aspekti annab asjaolu, et see on kirjutatud teatud ajal ja kohas, teatud inimeste keeles (Vana Testament heebrea ja aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles). Seetõttu peegeldab Pühakiri teatud määral autorite mõtlemist. Kirjandusžanr, stiil ja sõnavara on Piibli eri osades erinevad. Mõned autorid kasutavad isegi selliseid allikaid, mida nad ise ei kirjutanud. Igal piibliraamatul on seega eriomane stiil.
Seitsekümmend protsenti Vanast Testamendist ja kuuskümmend protsenti Uuest Testamendist on esitatud jutustuse vormis.
Kuna ei ole olemas inspiratsiooni astmeid (mis viitab sellele, et mõned osad on inspireeritud rohkem, teised vähem), siis räägime pigem dünaamilisest inspiratsioonist kui verbaalsest (sõna-sõnalisest dikteerimisest). Kui me mõistame, et jumalik ja inimlik aspekt on lahutamatud, siis võtame neid kahte aspekti oma uurimises ja tõlgenduses arvesse. Piiblit tuleb uurida ajalooliselt ja grammatiliselt (sest see kiri on kirjutatud teatud ajaloolisel perioodil teatud autori poolt), kuid me ei saa jääda ainult sellele tasandile, sest Piibel on rohkem kui lihtsalt ajalugu. See on Jumala ajatu ilmutus, mis pöördub iga inimese poole kuni aegade lõpuni. See on Piibli jumalik aspekt.
„Piibel oma Jumala antud tõdedega, mis on väljendatud inimeste keeles, kujutab endast jumaliku ja inimliku ühendust. Selline ühendus eksisteeris Kristuse olemuses, kes oli Jumala Poeg ja inimese poeg. Seega kehtib Piibli kohta, nagu ka Kristuse kohta, et „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel“.“*
Meie lugu on osa Jumala loost
Seitsekümmend protsenti Vanast Testamendist ja kuuskümmend protsenti Uuest Testamendist on esitatud jutustuse vormis. Jumal valis jutustuse, sest sellel on vägi inspireerida inimesi ja kanda tähendust paremini kui miski muu. See annab Pühakirja neljakümnele kirjutajale ühtse fookuse. Ülim probleem ja lõpplahendus on kõigi kirjutajate jaoks ühesugune. „Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.“ (Lk 24:27) Sõna kõik on siin oluline. Jeesus ei rääkinud mõnest messiaanlikust prohvetlikust ennustusest. Jeesus ütleb: „Nüüd saate te kogu loo. Nüüd mõistate seda nii, nagu keegi varem ei ole mõistnud. Nüüd näete, mida see kõik tähendab, mida Jumal on ette võtnud.“ Seejärel jätkub piiblilugu täitumisega, mis väljendub uue kogukonna (koguduse) kaudu, kuni Issanda päevani ja uue loomise ning patu hävitamiseni.
Ainus viis katkise loo lunastamiseks on selle põimimine suuremasse lukku. Kui te loete Piiblit, siis näete oma kiusatusi, oma langemist, Egiptusest väljatulekut, Jordani ületamist, rändamist kõrbes, pagendust. Jeesus avab teie silmad, puhastab teid. Piiblist saab sinu enda kogemuses elav Sõna (Hb 4:12).
Jumala Sõna loob elu, mõistab hukka patu, kingib lootuse, annab jõudu nõrkuses ja juhatab pimeduses.
See saab lambiks su jalgadele, valguseks su teele (Ps 119:105). See on lugu, mis annab sinu isiklikule loole uue tähenduse. Tänu sellele võid olla Raamatu naine, Raamatu mees. Me saame olla ja peame olema Raamatu inimesed! •
Daniel Duda on seitsmenda päeva adventistide koguduse Trans-Euroopa divisjoni esimees.
* Ellen G. White, Suur võitlus, lk 6.
Küsimusi aruteluks
1. Mis eristab Piiblit teistest pühadest raamatutest?
2. Kas oled end oma vaimulikul teekonnal samastanud mõne piiblitegelasega.
