Püha Vaimu olemuse üle on inimesed palju arutlenud, juurelnud ja mõtisklenud, kuid sellest lõpuni aru saada pole võimalik. Sest Püha Vaim on osake terviklikust Jumalast ja Jumal on inimese mõistuse jaoks kõva pähkel. Nii nagu kõva pähkli puhul tuleb vaeva näha, et seda ohutult katki saada, ilma et ei lõhuks ära hambaid, sõrmi või muid kehaosi, nii on ka Jumala olemusest arusaamiseks vaja lasta Jumal enese ligi, et enda tarkusest Jumalat avastades ennast ei vigastaks, ära ei lõhuks. Läbi inimkonna ajaloo on elanud ja elab ka praegu palju inimesi, kes avastavad Jumalat koos Jumala endaga. Inimene avab ennast Jumalale ja Jumala Vaim töötab inimese sees, andes inimesele uusi teadmisi, avastusi ja mõistmist Jumala olemusest. Ja alati on ka vastandeid. Need on inimesed, kes püüavad aimata või avastada Jumala olemust iseenese tarkusest. Ja selline avastamine on enamasti inimese kahjuks. Sest iga inimene, olgu ta noor või vana, suur või väike, mees või naine, on patune ja patuse loomusega ning ei suuda tõlgendada või aru saada õigesti Pühast Jumalast.
Püha Vaim on osake terviklikust Jumalast ja Jumal on inimese mõistuse jaoks kõva pähkel.
Kui me püüame avada Püha Vaimu olemust kui osakest Jumalast, siis peab meil olema mingi alus või tugi, millele toetuda. Üheks toeks on Jumala Sõna – Piibel – ja teine tugi on palve, et Jumal juhataks meie mõtteid ja annaks õiget arusaamist. Jumala Sõna on iga tugeva kristlase alus. Vaatame Jumala Sõna sisse, mida Jumal on lasknud Püha Vaimu kohta kirja panna. Muidugi on Pühast Vaimust palju kirjutatud ja kõike ei jõua üle vaadata, aga midagi siiski.
Püha Vaim ja Jeesuse sünd
„Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last.“ Mt 1:18 Jumala Sõna algab loomisega, kuidas Jumal lõi elu meie planeedile ja lõpuks valmistas inimese. Kui palju oli selles loomise protsessis tööd Pühal Vaimul, ei ole meile öeldud. Loetud kirjakohas näeme selgelt, et Jeesuse eostamine Maarjas oli Püha Vaimu töö. Kuidas see toimus, seda me ei tea, aga Maarja sai sellest aru. Luukas kirjutab sellest täpsemalt. Ta ütleb, et Jumal läkitas ingel Gabrieli Maarja juurde teda teavitama. Maarjale öeldi, et temast saab Jumala Poja ema (Lk 1-26–32). Pühal Vaimul oli eriline roll Jeesuse sündimisel ehk Jeesuse kui Jumala tulekul inimesena maailma (Jh 1:14). Tema kaudu täitus kauaoodatud Messia tulek, keda ootasid paljud usuinimesed juba Eedeni aiast saadik. Jumal kuulutas ette, et naisest tuleb seeme, kes purustab kurjuse (1Ms 3:15).
Veel teinegi lapsuke oli seotud Püha Vaimuga ja samal ajal, kui Jeesus oli ema ihus, oli ka tema oma ema ihus. Selleks oli Johannes (ristija). Ka Johannese vanematele ilmus Jumala ingel ja kuulutas neile lapse sündi. Ka see oli suur ime, sest Johannese ema oli sigimatu, ta ei saanud lapsi ja pealekauba olid nii isa kui ka ema juba väga eakad. Laste saamine oli nende jaoks võimatu. Kuid nii nagu Jumal ütleb, nii ka sünnib ja Johannese ema jäi lapseootele. See on samasugune ime nagu Jeesuse eostamine. Ingel ütles, et Johannes täidetakse juba emaihus Püha Vaimuga (Lk 1:15).
Kui me püüame avada Püha Vaimu olemust kui osakest Jumalast, siis peab meil olema mingi alus või tugi, millele toetuda.
Jeesuse ema Maarja ja Johannese ema Eliisabet olid sugulased. Kui Maarja oli Pühast Vaimust lapseootele jäänud, läks ta Eliisabetile külla. Kui Maarja tervitas Eliisabetti, siis beebi-Johannes hüppas ema ihus ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. Vaim andis Eliisabetile teada, et Maarja kannab erilist last, Jumala enda Poega. Kaks naist, täis Püha Vaimu, ülistasid Jumalat ja olid täidetud rõõmuga, sest Jumala Vaim oli neid õnnistanud (Lk 1:39–45).
Püha Vaim ja täiskasvanud Jeesus
Johannes ja Jeesus kohtusid üksteisega, kui nad mõlemad olid oma ema kõhus. Tekste lugedes ei jää märkamata, et neil oli juba sellel ajal eriline side, kuid nende edasine elu kulgeb selliselt, et nad ei puutu üksteisega kokku, küll aga on nad üksteisest teadlikud. Nad kohtuvad taas, kui nad mõlemad on umbes 30-aastased. Johannesele andis Jumal erilise töö, et inimesi Jeesuse jaoks ette valmistada. Johannes ristis inimesi Jordani jõe ääres ja Jeesus läks ka sinna, et lasta ennast Johannesel ristida.
„Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!“ Lk 3:21, 22 Taas näeme Jeesuse elus erilist Püha Vaimu ilmnemist. Olles teadlik Püha Vaimu tegutsemisest Jeesuse eostamisel, võime olla kindlad, et Pühal Vaimul oli suur roll Jeesuse kasvamisel meheks. Seetõttu võib tunduda kummaline, et miks laskus pärast Jeesuse ristimist tema peale taas Püha Vaim. Siin on kindlasti mitu selgitust ja ma toon mõned esile. Üks on see, et see oli tunnistus Jumalalt inimestele, kes nägid seda sündmust pealt. Vaimu laskumine Jeesusele oli kinnitus kõigile, et Jeesusel oli Jumalaga eriline osadus.
Inimesed nägid, et Jumal taevas õnnistas Jeesust Püha Vaimuga, see oli erakordne sündmus.
Teiseks oli ristimine uus nähtus. Johannes ristis inimesi veega ja rääkis rahvale, et tuleb Jeesus, kes ristib inimesi Püha Vaimu ja tulega. Inimesed nägid, et Jumal taevas õnnistas Jeesust Püha Vaimuga, see oli erakordne sündmus. Kui Jeesusele anti, siis oli ka Temal võimalik teistele anda.
Kolmas selgitus on see, et pärast Jeesuse ristimist ootasid Teda katsumused. Jumal saatis Jeesuse kõrbesse ja andis saatanale kiusata (Mt 4:1–11). Selle ülesande jaoks oli vaja Jeesust tugevalt kinnitada.
Pole inimest, kes Pühale Vaimule vastu ei pane.
Püha Vaim ja patt
„Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks. Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.“ Mt 12:31, 32 See on üks väga huvitav kirjakoht. Jeesus annab selle lausega Pühale Vaimule võimsa autoriteedi. Jeesus ütleb, et kui keegi paneb Talle vastu, siis see on andeks antav, aga Püha Vaimu vastu eksides ei ole andeks andmist. Kuidas seda mõista? Kui Jeesuse ülesanne inimesena maa peal lõppes, läks Ta tagasi Isa juurde taevasse ja ütles, et Isa saadab teise Lohutaja Püha Vaimu (Jh 14:6). Püha Vaim tegutseb ka täna inimeste juures ja ma usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et pole inimest, kes Pühale Vaimule vastu ei pane. Sellisel juhul ei oleks kellelegi andestust Jumalalt.
Püha Vaim kutsub inimest osadusse Jumalaga, annab inimesele patutunnetuse ja aitab jõuda meeleparanduseni.
Jeesus ütleb, et inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine. Kas on mingisugune patt, mida Jumal ei andesta? Mina ei oska sellist pattu esile tuua, mida Jumalal ei ole võimalik andeks anda. Püha Vaim kutsub inimest osadusse Jumalaga, annab inimesele patutunnetuse ja aitab jõuda meeleparanduseni. Ta teeb seda kõikide inimestega, kuid paljud ei kuule Teda. On inimesi, kes kuulevad või on kuulnud, aga kaugenevad või ei kuule enam. Selliselt paneb inimene Pühale Vaimule vastu ja seda ei saa Jumal inimesele andeks anda, sest inimene ei vajagi andestust. Inimene ei tunnegi, et tal oleks midagi sellist vaja. Ta tõrjub Jumala oma elust välja. Kuid Jumal on Looja ja Ta valitseb kõigi üle ning kõigel on tagajärg. Inimene, kes hülgab Jumala, valib surma, sest ilma Jumalata ei ole elu. Püha Vaim loob elu igasse inimesse, kes kuuleb Tema häält ja allub Jumalale. •
