David Nõmmik on kogudust teeninud Eesti liidu esimehe ja Balti uniooni esimehe ülesannetes. Juuni alguses uniooni peakoosolekul usaldati Davidile taas esimehe roll. Oma mõtetest eelmise tööperioodi kohta ja tuleva kolme aasta kohta rääkis ta Averonika Beekmannile.
Juuni alguses oli Balti uniooni peakoosolek, kus sind valiti esimeheks. Kas võib-olla öelda, et sind valiti tagasi?
Võib ka niimoodi öelda, et tagasi esimeheks, aga samas struktuur on natuke muutunud. Praegu jah püüan kolmel frondil tööd teha: koguduses, liidus (intervjuu toimus 12. juunil, kui David oli veel Eesti liidu esimees, toim) ja ka unioonis.
Kuidas sa ennast praegu justkui olukordade vahel olevana tunned?
Praegu tunnen end hästi. Kõik oleneb ju meeskonnast. Kui inimesed on innukad, toetavad... Juba esmaspäeval oli pikk päev, oli koguduse nõukogu koosolek ja ka liidu AdCom’i koosolek ja kirjutasin uniooni uuetele valitud inimestele. Aga kui asjad juba loksuvad oma paika, siis saan ka Riias käia, praegu suhtleme uniooni inimestega veebis, meili või WhatsApp’i kaudu.
Sa olid uniooni esimees ka tööperioodil 2014–2019. Lähme tagasi sellesse kümne aasta tagusesse aega. Kuidas praegu sellele ajale tagasi vaatad?
Jah, see on väga hea küsimus, juba mitu päeva mõtlen sellele, kuidas edasi liikuda. Kui ajas tagasi minna ja võrrelda tänasega, siis on erinevus. Ja erinevus on selles, et esimesed viis aastat, 2014–2019 oli mul meeskond, kellega koos sai midagi teha. Olgugi et meeskond oli väike, aga ta oli väga armas. Me valmistasime programme ja püüdsime neid pakkuda igal pool, nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Ma olen õnnelik selle üle, et koos minuga töötas siis mu abikaasa.
Kui esimehe valimised olid toimunud, siis tulid inimesed nii peakoosoleku esimesel kui ka teisel päeval minu juurde ja hakkasid rääkima, et kas on võimalik, et need programmid jätkuksid, kuid ütlesin neile, et struktuuriline ülesehitus on muutunud. Samas oli tore kuulda, et see, mida me tollal tegime, avaldas inimestele väga head mõju. Selgitasin neile sõbralikult, kuidas olukord on muutunud, kuid loomulikult võime aidata nii palju kui võimalik. Siiski jääb suurem vastutus ikkagi kohalikele liitudele. Ja kui võrrelda tolleaegset struktuuri ja meeskonda praegusega, saan aru, et iga liit, kus põhiliselt töö toimubki, saab nüüd rahalise süsti – natuke vähem kui 5% –, mis enne jäi uniooni, jääb nüüd liidule. Raha on samuti väga oluline.
Loomulikult võime aidata nii palju kui võimalik, aga suurem vastutus jääb ikkagi kohalikele liitudele.
Aga need kaks päeva peale valimisi olen mõelnud, et minu funktsioon saab olema küllaltki teistsugune. Peamiselt on erinevus selles, et mul ei ole meeskonda, aga mul on administraatorid ja saan koostööd teha põhimõtteliselt ainult liitude esimeestega. Esimehed on nii uniooni AdCom’is kui ka nõukogus. Eks aja jooksul saab näha, kuidas asjad lähevad.
Teine põhjus, miks me sellele struktuurile üle läksime, on see, et meie liitudes on vähe inimressurssi. Ma olen sellega nõus, et on kaks olulist võtmesõna: on rahaline pool ja inimressursside pool. Praegu peab harjuma uue struktuuriga ja vaatame, kuidas läheb.
See meeskond, mida mainisid, sa mõtled tööharujuhte?
Jaa. Kõikidel tööharujuhtidel oli kohe mitu ülesannet või mütsi. Iga päev oli kontoris keegi, kellega sai suhelda, kellega sai planeerida, arutada, teha otsuseid. Praegu võib juhtuda niimoodi, et istun kontoris üksinda. Līvija (uniooni peasekretär L. Baltrušaite-Karzone, toim) elab Lääne-Lätis. Tema kolima ei hakka ja tal on suur vastutus ka Läti liidus. Jaanus-Janaril on küllaltki palju vastutust ja tegevust ka siin Eestis. Loomulikult saan ma suhelda Läti esimehe Imants Gipslisega, kes igatseb mu tulekut Riiga, et koos palvetada ja olla temale toeks või mentoriks. Ta on tubli mees, palvemees, kes tahaks mentorlust ja jagada, suhelda ja kuulata.
Ma saan aru, et see uus struktuur on kõigile väga uus. Uniooni kontoris ollakse selle mõttega ehk juba harjunud, aga liitudes veel mitte ilmselt. Selle uue mudeli järgi ei ole unioonis tööharujuhte, vaid tööharujuhid on liitudes ja üks liitude tööharujuhtidest võiks ideaalis olla selle töö uniooniülene koordinaator. Nii et tuleb välja, et mitte et sul ei ole meeskonda, vaid meeskond on suurem kui enne, kolmekordne meeskond. Ka nii võib mõelda. Tahaks siiski lisada, et tegelikult see struktuur on juba viis aastat toiminud. Juhtimises on ka erinevad juhtimisstiilid. On sellised mõisted, nagu leadership (juhtimine, ingl k) ja management (haldus, ingl k), mõlemaid on vaja, sest need mõisted on omavahel seotud, kuid hetkel tundub mulle, et uniooni struktuur on rohkem management, mitte juhtimine. Selles struktuuris jääb peamiseks ülesandeks hoida tihedat sidet liidu esimeestega ja et ka nemad saaksid teha omavahel koostööd. Näen oma rolli pigem koordinaatorina või ühendava ja esindava juhina; see on positsioon, kus ma saan jagada informatsiooni divisjonist ja peakonverentsist ning juhtida erinevaid komisjone ja koosolekuid ning külastada erinevaid kogudusi. Liidu esimeestega mul on head ja töised suhted. Mis puudutab tööharude koordinaatoreid, siis uniooni nõukogu otsustab, milliste tööharude koordinaatoreid me vajame uniooni tasandil.
Meie unioonis on neli keelt ja kolm erinevat riiki, eri kultuuri – seda näitas ka uniooni peakoosolek.
Koordinaatorid peaksid olema inimesed, kes suudavad ja tahavad projekte läbi viia ja kes on juba valitud liidu tööharujuhiks ja kellel on vajalikud oskused, et seda tööd juhtida või koordineerida. Meie unioon on unikaalne organisatsioon, kus on neli keelt ja kolm erinevat riiki erineva seadustiku ja kultuuriga – seda näitas ka uniooni peakoosolek –, peab teadma, mida ja kuidas öelda, et teine mõistaks ja saaks aru.
Sa mainisid, et uniooni peakoosolekul tuldi sinu juurde küsima abi. Kas ma sain õigesti aru, et mõte on siis selles, et liidud ootaksid unioonilt abi mingisuguse töö edasiviimisel või korraldamisel?
Neid, kes tulid, oli kolm inimest. See on tavaline, et mõni inimene elab nii-öelda vanas ajas, aga lihtsalt oli tore see, et mäletatakse hea sõnaga selliseid häid initsiatiive. See on ka nagu tunnustus minu abikaasale, kes töötas tervise, laste ja naiste tööharu juhina ja tervele meie väiksele meeskonnale, me tegime seda tööd koos – inimesed mäletavad ja peavad seda positiivselt meeles. Nende soov oli, et sellised projektid ja tegevused võiksid jätkuda.
Kui veidi isiklikumal noodil jätkata, siis kas läksid uniooni peakoosolekule mõttega, et sind võidakse taas esimehe ametisse valida?
Jah, mingil määral oli see mõte küll, et see võimalus on, sellepärast et tavaliselt valitakse liitude esimeeste seast. Kui valimiskomisjoni töö käima läks ja toodi nimed ette, siis mina enda poolt ei hääletanud. Ma hääletasin mõlemad korrad teise inimese poolt. Aga ikkagi osutusin valituks.
Ma paar viimast aastat ütlesin oma südames Jumalale, et kui Tema kutse peaks tulema ja kui inimesed seda valimiskomisjoni liikmete kaudu esitavad, siis ma arvan, et ei ole hea mõte ei öelda, et ma ei tee seda või ei taha. Kui Jumal sellise võimaluse avab, siis ma usun, et võiks oma oskusi, kogemusi ja teadmisi kasutada meie koguduse heaks.
Kui Jumal sellise võimaluse avab, siis ma usun, et võiks oma oskusi ja teadmisi kasutada.
Samas on meil Eesti liidus praegu väga tore meeskond ja mulle meeldib nendega koostööd teha. Nad on abivalmis, toetavad, sõbralikud ja peavad lugu üksteisest. Meil ei ole siiamaani olnud ühtegi suurt konflikti, igaüks suhtub teisesse lugupidavalt ja see on hea ja rõõmustab mind. See tähendab seda, et Jumal on andnud tarkust juhtimises ja inimesed panevad seda tähele ja ei olda üksteise suhtes kriitilised ega ülbed. Samas peab endale teadvustama, et me oleme inimesed ja alati võib suhetes tekkida mõra, palvetan, et see ei juhtuks.
Sa mainisid, et hakkad regulaarselt Riias käima.
Jaa, seekord me ei koli sinna. Me oleme küll harjunud kolima, nii nagu pastori amet seda nõuab. Vähemalt meie puhul on olnud nii, et kui kutsutakse kuskile, siis me läheme. Alla, mu abikaasa, on väga toetav ja ka tema jaoks on Jumala riigi töö oluline.
Intervjuu tegemise ajal on veel liidu nõukogu koosolekuni aega. Kui suur on sinu hinnangul võimalus, et sa jätkad uniooni esimehe ametikoha kõrvalt ka liidu esimehena?
Siin on pigem juriidiline küsimus. Võibolla tõesti isegi saaks hakkama. Ma ei näeks probleemi, sest nagu ma ütlesin, on mul siin meeskond ja mulle meeldib meeskonnas töötada. Ma kardan, et unioonis võib juhtuda niimoodi, et ilma meeskonnata ma täidan vaid konkreetse esindusrolli ja kõik. Ja muidugi on komiteede, nõukogu ja AdCom’i juhtimine.
Mulle meeldib meeskonnas töötada.
Aga jah, siin on juriidiline aspekt. Tean, et seda teemat arutati ka peakonverentsi juristidega, et mõista, kas saab ühendada need positsioonid või tegemist on huvide konfliktiga.
See on ainukene teadaolev takistus, mis takistab liidu esimehel olla ka uniooni esimees. Divisjoni esimees tuleb juuni lõpus Eestisse ja siis selgub, mis saab ja kuidas edasi liikuda. Ma loodan, et me siiski leiame liidu esimehe. Nii et praegu on siht sellel, et kui 30. juunil nõukogu koosolek on, siis valitakse Eesti liidule uus esimees. Uus tööperiood on ainult kolm aastat, kuni siis see uus süsteem läheb nelja-aastase tsükli peale, kus kõigi liitude peakoosolekud on samal ajal. Juhiste kohaselt, kui liidu esimees ei saa erinevatel põhjustel täita oma kohustusi, tema taandamisel või mujale valituks osutumisel valib uue liidu esimehe liidu nõukogu.
Tuleme uuesti uniooni tasandi juurde. Kui sa vaatad nüüd ettepoole, järgmisele kolmele aastale, siis mis on sinu töised mõtted ja eesmärgid?
Siin on väga selged piirid ja rollid, mida unioon saab täita. Unioonil on kaks väga olulist suunda: üks on hariduse teema ja teine on pastorite ühenduse töö, mis on samuti seotud mingil määral haridusega. Nii et see on uniooni pärusmaa. Unioonis jääb tööle hariduse koordinaator või selle projektijuht. Minu visioon on jätkata selles suunas, toetada neid projekte nii pastoraalses kui ka hariduse valdkonnas.
Kolmandaks saab olema tihe koostöö esimeestega. Meie koguduse ülemaailmne struktuur on nii üles ehitatud, et strateegilised plaanid ja visioonid antakse mitte alt üles, vaid ülevalt alla. Ma arvestan peakonverentsi strateegilise plaaniga nii Eesti liidus kui ka unioonis. Minu teada – nii palju, kui mul seda infot praegu on – jätkab peakonverents ka järgmisel viiel aastal sama plaaniga, „Mina lähen“. Peakonverentsi valimised on järgmisel aastal.
Unioonil on kaks väga olulist suunda: üks on hariduse teema ja teine on samuti mingil määral haridusega seotud – pastorite ühenduse töö.
Nii et kui nad lisavad midagi juurde, siis mina arvan, et me aktsepteerime seda, me räägime need punktid omavahel läbi. Mis meie kontekstis töötab, selle me püüame siis oma piirkondades ellu viia. See on väga hea hüüdlause, miks seda muuta. Ja see on ju keskendumisega misjonitööle. „Mina lähen“ on Kristuse meetod. Mida rohkem ma mõtlen selle peale, seda rohkem ma arvan, et see on, mis võiks aidata meie liitudel ja unioonil edasi liikuda. On oluline, et me läheksime välja ja seltsiksime inimestega ja sooviksime nendele head, et neil tekiks usaldus ja meie märkaksime nende vajadusi, teeniksime neid. Ma leian, et suudame ainult selle kaudu võita inimesi ja tuua neid Kristuse juurde ehk kutsuda neid järgima Kristust. Selle mõttega läheme ka unioonis edasi.
Mainisid, et tahad ka Eestis hõivatuks jääda. Oled praegu Tallinna kesklinna venekeelse koguduse pastor.
Jaa, ma olen väga tänulik, et mul on see venekeelne kogudus Tallinnas. Olen tänulik kõikidele kogudustele, kus mul on olnud võimalus töötada. Ma tundsin ka varem koguduste poolset toetust ja lugupidamist ja sedasama tunnen ka praegu. Esmaspäeval oli koguduse nõukogu. Esimest korda tegin suurema koguduse kontekstis laiendatud nõukogu koosoleku, kuhu olid kutsutud lisaks nõukogu liikmetele kõik tööharude juhid. Üks tunnustus rõõmustas mu südant, kui üks õde ütles pärast, et ta on juba 20 aastat koguduses olnud ja pole kunagi nõukogu töös osalenud ega aru saanud, mida seal nõukogus tehakse. Talle meeldis see koosolek, kuna kõik tööharu juhid rääkisid oma plaanidest ja muredest, vestlus oli avatud ja ta sai palju asju selgemaks. See oli tõesti väga meeldiv tunnustus, mis tegi südame rõõmsaks.
Mulle meeldib töötada selles koguduses pastorina. Koguduses on tublid ja võimekad vennad ja õed, kes julgevad võtta enda peale vastutust. See kõik rõõmustab pastorit, eriti siis, kui toimuvad ristimised ja kogudus on toetav ja üksmeelne. Plaanime järgmist ristimistalitust juba kahe nädala pärast.
Sulle sooviti peakoosolekul Riias kindlasti palju toredaid soove, aga mida sa ise endale sooviksid soovida, et sa vastu peaksid ja kolme aasta lõpus tehtuga rahul oleksid?
Minu jaoks on olulised suhted. Ma tahan need kolm aastat töötada nii, et ma tunnen rõõmu ja ka teised, kes töötavad koos minuga tunneksid rõõmu ja kogeksid enda head, kasvavat ja positiivset arengut. Praegu on tänu eelmisele juhtkonnale Riias väga ilusad ja avarad kontoriruumid ja abivalmis tehniline töötaja. Loodan temaga head koostööd teha. Loomulikult peab seda mõistma, et ka mina olen inimene, pean olema alandlik, pean rohkem usaldama Jumalat, ka koos palvetama, otsima Jumala juhtimist selles töös.
Väga ilus hetk oli laupäeval Riias pärast pidulikku jumalateenistust, kui Läti liidu esimees tuli minu ja Ivo juurde ja ütles, et ta tahaks koos meiega palvetada ja paluda meile õnnistust. Leidsime selle aja, läksime kontorisse, põlvitasime ja ta palvetas koos meiega, meie palvetasime tema pärast, tema palvetas meie pärast ja soovis meile õnnistusi. On oluline, et me ei otsiks oma õigust, vaid Jumala tahet ja ka mõistaksime seda. •
