Vanem-laps-vanem
Avaldatud 5.9.2024, autor Marge Randlepp
„Vaata, läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.“ Malaki 3:23–24
Vana Testamendi viimased salmid lõpevad ettekuulutusega Ristija Johannese tulemisest.
23. salmis nimetatakse teda läkitatavaks prohvet Eelijaks. See „Eelija“ aitab pöörata vanemate südamed laste poole, laste südamed oma isade-emade poole. Kinnitas ju ka ingel kord Sakariasele, kasutades Malaki ennustuse sõnu, et talle sündivast pojast saab Jeesusele „teevalmistaja“ ja äratuse tooja. „Ja ta ise käib tema (Jeesuse) eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole...et kujundada Issandale valmistatud rahvast.“ (Lk 1:17)
Jeesuse tulemisega saabus uus ajajärk, mida iseloomustas erinevate ühiskonnaklasside omavaheline lähenemine.
Tõesti, Jeesuse tulemisega saabus uus ajajärk, mida iseloomustas erinevate generatsioonide, samuti sugude, rahvuste ja ühiskonnaklasside omavaheline lähenemine. Isegi Peetrus kasutas Joeli ettekuulutust (Ap 2:17, 18), selgitamaks oma rahvuskaaslastest kriitikutele mitte ainult imetabast keelteanni ilmnemist, vaid ka seda, et Püha Vaimu väljavalamisega alanud uut ajastut iseloomustab ealistest ja soolistest piiridest vabanemine. Jumala Vaimust pidid osa saama kõik inimesed, nii pojad kui tütred, nii noored kui ka vanad.
Malaki tekstis on sõnakasutusel – „südamed“ – suur rõhuasetus. See tähendab, et tegemist on inimese tundeid ja hoiakuid puudutava muutumisega. Kui Püha Vaimu hea mõju saab südameid mõjutada, siis paranevad suhted ja kasvab usaldus ka erivanuseliste inimeste vahel.
Isade südameid on mainitud esimesena.
Iga süda, mis on Meistri käes muljutav, võib muutuda. Kuid siin tekstis tahaksin tähelepanu juhtida teatavale struktuurile, mida järgides toimub ehk suhete loomine või taastamine valutumalt. Isade südameid on mainitud esimesena. Arvan tõesti, et terve ja tervenev generatsioonidevaheline suhtlemine võiks alata sellest, et täiskasvanu pöördub lapse või noore poole esimesena.
Jumal korraldas elu siin maal nii, et vanemlik hool ja toetus mõjutab laste heaolu väga palju. Sama kehtib näiteks ka nooremate ja vanemate õdede-vendade omavahelises dünaamikas. Vanemad vennad ja õed on noorematele eeskujuks, kellele tihtipeale vaadatakse alt üles. Selleks et laste ja vanemate südamed võiksid üksteise poole tõmbuda, peab keegi initsiatiivi haarama. Kui esimese sammu tegijad on vanemad, on see igati normaalne vanemliku vastutuse kandmine. Aga ka koguduses on selle printsiibi ilmnemine igati tervitatav. Kes peab ennast suureks, olgu teiste teenija, tasu ootamata.
Võib-olla olete kuulnud mõnda täiskasvanut ütlevat, et „kui tal (nooremal) on midagi vaja, küsigu vaid. Või tulgu ja rääkigu. Mina olen olemas.“ Tihedamini kui arvamegi, on see aga suhete taastamisel või loomisel vale taktika. Selle asemel et oodata vanemana poisi või tüdruku, neiu või noormehe koputamist, tuleks ehk hea Karjase eeskuju järgides astuda ise esimene samm. Nende ealt või usus noorte inimeste poole, kes tuge või sõprust vajavad.
Meist noorematel, ka päris pisikestel lastel, võib olla mitte vaid palju ideid, aga ka hirme – teevad nad ju esimesi samme teekonnal, mis näiteks keskealistel ja seenioritel juba ammu läbitud. Seepärast on vägagi oluline, et ealiselt vanemad või aastatega ehk vaimulikus arengus kaugemale jõudnud koguduseliikmed oleksid abivalmid, avatud, huvitunud ja paindlikud noorematega suhestuma.
Noor inimene vajab teadmist ja tunnet, et teda võetakse tõsiselt.
Noor inimene vajab teadmist ja tunnet, et teda võetakse tõsiselt ja aktsepteeritakse. Just vanematel lasub vastutus näidata tingimusteta armastust üles ka siis, kui noor eksib või teeb vigu. Kui see nii on, siis avanevad ka nende südamed kuulama vanemate kogemusi ja lugusid, ja mis kõige olulisem, nende südant. Nii sünnib vastastikune armastus.
Terved perekonnad ja kogudused võivad siis siirast erivanuseliste inimeste heast läbisaamisest ning koostööst rõõmu tunda. Taoline sõprus on tunnistuseks inimestele tänapäeval samamoodi nagu varakristlike koguduseliikmete omavaheline hool ja sõprus tuhandete aastate eest, kui kogudus leidis armu inimeste silmis, kes nende omavahelisi suhteid ja tegevusi lugesid kui avatud raamatut. Inimestele ei pakkunud heameelt mitte ainult evangeeliumi kuulmine ja Jeesuses Jumala ära tundmine, vaid ka praktilise kristluse kogemine, mis ületas seisuse, rassi ja soo piirid. Ühinemine kristliku liikumisega muutus, kõige paremas mõttes, popiks.
Kindlasti mitte alati ei ole me tugevalt seotud omavaheliste armastuse sidemetega. Meie koguduse laulude seas on armas viisike ideaalsest kogudusest, kelle liikmete „süda seotud südamega alati on tugevalt armastuse sidemega, mis on saadud Issandalt“. Ma tean, et paljude meie kohta see ei kehti.
Kindlasti mitte alati ei ole me tugevalt seotud omavaheliste armastuse sidemetega.
Tülid ja arusaamatused võivad tõusta tühjast, olenemata ea või temperamendi eripäradest. Samuti asume Jumala tundmise teekonnal kõik erinevatel verstapostidel. Meenub telefonikõne noormehega, kes teeb kristlaseks olemises oma esimesi samme. Ta rääkis heitumuse ja kimbatusega sellest, kui raske on sõprade südameid Jumala poole pöörata. Tee mis sa teed, räägi mis sa räägid, nemad ikka naeravad või kehitavad õlgu.
Jah. Südant ei saa sundida, omapoolseid pingutusi ei peaks aga seetõttu veel tegemata jätma. See kehtib ka suhete loomise puhul, kus näiteks lapsevanem püüab haarata initsiatiivi kontakti otsimises oma koopasse tõmbunud teismelisega. Või kus ealiselt vanem noor varanoorega justkui igavat ilmajuttu alustab. Kui siirad meie motiivid ka poleks, ei garanteeri see teise poole koopast välja tulemist või uue sõprussuhte algust. Sest südant ei saa sundida. Südamete pöördumise, meie omavahelise läbisaamise ja õige meelsuse võti peitub Püha Vaimu väes. Vaimuta ei saa ega pole vist ka mõtet. Kellegi ärarääkimine ja emotsionaalne survestamine millegi tegemiseks, mida teha ei taheta, on manipulatsioon. Manipuleeriv kristlus aga jätab Kristusest õudse mulje.
Võti peitub Püha Vaimu väes.
Kes on need ealt või vaimulikult noored meie perekonnas või koguduses, kes ootavad, et sa algataksid vestlust ja teeksid esimese sammu suhete soojenemiseks? Kui Vaim on sulle meelde tuletanud tema ja tema, siis lõpetuseks soovingi julgust minemiseks, et siis Vaimu poolt pööratavate ja ühteköidetavate südametega kaunimateks perekondadeks ja kogudusteks kasvada. Aamen! •