Selleks et end hästi tunda, peame teadlikult oma tervise eest hoolitsema. Tegu ei ole üksnes enesetundega, vaid meid lausa kutsutakse üles oma maise keha eest hoolitsema. Paulus meenutab meile: „Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt? Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!“ 1Kr 6:19–20 „Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud - tehke seda Jumala austamiseks!“ 1Kr 10:31
Räägime kaheksast printsiibist, mille järgimine meid parema enesetunde teekonnal aitab.
Loetleme ette kõik 8 sammu lühidalt. Järgevatel kuudel keskendume igale sammule põhjalikumalt.
1. samm: toitumine
Toit, mida sööme, mõjutab meie enesetunnet ja võimet elust rõõmu tunda. Niisiis, hea ja mitmekesine toiduvalik on oluline. Algselt oli inimese toiduks mõeldud puuviljad, seemned ja pähklid. „Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!“ 1Ms 1:29 Kõik muu toit lisandus alles hiljem. Parim toit meie jaoks tänapäevalgi on taimedel põhinev dieet. See tähendab, et meie toidulauast põhilise osa peaks moodustama taimne toit ja muud toiduallikad võiksid olla vähemuses.
Meie toidulauast põhilise osa peaks moodustama taimne toit ja muud toiduallikad võiksid olla vähemuses.
Siin aitab lihtne taldrikureegel:
- erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt vähemalt pool taldrikust;
- valgurikas toit, nagu kala, (linnu)liha, kodujuust, kaunviljad vms võiks moodustada umbes veerandi taldrikust;
- lisand, näiteks tatar, kartul, riis, ülejäänud veerandi taldrikust.
Toitumisest räägime pikemalt oktoobris.
2. samm: füüsiline aktiivsus
Meie keha on loodud liikuma. Olla füüsiliselt vormis tähendab seda, et suudame täita oma igapäevaseid kohustusi ja energiat peab jaguma ka oma perekonna ja vaba aja veetmise jaoks. Igapäevane füüsiline tegevus aitab sellist füüsilist vormi saavutada. Alustuseks ei pea mõtlema suurelt – piisab sellest, kui võtad igal päeval ette 30-minutilise hoogsa jalutuskäigu. Võib-olla jätad mõne auto- või bussisõidu ära ja lähed sihtkohta jalgsi.
Füüsilisest aktiivsusest räägime pikemalt maikuus.
3. samm: vesi
Vesi on elamiseks oluline. Kaotame oma organismist vett kogu aeg uriini, higistamise ja isegi hingamisega! Oluline on jälgida, et keha saab vett tagasi ka. Kui palju on vaja juua? See sõltub kliimast, kus elatakse, inimese vanusest ja kehalisest aktiivsusest. Oluline on meeles pidada, et kui on vaja juua, siis olgu see vesi. Limonaad ja muud magustatud joogid ei ole hea valik.
Vee olulisusest räägime novembris.
4. samm: päike
Kõik võib-olla ei mõtle päikesepaistest kui millestki, mis nende tervist mõjutab. Ometigi oleme kõik kogenud pika ja pimeda talve kurnavat mõju, mis tihti inimestelt rõõmu ära viib. Päike aitab sinu kehas D-vitamiini toota. See kontrollib hormoone, rakkude kasvu, aitab kehal omastada ja kasutada kaltsiumit. D-vitamiin aitab kaasa terve immuunsüsteemi ja närvisüsteemi arengule. Seega, päikese käes viibimine on väga oluline. Palju head ei ole ka kasulik – liigne päike võib põhjustada nahavähki ja „aitab“ kaasa naha vananemisele. Niisiis peab kõike tegema mõõdukalt.
Päikesest ja D-vitamiinist räägime pikemalt aprillis.
5. samm: mõõdukus
Mõõdukas elustiil on tervislik elustiil. Muidugi ei tähenda see põhimõtet „kõike mõõdukalt“. Pigem mõtleme selle all, et lisame rahulikult oma ellu häid asju ja harjumusi ning väldime kõike seda, mis tervist hävitab. Mõõdukus on elustiil, mis tõstab elukvaliteeti.
Näiteks: ülesöömine viib selleni, et kõhus on raske ja kogu enesetunne on paha, alasöömine viib selleni, et keha jääb ilma olulistest toitainetest. Ületöötamine viib kurnatuseni ja võib kaasa tuua õnnetusi. Alatöötamine ja enda mitte liigutamine viib laiskuseni ja lihaste toonuse kaotamiseni.
Mõõdukus on rõõmsa ja tervikliku elu võtmesõna.
Mõõdukusest räägime põhjalikumalt detsembris.
6. samm: õhk
Õhk on loomulikult ülioluline. Saame ju ilma hingamata elada ainult mõned minutid. Õhu kvaliteet, mida hingame, on samuti oluline. Õhusaastatus põhjustab haiguseid ja varasemat surma. Siinkohal võime tuletada meelde ka passiivse suitsetamise ohud – kui hingad sisse tubakasuitsu. Passiivne suitsetamine võib samuti tõsta vähiriski, südamehaiguste riski ja muid terviseprobleeme.
Kõik ei saa valida elamist parema õhuga piirkonnas või lausa maapiirkonnas. Ka see on hea, kui leiad regulaarselt aega looduses jalutamiseks ja hingad sisse sealset puhast ja värsket õhku.
Sellel teemal räägime pikemalt veebruaris.
7. samm: puhkus
Uuringud näitavad, et täiskasvanud inimene vajab keskmiselt kaheksa tundi und, et efektiivselt funktsioneerida. Võime endale öelda, et saame hakkama ka vähemaga, aga unepuudus on tänases ühiskonnas tõsine probleem. Lisaks piisavale ööunele saame nautida ka Jumala antud seitsmendat päeva puhkuseks ja igapäevamuredest eemale tõmbumiseks.
Puhkusest räägime jaanuaris.
8. samm: Jumala usaldamine
Vaimne tervis on meie üldise heaolu seisukohast isegi olulisem kui füüsiline tervis. Stress, muretsemine, süütunne võtavad sinult elujõu ja põhjustavad haiguseid. Jumala usaldamine annab elule mõtte ja aitab mure ja stressi negatiivsetest mõjudest üle saada. Saad kasvatada Jumala usaldamist tasapisi, kui loed Tema Sõna ja õpid Teda rohkem tundma. „..aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.” Js 40:31 Jumala usaldamine on hea tervise saavutamiseks ülitähtis aspekt.
Jumala usaldamisest räägime pikemalt märtsis.
Vaimne tervis on meie üldise heaolu seisukohast isegi olulisem kui füüsiline tervis.
Kokkuvõte
Need kaheksa sammu tunduvad lihtsad, aga nad on mõjusad. Püüa neid rakendada oma igapäevaellu ja sa tunne muutust! Järgneva kaheksa ajakirjanumbri jooksul räägime igast sammust põhjalikumalt.
Järgneva kaheksa kuu vältel räägime igast sammust põhjalikumalt.
Kasutatud allikas:
https://www.hfl.tv/steps-to-health
