„Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.“ Mt 5:5
Pärimine tähendab seda, et omandiks saadakse see, mille kallal pole ise vaeva nähtud. Pärandi on üles ehitanud ja kogunud see, kes pärandab. Igavese elu jätab oma lastele Jumal ja lapsed pole selle saavutamiseks vaeva näinud. Tegelikult on neid, kes igavese elu saavutamiseks ränka vaeva näevad, aga paraku peavad nad kohtupäeval kuulma ebameeldivat otsust, et nad on pärijate hulgast välja jäetud. Vast on neil kõigist väljajäetutest kõige suurem pettumus.
Muistsed prohvetid on sellistest inimestest palju kõnelnud. Jesaja räägib neist, kelle jaoks Jumala teenimine on „õpitud inimeste käsk“ ja Aamos küsib oma kaasmaalaste käest: „Milleks teile Issanda päev?“ Kirjatundjad ja variserid, keda Jeesus ühtede vähestena otseselt hurjutas, kõmistasid kõikjal oma suurest panusest Jumala riigi heaks. Jeesus ütles nende kohta: „Nad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid.“
Ahnus ja omakasupüüdlikkus on tõeline vastand tasasele jumalakartusele, mida Jumal oma lastelt ootab. Jeesus ise on oma tasaduses meile ka praegu määrav eeskuju. „Õppige minult, et ma olen tasane ja südamelt alandlik, siis leiate hingamise oma hingedele.“ Piibli lehekülgedel tutvustatud ustavad järgisid Jeesuse eeskuju, kuigi Jeesus polnud siis veel maa peal elanud, aga Ta oli neile tuttav pühamuteenistuse kaudu, mis peegeldas taevases pühamus toimuvat.
Milles ustavate tasadus väljendus? Kui prohvet Eelija sai vihma tulekust teada, ei hakanud ta kiitlema, et „minu sõnad on täide läinud“, vaid jooksis oma valitsejale vastu ja kuulutas talle Jumala armust. Ahab tegelikult mõistis seda kõike väga hästi. Reformatsioon oleks saanud palju suuremal määral alata, aga kes kartis õela kuninganna kättemaksuiha, see oli prohvet ise. Jah, ka tasased jäävad vahel hirmutusele alla.
Jah, ka tasased jäävad vahel hirmutusele alla.
Teine kogu südamest tasaseks muudetud mees oli Taavet. Prohvet Naatan noomis teda vaikse häälega ja valitseja mõistis oma süüd Jumala ees ning jäi vaikseks. Paljude aastate jooksul nägi ta Batsebaga tehtud patu tagajärgi ja talus kõik vaikselt, sest ta oli laulnud „Üksnes sinu vastu ma olen pattu teinud ja teinud seda, mis on paha sinu silmis.“ See polnud valu tagajärgede pärast. Paljud neist tagajärgedest oleks ta saanud oma kuningliku võimuga kõrvaldada, aga ta ei teinud seda. Ta kahetses siiralt, et oli Jumalat kurvastanud. Ta oli saanud tasaseks.
Edasine aruanne näitab, et see oli ikkagi olnud Eesavi kahetsus, kahetsus tagajärgede pärast.
Kuid on kirjeldatud ka tehtud tasaseks muutumisi, mängitud alandlikkust. Saanud teada, et temalt on võetud võimalus kuningana pääseda, oli ka Saul mõne aja vaikne, aga ta ei loobunud troonist, mille Jumala oli teisele andnud. See oli otsene mäss Jumala vastu. Samas võitles ta endiselt vilistite ja teiste Iisraeli vaenlaste vastu. Ta oli näiliselt ikka õigel poolel, kuigi tegelikult polnud seal ammugi enam. Sama lugu oli Ahabiga. Kui prohvet teda Naaboti viinamäega juhtunu pärast noomis, siis muutus uhke kuningas äkitselt väliselt tasaseks. Jällegi üks näide mängitud alandlikkusest, tegelikult palaganist. Kuna see oli toimunud Jumala sõnumi puudutusel, siis lootis Jumal kuninga pöördumisele, aga edasine aruanne näitab, et see oli ikkagi olnud Eesavi kahetsus, kahetsus tagajärgede pärast. Ometi oli siin tegu Jumala juhtimisega nagu ka Eesavi puhul. Eesav tahtis oma vennale küll kurja teha, aga Jumal ei lubanud.
Mängitud tasadusega välja ei vea.
Ilmselt tahtis ka Ahab Eelijat karmilt karistada, aga jällegi: Jumal ei lubanud. Kõik õelad kõikidel aegadel peavad teadma, et mängitud tasadusega välja ei vea; Jumal katsub südamed läbi. Jumalale ustavad lapsed tunnevad oma süüd hella ja hoolitseva Jumala ees ja avavad vaikses palvekambris oma südame Issandale. Tema annab andeks nende süü ja teeb nad tõeliselt tasaseks ja tõotab neile isiklikult testaartori õigusega: „Te pärite maa!“ Aidaku Jumal meil kõigil selliste tasaste hulgas olla. •