… on tekst, mida pea kõik lapsevanemad on näinud, seejärel pilgu kalendrisse visanud ja võib-olla ohanud, sest lapse poolt koju toodud sünnipäevakutse on just selleks päevaks, mil mingid muud plaanid on juba tehtud. Ühelt poolt on omad plaanid, teisalt aga ei tahaks lapsele seda teadmist, et tema kutsutud sõbrad ja kaaslased peavad temast vähem kui muudest tegevustest. Jah, muidugi on nii mõnigi kord (eriti teatud vanuses) laste sünnipäevade puhul peamiseks eesmärgiks saada rohkem kingitusi (ümbrikusse mahtuvaid, või natuke suuremaidki), aga meie, suured, teame ju paremini.
Mida sellise kutse saamine aga tähendab (eriti teatud vanuses) lapse jaoks? Ei, mitte ainult seda, et saab kusagil meelelahutuskohas koos olla ja aktiivselt tegutseda ja isegi kuhi kartulikrõpse ja muid snäkke ei ole veel kõik. See on märk sellest, et sind peetakse sõbraks ja heaks kaaslaseks, kellega tahetakse koos olla isegi väljaspool kooli. Selline kutse on kinnitus, et sa kuulud kuhugi ja sinust peetakse lugu.
See on märk sellest, et sind peetakse sõbraks ja heaks kaaslaseks, kellega tahetakse koos olla isegi väljaspool kooli.
20. sajandi üks tuntumaid Ameerika Ühendriikide psühholooge Abraham Maslow koostas inimvajaduste püramiidi, kus kuulumine ja tunnustus järgnevad baasvajadustele – täis kõht, soe tuba ja turvaline keskkond ning nendele tugineb omakorda kõige kõrgem grupp eneseteostuse vajadus. Maslow oli piisavalt teadlik sellestki, et inimese elus ei ole kõik nii must-valge ja selgepiiriline ning seetõttu ei toimi see alati nii, kuid põhimõte jääb püsima – me vajame teadmist sellest, et me kuulume kuhugi, et meil on sõbrad ja meist peetakse lugu muuhulgas ka seepärast, et jõuda oma elus sinna, kus me midagi päriselt saavutame.
Kui aastaid lisandub, siis kutse tekstid muutuvad ja sünnipäeva asemel kutsutakse meid tähistama laulatust, lapse sündi ja viimaks meenutatud elatud aastaid. Ometigi, hoolimata muutunud tekstist kannavad need samasugust mõtet – me kuulume kuhugi ja meid peetakse oluliseks.
Sünnipäevad ja vastuvõtud tulevad ja lähevad ja kahjuks tuhmub aastatega mälestus isegi kõige kallimatest.
Kirjutan neid ridu ajal, kui Eestis on lahvatanud kleidiõmblejate skandaalikene, mis tõukub tõsiasjast, et Vabariigi President ei saatnud kutset 24. veebruari vastuvõtule mitte kõigile riigikogu liikmetele, kaasa arvatud neile, kes juba endale uue kleidi on tellinud (kui loed seda ajal, kui uute skandaalide teemad on peale tulnud, siis guugelda „2024. aasta vabariigi aastapäeva kutse”). Ometigi tundub, et keegi neist oma pahameelt väljendanud riigikogulastest ei muretse mitte meie moedisainerite sissetulekute pärast, vaid pigem seetõttu, et nad tunnevad, et neid ei väärtustata piisavalt ning kuigi tundub kummaline, et kellegi väärtus sõltub ühest kutsest, on tegemist taaskord Maslow’ püramiidiga.
Kuid lisaks suhete väärtustamisele on sellistel kutsetel veel üks ühisnimetaja – mängides kellegi elus pikemaajalist rolli või omades olulist ametit, mis tuleb ka tavaliselt aja jooksul, pole need kutsetega seotud sündmused midagi enamat kui väike sähvatus. Sünnipäevad ja vastuvõtud tulevad ja lähevad ja kahjuks tuhmub aastatega mälestus isegi kõige kallimatest.
Siiski on piisavalt kutseid, mis kestavad kauem kui vaid sähvatus. Kutse kaitseväeteenistusse tähendab elumuutust kuudeks, kutse kooli või uuele töökohale sageli aastateks. Need on kutsed, mis esitatakse mitte seetõttu, et sa kuhugi kuulud, vaid seetõttu, et sa oled keegi või oled midagi saavutanud. Eesti Vabariigi meessoost kodanik, hea õpilane või omal alal tegija. Need kutsed loovad suhteid ja annavad kogemusi.
Küsimus, mida me teadlikult või alateadlikult nende pikemaajaliste kutsete juures endale esitame, on: kas ma olen selleks elumuutuseks valmis? Ja kas ma olen valmis, et minu kõige kõrgemad vajadused seal Maslow’ püramiidis võivad sellele kutsele vastates muutuda?
Selle kutse taga peitub väljakutse loobuda oma elust ja eesmärkidest.
Kutse, mille Jumal sulle ja mulle esitab, on selline, mis võtab otseseks sihtmärgiks just Maslow’ püramiidi tipu – eneseteostuse vajadused, elu eesmärgi. Tema kutse on sõnades sama lihtne kui selle artikli esimene rida. Matteust kutsus ta sõnadega „Järgne mulle!” (Mt 9:9; Mk 2:14; Lk 5:27). Samamoodi kutsus Ta Filippust (Jh 1:43) ja Siimonale ja Andreasele kostis Ta: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!” (Mk 1:16) Ja nad tõusid ja läksid. Jätsid maha kõik selle, mis neil oli (kui mõnikord öeldakse, et neil ei olnudki ju midagi enamat kui vaid osalus paadis ja mõned vanad võrgud, siis tuleb tunnistada, et tegelikult ei ole vahet, kas sul on vähe või palju; kõigest loobumise raskus ei seisne mitte ainult selle vajaduste püramiidi esimestes astmetes, vaid eelkõige selles viimases – kõigest loobumine toob endaga kaasa kogu elu eesmärgi täieliku muutuse), et ise muutuda ja muuta maailma.
Samalaadse kutse esitas Jumal Aabramile (1Ms 12:1–3). Loobu kõigest, mis sul on (mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast), järgi mind (maale, mille ma sulle näitan) ja leia minus (Jumalas) endale uus parim sõber, kaaslane ja elu eesmärk (ma teen sind suureks rahvaks, ma õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks). Ja Aabram pakkis oma asjad ning läks.
Jumala kutse mulle ei erine kutsest Aabramile, Matteusele, Siimonale, Andreasele, Filippusele, Paulusele, Johannesele, Taavetile, Aadamale, Noale ega ühestki teisest kutsest, mis on esitatud vähem või rohkem tuntud Jumala lastele. Selle kutse sõnade, olgu neid palju või vähe, taga peitub väljakutse loobuda oma elust ja eesmärkidest, mitte seetõttu, et need oleks tingimata pahad, vaid seetõttu, et need ei ole küllaldased. Selle kutse sisu on teha oma elus kannapööre ja hakata elama koos Temaga, kes on teinud mitte ainult taeva ja maa ja mere ja veteallikad, vaid kes on teinud minu ja tahab, et mina võtaksin vastu tema sõpruse. Tema on see, kes ootab ukse taga ja koputab, et ma ukse avaksin, et Ta saaks sisse tulla, koos minuga õhtusööki süüa ja koos olla (vaata Ilm 3:20). Miks? Sest ainult siis võin mina olla võitjate seas ja istuda koos Jeesusega troonil – kogu universumi valitsemise troonil, ehk olla palju enamat, kui ma kunagi omast jõust ja oskustest võiksin saavutada.
Jumala kutse ei ole selleks, et olla ühekordne sähvatus.
Iga kutsega on võimalik lollitada. Minna sünnipäevale ja keskenduda peamiselt söögilauale, mitte sünnipäevalapsele. Võtta vastu töökoht või asuda õppima ja anda vaid napp miinimum, et kuidagi läbi saada. Öelda, et ma tahan käia koos Jumalaga ning selle juures piirduda vaid sellega, et satud hingamispäeval kirikusse (kui just midagi paremat teha ei ole). Kuid Jumala kutse ei ole selleks, et olla ühekordne sähvatus. Apostel Johannes võrdleb Jeesuse ristisurma Moosese-aegse vaskmaoga (vt Jh 3:14, 15) – selleks, et elada, pidid maomürgi käes kannatajad vaatama ülestõstetud madu. Ja nii saavad kõik, kes usuvad, igavese elu vaid Jeesuse ristisurma kaudu. Jeesuse ohvrisurm oli hind selle eest, et mind kutsuda. Ta ei ole minu eest surnud selleks, et kogeksin aeg-ajalt sooja tunnet (teoreetilisest) teadmisest, et ma ei ole üksi ning kusagil on keegi suurem kui kogu maailma probleemid.
Jumal andis end, et esitada mulle kutse elada muudetud elu. Ta kutsus mind elama täiel määral, mitte ainult need aastakümned, mis siin maa peal on, vaid elama terve igaviku. Just nii, nagu see algusest peale mõeldud oli. Ilma murede ja raskusteta, ilma pisarate ja valuta, ilma patu ja surmata.
Mina mõistsin seda siis, kui lugesin teksti Ilmutusraamatu 3. peatükist, kus Laodikeia koguduse inglile kirjutatakse: „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.” (Ilm 3:15, 16) ning mõistes, et Jumala vastu külm olla ma ei saa ja leigena ei võta Ta mind vastu, siis ainus variant on end täielikult Tema kutse hoolde anda.
Ainus variant on end täielikult Tema kutse hoolde anda.
Piibel ei õpeta, et Jumala kutse on ühekordne ja selle vastuvõtmine lõplik. Ta kutsub ikka ja jälle täielikult pühenduma, et saavutada üheskoos seda, mis elu tõeliselt väärtuslikuks teeb.
Jumal kutsub sind ka. Võta Tema kutse vastu. Luba Temal muuta oma elu eesmärki ning anna endale võimalus muuta oma igaviku saatus. Sest Tema kutsub sind selleks, et olla sinuga koos. Alati. •
