Ühel pärastlõunal võtsime Tartus elavate Kaile ja Joosep Tuviga aja maha, et arutleda jõulude olemuse üle. Järgnevalt saab muuhulgas teada, mida Kaile kavatseb oma praegu aasta vanusele tütar Miia Liisale jõuludest rääkida ning Joosep annab nõu, kuidas vahetult enne jõule paanilist kingituste ostu vältida saab.
Mis meenub teile esimese asjana seoses sõnaga jõulud?
Joosep: Muusika. Varem ka lumi.
Kaile: See on perega koos olemise aeg.
Milline tähendus on teie pere jaoks jõuludel?
Kaile: Sa mõtled meie pere all mind, Joosepit ja Miiat? Seda on natuke vara veel küsida. Miia on veel nii väike. Sa võiksid seda järgmine või ülejärgmine aasta küsida, siis oleks vast juba rohkem, millest rääkida.
Joosep: Kui elame oma majas ning on rohkem kogemusi. Meie pere on selles mõttes veel noor.
Aga millised mälestused teil enda lapsepõlvega seoses jõuludega on?
Joosep: Kui me õega väikesed olime, oli see tore aeg. Said ise kingitusi ja sai ka teisele kingitusi teha. Me joonistasime ise pilte ja meisterdasime ja siis panime need kuuse alla. Jõuluvana meil ei käinud. Teadsime, kellelt need kingitused tegelikult on. Tahaks, et nii oleks tulevikus ka meie peres.
Kaile: Minu lapsepõlvekodus olid jõulud pigem ilmalik püha – päkapikud, jõuluvana jm... Lasteaiast meenuvad toredad jõulupeod, kus sai palju esineda ja vahest võttis jõuluvana ka põlvele istuma, kui paki lunastamise aeg oli. Siis oli see kuidagi nii põnev.
Joosep: See oli ka oluline seoses jõuludega, et siis tuli vanaisa meile külla.
Mis tekitab jõulutunde?
Kaile: See kommerts, mis algab juba novembris, ei tekita küll jõulutunnet. Viimastel aastatel tekib jõulutunne tavaliselt alles jõuluõhtul. See on nii põnev, kuidas äkki inimesed majas hakkavad paberirullidega oma tubadesse kaduma ja keegi tuleb ja küsib teipi ja köögist tulevad kuidagi eriti head söögilõhnad. See ongi see jõulutunne, mis kulmineerub perekondlikul õhtusöögil, kus kõik saavad lihtsalt koos olla ja nautida. Väiksena oli seda ärevust muidugi rohkem – siis oli ka ju rohi rohelisem ja taevas sinisem ja jõulud valgemad. Eks laste maailm olegi palju põnevam kui täiskasvanute oma.
Joosep: Kurb on see, kui jõuludest saab varem täitumata unistuste aeg. Ja kui jõulud on täispuhutud – kest on, aga sisu ei ole.
Joosep, mainisid, et jõulude juures on oluline roll muusikal. Kuidas täpsemalt?
Joosep: Muusika – see on traditsioon. Laulude sõnum ja need tuntud viisid suudavad mulle seda jõulutunnet pakkuda.
Kaile: Muusika on elu osa. Ja millal siis veel kui mitte jõulude aeg neid kauneid jõululaule kuulata?
Millised on lemmikjõululaulud?
Joosep: Lemmikud on ikka need vanad head traditsionaalid. Vaimulikud laulud.
Jõulude ajal saadetakse üksteisele kaarte ja tervitusi sõnumiga: “Rahulikke jõule!” Mis te arvate, kust ja kuidas saab siis inimene seda rahu ammutada?
Joosep: Need on ilusad sõnad ja soovid.
Kui näiteks kaheksakümneaastasele tädile soovitakse, et su jõud ei raugeks, siis on see ju absurd. Vananedes tahes-tahtmata jääb jõudu vähemaks. Selline soov on pigem unistus, et vanal inimesel oleks sama palju jõudu kui noorelgi.
Samasugune on ka unistus, et jõulude aeg oleks rahulik. Aga kuidas rahu saavutada – see on midagi, mida teine inimene ei saagi pakkuda. See peab su enda seest õhkama.
Mis te arvate, kas jõulude ajal on nn tavainimeseni rõõmusõnumiga kergem jõuda? Sõnumiga, millest Piibel meile räägib?
Kaile: Ma arvan küll. Inimesed on siis avatumad ja ei ole nii blokeeritud. Inimesed käivad ju jõulukontsertidel ja seal räägitakse ka natuke sellest ja lauludes on ka sõnum olemas.
Joosep: Mina arvan, et see jääb pinnapealseks. See võib midagi hingele anda küll, aga tegu on pigem ühekordse süstiga.
Kaile: Aga paljud elavadki nii. Et käivad kord aastas kirikus ja korras.
Joosep: Aga siis nad ei tule kirikusse kirikus käimise pärast. Pigem, et saada kirikust jõulutunne ja minna siis koju jõulupidu pidama.
Kas jõulud erinevad millegi poolest teistest pühadest?
Joosep: Jõulud on jõulud.
Kaile: Kas me muid pühi peale jõulude tähistamegi?
Joosep: Ikka, näiteks jaanipäev ja ülestõusmispühad ja...
Kaile: Aga peamine püha, mida tähistatakse, on ikkagi jõulud.
Joosep: Siis ollakse koos lähedastega. Jõuludest on meelde jäänud hetked, et inimesed avavad end rohkem kui tavaliselt. See ei ole sunduslik ning ei pea muidugi alati nii olema. Aga tavaliselt nii kujuneb – jõulude aeg tekib selline hea õhkkond.
Kas teil Tartu kirikus saavad lapsed jõulude ajal kingipakke?
Joosep: Jah, saavad küll.
Aga kas kingi jagajal mingi kostüüm ka seljas on, meenutades siis päkapikku või näiteks mõnda tähetarka, kes Jeesusele kingituse tõi?
Kaile: Ei ole mingisugust eririietust.
Joosep: Jah, milleks seda vaja oleks? Ma ei näe erilist vajadust. Pigem oleks see segav asjaolu.
Meil kodus pole ka jõuluvana ja päkapikke käinud. Ja oma kodus ei tahaks ka tulevikus näha. Las kuusk olla toas ja küünlad põlevad – sellest piisab. Kingitusi jagame ka üksteisele, oma lähedastele.
Me ei õpi salme pähe, et neid siis jõuluvanale ette lugeda. Me võime ju üksteisele ka laulda või midagi muud teha. Kingituste puhul on oluline andmise rõõm.
Kaile: Arvan, et me ei hakka Miiale ka jõuluvana-juttu rääkima. Pigem, et see on Jeesuse sünni aeg. Me võime jõulude aega ju ka Jeesuse sünnipäevana tähistada.
Joosep: Öeldakse, et lapse mõttemaailm ja kujutlusvõime jäävad vaesemaks, kui talle jõuluvanast ja päkapikkudest ei räägi.
Kaile: Aga sama on ju ka inglitega – nemad on ka inimsilmale nähtamatud. Me ei näe neid, aga nad on olemas. Ma võin siis lapsele juba inglitest rääkida. Selle asemel et tekitada usku väljamõeldud päkapikkudesse.
Joosep: Räägi lapsele nii, nagu asjad on.
Kui see oleks teie võimuses, siis mida muudaksite jõulude juures?
Joosep: Kas enda puhul või üleüldiselt? Enda puhul saab paljusid asju muuta.
Aga et maailmas üldiselt midagi muuta, selleks läheb vaja juba võlukunsti.
Millised jõulud olema peaksid?
Kaile: Kõige tähtsam on rahu, millest ennegi juttu oli. Tahan, et ka laps tunneks seda. Et jõulude ajal ei oleks närvilisust ja kiirustamist.
Joosep: Rahu võiks kogu aeg olla.
Kaile: Seda küll, aga tavaliselt enne jõule kipub see kõige kiirem aeg olema.
Joosep: Inimesed küll püüavad seda rahu saavutada, aga vähesed jõuavad selleni.
Kaile: Jõulud on stressitekitav aeg. Eriti just linnas elades. Siis on peamine mõte, et kust ja mida ma nüüd kingitusteks ostan. Ja kust ma selle raha võtan, mis kingitustele kulub. Jõulud on suur äri, millesse inimesi on kerge kaasa tõmmata. Jõulud ei peaks kindlasti sellised olema, nagu meedia meile eeskujuks toob.
Mis siis teha, et jõulud kujuneksid tõesti selliseks meeldivalt vaikseks ja rahulikuks ajaks?
Joosep: Kingitused tuleb juba varakult ära osta, näiteks septembrikuus. Siis saab võib-olla natuke odavamalt ka. Tegelikult, mõttekam oleks kohe jaanuarikuus ette ära osta, siis kui jõulujärgsed allahindlused on. :)
Võimalikult palju kingitusi võiks ise teha. See on juba ise eriline ja tähendusrikas, kui su lähedane on kingituse valmistamisel vaeva näinud. On oma aega sellele kulutanud. See läheb südamesse.
Kaile: Kui minna poodi ja osta esimese ettejuhtuva asja, siis on see raha raiskamine. Valmistades midagi oma kätega, kaasneb sellega ka isetegemiserõõm.
Joosep: Et jõulud oleks rahulik aeg, siis viimased nädalad enne jõule poodi minna ei tasu. Toidupoe külastamisest küll ei pääse, aga muidu võiks küll poodidest eemale hoida.
Mis on parim kingitus, mille jõuludeks saanud olete?
Kaile: Ega tegelikult ei mäletagi, milline kingitus nüüd jõuludeks oli või milline sünnipäevaks. Tegelikult eks need kõik ole olnud ju asjad. Hetkeks toovad rõõmu, aga kaovad ka mälestustest hetkega. Parim on kindlasti see kingitus, mis Jumal meile teinud on – Jeesus. Tänu kellele on meil iga päev lootus ja kindlustunne. Ja peamine – oskus ja tahe ARMASTADA.
Mida tahaksite Meie Aja lugejale soovi(ta)da?
Kaile: Tahaks soovitada Meie Aja lugejale seda, et jõulud on hea aeg misjonitöö tegemiseks. Väga lihtne on saata kaart oma sõbrale või sugulasele ja mitte tekstiga „Häid jõule”, vaid pildiga Jeesus sõimes, kolm tarka jne. Väike asi, kuid paneb korrakski ehk mõtlema, mis pühad jõulud tegelikult on. Ja loomulikult on meil palju häid raamatud, mida kinkida.
Kaile ja Joosep: Soovime, et jõulud ei läheks liiga materiaalseks. Et oleks rahu ja rõõm südames, et saame kogu maailmaga Jeesuse sünnipäeva tähistada. Et see oleks rõõmu ja andmise aeg. Ja aeg öelda oma armsatele, kui kallid nad on.
