Meie õppetükkide tõlkija Mall Kaaver on Eesti koguduste liidu töötaja olnud ajast, kui liitu polnud veel olemaski – toona vormistati liidu (mida ametlikult ei tohtinud olemas olla) töötajad kohaliku koguduse palgalisteks. Alates sellest ajast (nelja-aastase pausiga üksnes lastele pühendudes) on Mall täitnud liidus erinevaid ülesandeid. Averonika Beekmanni küsimustele vastates kutsub Mall üles Piiblit õppima ja tegema seda koos – koguduse piiblitunnis.
Sa oled eri aegadel täitnud Eesti liidus erinevaid ülesandeid. Palun tuleta meile meelde, mis need on.
Kui liit mu 1984. aastal palkas, olin algul SPA Tartu koguduse sekretäri ja siis piibliõpetaja nime all. 1991. aastal sai liit vormistada töötajad juba oma palgale. Praeguse ühtlustatud süsteemi järgi on mul olnud ajapikku kolm ametinimetust: piibliõpetaja, toimetaja, tõlkija.
On omamoodi sümboolne, et Meie Aja intervjuusari liidu töötajatega lõpeb sinuga, kes sa oled olnud Meie Aja toimetaja. Nimeta märksõnu, mis sulle ajakirjaga Meie Aeg seonduvad. Miks just sellised sõnad?
Sõnastan märksõnad tolle perioodi vaates: Jumala ustavus. Tugev lasteleht „Silmatera“. Targu talitamine. Murranguaja võlu ja valu. Kogemused ja head mälestused kogu eluks, sest kõik kokku oli ja on Jumala arm.
Praegu on meil eesõigus lugeda õppetükke sinu tõlkes. Meile annab sinu töö kodukeelsed õppematerjalid, kuid mida annab õppetükkide tõlkimine sinule endale?
Annab teadmise, et Jumal, kes mind toona Tema töösse kutsus, kasutab mind veel. Annab hindamatu võimaluse teha seda, mille eest üdini tänulik olen.
Kui sageli leiad end tõlkides tuhnimas sõnaraamatuis või mõtisklemas mõne väljendi üle, et kuidas seda tõlkida? Kas õppetükkide tõlkimine esitab sulle keelelisi või sisulisi väljakutseid?
Sõnastikes tuhnin ja mõne väljendi üle mõtisklen alatihti. Vasteid ju tuleb pähe, aga „see pole igakord see“; siis tulebki sõnajälitustegevus – ühest sõnastikust saadav vihje võib viia teises, kolmandas, või mitmendas õige sõna leidmiseni. Vahel tiksub lausejupp kuklas näiteks majapidamistöid tehes, kui tuleb meelde just vajalik sõna. Teinekord kõlab see muuhulgas raadiost või tänaval või satub ette ajalehte lugedes, kus iganes. Siis tuleb otsitu üles kirjutada, et mälust minema ei lipsaks.
Öelda õppetükk tähendab ju mõelda erinevaid teoseid. Õppetükivihikute autorid on erinevad, teemakäsitluse nurk erineb. Nii et iga vihiku käekiri on erinev. On kergemini hoomatavaid mõttekäike ja raskemat väljendusviisi. Kui tekstis on iga sõna turjal rohkem teavet, on ka mõttejooks ja mõtte kannul püsimine tihedam. Tõlkija peab andma igasuguse teksti edasi võimalikult arusaadavalt, aga mõttetihedust tõlkija ei muuda.
Kas tõlgitava teksti sisu ja sinu enda arusaamade vahel on ette tulnud erinevusi? Kuidas sellisel juhul enda ja teksti vahel rahu teed?
Olen ikka ja jälle imetlenud neis tekstides Jumala juhtimist. Seitsmenda Päeva Adventistide Peakonverentsi poolt välja antavad „Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid“ on Piibli-põhised. See on nende olemasolu tuum ja Jumal ise kannab hoolt, et see nii on.
Kas oled pidanud oma töö käigus mõtlema välja mõne uue (liit)sõna või väljendi, et mõtet võimalikult täpselt edasi anda?
Tõlkijana ei ole eesmärk sõnadega vigurdada, vaid mõte/sõnum ehedamalt edasi anda. Kui selleks sobib mõni unarsõna, vähekasutatud sõna või uudissõna, miks mitte. Tõlke kallal näevad peale minu vaeva veel keeletoimetaja ja hingamispäevakooli juht, eks siis nemadki otsustavad ühe või teise sõna jäämise või asendamise.
„Eesti kirjakeele seletussõnaraamat“ on paberkandjal ligi 30 cm paksune teos (köidetena välja antud) ja keelde lisandub järjest uusi sõnu. Eesti keel on rikas ja loominguline keel.
Kristlaste seas on käibel selline tore väljend nagu kaanani keel. Mida see sinu jaoks tähendab?
Vaatasin sõnaraamatutest järele. Sain teada, et inimkehas vaid ühte otsa pidi kinnituv tugev lihas keel on fraseoloogias üks menukaim objekt. (Fraseoloogia on keeles eeldatavalt üldtuntud, harilikult piltlike, kindla püsivusastmega, mõistelist tervikut moodustavate väljendite uurimisharu.) Väljendi kaanani keel puhul ongi toiminud ümbermõtestamine – põhikujutluse asemele on tekkinud asekujutlus.
Minu jaoks tähendab see väljend fraseologismi.
Tõlketöö on meie koguduses siin Eestis väga oluline, kuna enamus materjale antakse originaalis välja võõrkeeltes. Kuidas tõlgid endale tõlkijatöö olulisust ise? Ja missuguseid nõuandeid või soovitusi oleks sul jagada neile, kes kristlike tekstide tõlkimisega alles algust teevad?
Oma kogemusest ütlen, et panen enne tõlkima hakkamist käed kokku ja palvetan, et Jumala Vaim mind juhiks mõistma mõttekäike, mis Tõe Sõna avavad. Ja töö käigus räägin kasvõi häälega enda kõrval seisva Jumala ingliga: tänan teda või vaatan raskes kohas abiotsivalt otsa.
Mis tunnete ja mõtetega osaled piiblitunnis, kui oled arutletavad teemad juba endamisi läbi töötanud? Kas leiad teistega arutledes uusi mõtteid ja nüansse?
Vastastikuse mõttevahetuse vormis piiblitund ongi mõtete ja nüansside rikas. Kui erinevas vanuses, erineva vaimuliku tasemega inimesed koos Piibli Jumalat tundma õpivad, siis on see õnnistus.
Minu töölaualt läheb tõlgitud materjal („uus“) ära kokkuleppe järgi kolm kuud enne selle trükiteoseks saamist, aga mõnigi kord varem. Nagu me kõik, õpin ma täna käesoleva õppetüki teemat, siis kolmel kuul järgmist ja seejärel tuleb käsitlemisele see „uus“. Selleks ajaks ja kuni taevariigini vajab mu mälu pidevalt värskendamist.
Kirjelda piiblitundi, mis on sinu hinnangul hästi õnnestunud. Mis selles tunnis kindlasti juhtuma peaks ja mis juhtuda ei tohiks?
Olgu täiskasvanute või laste piiblitund õnnestub siis, kui toimub inimese kohtumine Jumalaga ja Jumala Sõna kõnetab. Praegugi olen lastetunnis mõnel korral kuus, kuid päris mitu aastat ma lastetunnis ainult olingi. Jumala Sõna kõnetab mõlemas, ja lastega vahest võimsamaltki, ning see on õnnestav.
Ehkki sa ei pruugi mäletada kõiki viimaste aastate õppetükiteemasid, on kindlasti mõni sulle eriliselt meelde jäänud. Nimeta mõni teema ja selgita, miks see on sulle meelde jäänud.
Iiob. Evangeelium galaatlastele. Esra ja Nehemja. Ilmutus.
Meeldejäävuses on oma osa autori läbitunnetatusel, millega ta Jumala ja inimese vahelist suhet avab, ja minu enda „läbitunnetamis-närvil“.
Vähekõnekat teemat Piiblis polegi.
Kui kaua aega võtab ühe õppetükivihiku panemine maakeelde?
Pean püsima tähtajas.
Õppetükid on osa kristlikust kirjandusest. Kui oluliseks pead pidevalt kristliku kirjanduse lugemist ja mida soovitad kogudusekaaslastele enda viimastest lugemiselamustest?
Oli aeg, mil igatsesime, et meil oleks rohkem vaimulikku (kristlikku) kirjandust. Nüüd vajame igatsust vaimulikku raudvara mäluda ja endasse imenduda lasta.
Kuidas innustaksid õppetükki kätte võtma kedagi, kes ei ole juba tükk aega piiblitunnis osalenud?
Otsusta piiblitundi tulla ja tule! Jumala pärast. Enda pärast. Teiste pärast.
Missugune on sinu meelest üks hea õppetükimaterjal?
Sellel veerandaastal on selleks materjal pealkirjaga „Kasvatus“.
Kui oluliseks pead seda, et kõik adventistid kogu maailmas uurivad piiblitunnis samasugust materjali? Kas ei oleks parem, kui õppematerjal oleks paindlikum?
See õppematerjal on paindlik. Ühine õppematerjal on ülemaailmset kogudust liitev ja ühtlustav. Määrav on õppija tahtlikkus õppida.
