Allan Randlepp: Elustiil mõjutab inimest üllatavalt palju

Allan Randlepp on matkahuviline, kes edendab koguduse tervise-ja peretööd. Et tema tööks on ka elustiilikoolituste läbiviimine, praktiseerib ta seda, mida teistelegi õpetab. Intervjuus Helis Rosinale tõdes Allan, et ta kuulub nende õnnelike hulka, kel on õnnestunud ühildada töö hobiga.

Mõned aastad tagasi tegid töö­alaselt kardinaalse kannapöörde – tulid statistikaametist ära ja asusid Eesti liidus juhtima laste-, pere- ja tervisetööd. Mis olid selle otsuse tagamaad?

Liit pakkus palgalist tööd ja minul oli juba mõnda aega plaanis statistikaametist ära tulla. Varem olid liidu tööharude juhid vabatahtlikud või tegid seda pastoritöö kõrvalt. Kui otsustati need tööharud liita ja otsida palgaline, avanes mulle võimalus.

Kas sinu ettekujutus sellest tööst vastas tegelikkusele, missuguseks see on kujunenud?

Oi ei, kõik alates organisatsiooni kultuurist kuni töö iseloomuni välja on väga-väga teine. Kuna Marge (Allani abikaasa, toim) oli enne peretöö juht, olin seda kõrvalt natuke näinud. Teistest töö­harudest puudus mul ettekujutus, nii et kõik on väga erinev olnud.

Palju aega läks sisseelamiseks. Olin harjunud tavalistel tööaegadel tööl käima, nii nagu tavaliselt inimesed tööl käivad. Selles ametis on nüüd pigem hoopis õhtud ja nädalavahetused töised. Elu käib hoopis teises rütmis.

Minu esialgne eesmärk oli, et kui oleks paindlikum tööaeg, saaksin pere- ja tööelu paremini tasakaalu viia. Õige pea hakkasid aga lapsed nurisema, et kui enne olin ma vähemalt õhtuti kodus, siis nüüd ei näe mind enam nädalavahetuseti ka. Nemad lähevad ju hommikuti kooli…

Neid tööharusid liidu tasandil edendada – mida on see töö sulle endale andnud?

Üldises võtmes olen kolme aasta jooksul väga palju arenenud ja enda kohta teada saanud. See on olnud muutuste- ja arengurohke aeg. Lisaks sellele on toimunud ka rütmimuutus elustiilis.

Olen väga palju koolitanud, selles olen kindlasti arenenud. Koolitusi on olnud erinevates linnades erinevatele inimestele. Kuna minu abikaasa on pastor, siis nüüd elame rohkem ühes rütmis. Ise teistpidises rütmis elada on väga huvitav ja mõnes mõttes paneb mingisuguseid asju läbi mõtlema. On teine kultuur, teised arusaamised ja väärtused.

Võtame konkreetsemalt tervise valdkonna: mida oled tervise kohta uut teada saanud?

Olen pidanud koolitusi tegema ja artikleid kirjutama, nende ettevalmistamise ajal olen ka ise uusi teadmisi omandanud. Samuti on mul olnud võimalus konverentsidel käia.

Paindlik tööaeg on võimaldanud koolitustel õpetatavat – kuidas elustiili muuta ja parandada – ka ise läbi proovida ja elada nii, nagu ma õpetan. See on päris huvitav väljakutse.

Mida sa nende kolme aasta kõige suuremaks kordaminekuks pead?

Kui ma asusin laste-, pere- ja tervisetööd juhtima, oli enamik minu ideid seotud peretööga. Päriselt on aga kõige suurem rõhk olnud tervise­tööl. Osalt seetõttu, et eelmine tervisetöö juht oli projektid käima lükanud, teisalt seetõttu, et ka kogudused, kellele ma erinevaid ideid kõigist oma valdkondadest välja pakkusin, valisid enamjaolt just tervisetöö osa. Seetõttu on tervisetööga rohkem tegeldud ja koolitusi korraldatud.

Elustiilikoolitus on vast kõige suurem ja käegakatsutavam asi, mis tehtud on. See on päris suur ja oluline asi, et meil on eestikeelsed koolitusmaterjalid ja töövihikud ning paljude kogudustega on ka koolitused läbi viidud.

Kas sa pead end pigem planeerimise vajalikkuse usku või ajavooluga kaasaminevaks inimeseks?

Veendumuste poolest olen väga tugevalt planeerimise usku, loomu poolest mitte nii väga. Aga elu on õpetanud. Alati ei tule küll kõik nii välja, nagu olen planeerinud, aga ma usun planeerimise vajalikkusesse.

Kas 2020. aastale mõeldes saab etteruttavalt rääkida, mis käesoleval aastal plaanis on?

Tervistetöös on plaanis jätkata elustiilikoolitustega üle Eesti koostöös kogudustega, kus on huvi selle teema vastu. Kui siiamaani oleme läinud kuhugi linna ja teinud 8–10nädalase elustiilikoolituse, siis nüüd on rõhk rohkem üksikutel loengutel ja 1–2 päevastel koolitusel.

Teine prioriteet on tervisetöösse rohkem professionaale kaasata, tahaks neid rohkem näha loenguid ja koolitusi läbi viimas. Selle kaudu tõuseb tervisetöö üldine professionaalsus. Elustiilikoolituse läbiviimiseks ei pea olema arsti taustaga, sest see on puhas ennetustöö. Sellegipoolest on hea, kui meeskonnas on ka piisavalt arste ja õdesid.

Peretöö valdkonnas on plaan jätkata sellega, mis juba on: Pereraadios on saatesari “Üheskoos”, Meie Ajas ilmub pererubriik, mida hetkel täidab Annely Kaasik, enne teda kirjutas Anne Vahtramäe. Aasta suursündmus on perelaager.

Juba eelmisel aastal oli plaanis koolitada paarisuhtementoreid, kes nõustuksid mõnele teisele paarile mentoriks olema. Ühisel teekonnal on abielupaaril erinevad etapid. Vajadust oleks nii abielueelseks kui ka -järgseks nõustamiseks, mingil hetkel sünnivad lapsed ja pereelus toimuvad suuremad muutused, siis jõuavad lapsed teismeikka… Tavapärasest vähe keerulisemaid perioode tuleb elus ikka ette. Professionaalseid paarisuhtenõustajaid on meil Eestis ikka, aga taotlus on, et oleks ka vabatahtlikke mentoreid. Mentorlus kestab umbes kuus kuud, mõnikord sellega asi lõpeb, teinekord kujuneb sellest perekondlik sõprus.

Hetkel ei oska öelda, kui palju koolitusest huvitatud paare oleks. Oleme Margega selle koolituse läbinud ja oleme paarisuhtementorid, aga koolituse läbinuid võiks olla rohkem. Kui on huvi mentoriks saada või mentorit leida, võib julgelt mulle kirjutada.

Üks sinu tiitlitest on ka koots. Millistel juhtudel võib sinu kui kootsi poole pöörduda?

Olen läbinud juhtimis-coach’i koolituse. Juhtimis-, elustiili-, toitumis- ja paarisuhte teemaline juhendamine on minu valdkonnad.

Mulle on jäänud sinust mulje kui tehnoloogiahuvilisest inimesest. Mõeldes oma töö peale, kas ka liidu tasandil peaks tehnoloogiat rohkem kasutama?

Ikka. Lisaks sellele, et olen tehnoloogiahuviline, olen suure osa oma tööelust IT-valdkonnas töötanud. Sotsiaalmeedia ja internet on hea võimalus oma sõnumiga inimesteni jõudmiseks. See on üks valdkondadest, kus tahan kindlasti paremaks saada.

Millega sa tööst vabal ajal tegeled?

Olen üks neist õnnelikest, kelle töö on ka hobi. Loen ja õpin pidevalt toitumise, trenni, matkamise, sotsiaalmeedia turunduse jms kohta. Lisaks sellele on viimasel ajal rajaleidmisega seotud tegevusi rohkem olnud. See on seotud minu lastega. Üritan vaba aja tegevused valida maksimaalselt nii, et ka lapsed saaksid kaasa lüüa.

Matkamine ja looduses liikumine on kogu aeg mu huvi olnud. Vahepeal, kui lapsed olid väikesed, polnud töö ja pere kõrvalt sellega lihtsalt aega tegeleda. Nüüd on, sest lapsed on suuremad ja õnneks on nemad ka matkahuvilised. Jaanuari alguses käisime ühe ööbimisega jalgsimatkal ja kuu lõpus ootab ees kahe ööbimisega talvematk.

Mis motiveerib teie peret isegi talvistes oludes ööbimisega matkale minema?

Viimase matka eesmärk oli see, et pärast sellise ilmaga matka vaevalt leidub põhjust, mille pärast matkal viriseda. Ühtlasi oli igaühel meist oma eesmärk, mida ta sellel matkal proovida tahtis. Eenok tahtis ennast distantsiga proovile panna. Epp tahtis ilma telgita ööbimist katsetada. Mina tahtsin näha, kuidas nad sellel matkal vastu peavad, ja proovida, kuidas koormakattest erinevaid varjualuseid teha. Lastele meeldib väljas telkida ja tuld teha.

Kui sageli sa töö juures tunned, et pead oma võimed ja oskused proovile panema?

Algus oli eriti pingeline: esimese aasta töötasin osakoormusega, olin statistikaametis 40%-ga ja liidus oli minu juhtida kolm tööharu ja lisaks veel Terve Elu Keskus, kus olin juhatuse liige. See oli päris suur väljakutse. Nüüd on sellega võrreldes suhteliselt rahulik.

Aasta tagasi pakkus koolituste tegemine samuti väljakutseid, kui mitu kuud järjest olid koolitused erinevates linnades, iga nädal 3–4 õhtut järjest. Ma teen seda praegu ka, aga nüüd on see tavapärasemaks muutunud.

Üks jätkuv väljakutse on vabatahtlikega töötamine. Inimesed on inimesed, vabatahtliku tegija põhifookus on kuskil mujal. Ta ei tööta sinu teemadega põhiajaga. Tuleb aru saada, kellele ja mis rütm ja graafik sobib, milleks ta valmis on ja kust läheb piir. Meeskond koosneb erinevatest inimestest, tuleb kombineerida, et ühist aega leida ja üldse aru saada, mis kedagi motiveerib. 

Ütlesid, et sul on olnud võimalus end mitmekülgselt koolitada ja harida. Kas on kätte jäänud mõni raamat, mida soovitad lugeda?

Vajalikke ja põnevaid raamatuid on väga palju, ise loen palju ingliskeelseid e-raamatuid. Juhtimise teemal soovitan koguduse juhtkonda kuuluvale inimesele kohustusliku lugemisena Patrick Lencioni raamatut “5 põhjust, miks meeskond ei toimi”, see on ka eesti keeles olemas. Kui me räägime koguduse kontekstist ja vabatahtlike juhtimisest, siis kogudusevanem ja juhtkonda kuuluvad inimesed võiksid selle läbi lugeda. Raamatu autor on ameeriklane ja kristlikul juhtimiskonverentsil GLS korduvalt üles astunud.

Nimeta mõni elustiiliga seotud tegevus, mida ei tasu ka käesoleval aastal unarusse jätta!

Pühade ajal oli ilmselt palju istumist, uuel aastal tasub leida võimalusi liikumiseks. Ilm on kehv ja sant, aga tasub ära.

Elustiili ei tasuks unarusse jätta. Tuleb regulaarselt puhkust võtta, liikuda ja jälgida toitumist. Mida vanemaks ma ise saan, seda enam tunnen, kuidas kehva unega magatud öö annab veel mitu päeva tunda. Loomulikult ka keskkond ja aktiivsus, kogudusega kooskäimised ja suhted kaasinimestega. 

Inimeste arusaam tervislikust toitumisest on hämmastavalt erinev. Üks suuremaid müüte on ilmselt see, et rasv on paha, aga suhkrut võib süüa.

Milliseid mõttemalle tasub endas juurutada või kinnistada?

Kui tekib raskusi või väljakutseid, tasub sellest mõelda kui mööduvast. Tasub säilitada optimism.

Kas on veel mõni aspekt, mida oluliseks pead?

Minu jaoks on viimaste aastate suur avastus olnud see, kui palju elustiil mõjutab meie tervist, hakkamasaamist, suhteid, pereelu, meeleolu … Tasub mõelda: kas need valikud, mida me teeme, viivad meid sinna, kuhu me tahame? Tuleks ausalt peeglisse vaadata ja teadvustada, et neid väikseid, aga halbu valikuid kuhjub palju, lihtsam on need tegemata jätta kui ülehomme tasandama hakata.